Lehekülje Türgi keel lähteteksti vaatamine

{{keeled|nimi=türgi keel|originaalnimi=Türkçe
|keelkonnavärv=altai
|hääldus={{IPA|[ˈt̪yɾkˌtʃe]}}
|riigid=[[Türgi]]s, [[Küpros]]el, [[Iraak|Iraagis]], [[Kreeka]]s, [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Albaania]]s, [[Saksamaa]]l ja mujal
|rääkijad=80 miljonit<ref>[https://web.archive.org/web/20090727212822/http://www.sz.tu-bs.de/fremdsprachen/tuerkisch/ Türkisch]. ''Sprachenzentrum'', {{väiksem|Kasutatud 25.07.2009 {{väiksem|(saksa)}}}}</ref>
|keelkond=[[altai keeled]]<br>&nbsp;[[turgi keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[oguusi keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''türgi keel'''
|riik={{PisiLipp|Türgi}}<br>[[Pilt:Flag of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|25px|Põhja-Küpros]] [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küpros]]<br>{{PisiLipp|Küpros}}<br>{{PisiLipp|Kosovo}} {{väiksem|(piirkondlik)}}<br>{{PisiLipp|Põhja-Makedoonia}} {{väiksem|(piirkondlik)}}<br>{{PisiLipp|Rumeenia}} {{väiksem|(tunnustatud)}}<br>{{PisiLipp|Iraak}} ([[Kirkūk]]is ja [[Tall 'Afar]]is)
|kood 1=tr
|kood 2=tur
|kaart=MapOfTurkishSpeakers.svg
|kaardi legend={{legend|#000250|Ametlik keel}} {{legend|#00038C|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#0006FC|500 000–1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#8184FF|100 000–500 000 kõnelejat}} {{legend|#DDDEFF|25 000–100 000 kõnelejat}}
}}

'''Türgi keel''' (''Türkçe'') on [[turgi keeled|turgi keelte]] [[oguusi keeled|oguusi rühma]] kuuluv [[keel (keeleteadus)|keel]], [[Türgi]] ametlik keel.

Türgi keelt kõnelevad [[türklased]], kes elavad põhiliselt [[Anatoolia]]s, [[Must meri|Musta mere]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] (türgi keeles "Valge mere") vahelisel poolsaarel. Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas [[araabia keel|araabia]] ja [[kurdi keel]]t.

Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks [[ladina tähestik]]u tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed.

Türgi keele lähemad sugulaskeeled on [[türkmeeni keel|türkmeeni]] ja [[aserbaidžaani keel]].

Sarnaselt teiste turgi keeltega iseloomustab türgi keelt [[vokaalharmoonia]], [[aglutinatsioon]] ning rikkalik [[sufiks]]ite kasutamine. Näiteks [[mitmus]]t väljendaval sufiksil on kaks kuju ''-lar'' või ''-ler'' vastavalt [[sõna]] [[tüvi (keeleteadus)|tüves]] olevatele [[eesvokaal|ees]]- või [[tagavokaal]]idele.

Türgi keel kasutab [[ladina kiri|ladina kirja]]. [[Kirjaviis]] on fonoloogiline: ühele [[foneem]]ile vastab üks [[grafeem]]. See kirjaviis võeti kasutusele tänapäevase Türgi esimese riigipea [[Mustafa Kemal Atatürk]]i ajal [[1928]]. aastal, varem kasutati [[araabia kiri|araabia kirja]]. Araabia kiri sobis hästi [[osmanitürgi keel]]e kirjutamiseks, mille sõnavara kasutas palju araabia ja pärsia laensõnu, kuid türgi sõnade jaoks mitte – erinevalt türgi keelest on araabia keeles palju konsonante, kuid vähe vokaale. Atatürk oli keeleteadlastelt küsinud, kui palju võtaks aega keele üleviimine uuele tähestikule, mispeale talle vastati, et umbes viis aastat, mispeale Atatürk ütles: "Me teeme selle ära kolme-viie kuuga."

Atatürk rajas ka Türgi keele instituudi, mille ülesandeks oli keele türgipärasemaks muutmine.

[[Keelekood]] on standardi [[ISO 639]] järgi tr või tur.

Türgi keeles puudub [[grammatiline sugu]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://eki.ee/teatmik/turgi-nimed/ Türgi nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

{{vikipeedia/keel|tr|Türgikeelne}}

[[Kategooria:Turgi keeled]]
[[Kategooria:Oguusi keeled]]
[[Kategooria:Türgi|Keel]]