Ühiskondlik leping: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 5. juuli 2022, kell 19:09

See artikkel on poliitilisest teooriast; Eesti kolmanda sektori algatuse kohta vaata Ühiskondliku Leppe Sihtasutus

Ühiskondlik leping on teooria oletatavast lepingust riigi kodanike vahel riigi moodustamiseks. Eeldatakse, et sellega, et nad riigi territooriumil elavad, on kõik riigi kodanikud lepinguga nõustunud. Ühiskondliku lepingu olulisemad teoreetikud olid Jean-Jacques Rousseau, Thomas Hobbes ja John Locke.

Ühiskondliku lepingu teooria on normatiivne ettepanek (mitte ajaloolisele tõele pretendeeriv arusaam), kuidas oleks hea ühiskonda käsitleda. Käsitluse eesmärgiks on allutada riigivõim mõistuslikule toimimisele ja juurutada võrdsust.

Ühiskondliku lepingu teooria rajajaks peetakse Thomas Hobbesi (1588–1679). Teooria oli väga populaarne valgustusajal. Teooria eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus.

Oma klassikalises vormis sisaldab ühiskondlik leping kolme elementi:

luuakse hüpoteetilise "riigivaba" ühiskonna kuvand
ühiskondliku lepinguga liituvad inimesed võtavad omaks, et ainult täidesaatev võim suudab tagada turvalisuse ja stabiilsuse
ühiskondlik leping kohustab kodanikke respekteerima ja järgima riiki tänuks selle eest, et ainult poliitiline süsteem suudab tagada stabiilsuse ja turvalisuse

Ajalugu

Kuigi juba antiikaja sofistid väitsid, et ühiskond on kokkuleppeline, ei kirjeldanud nad olukorda, kuidas ja miks ühiskondlik kokkulepe võiks sündida.

Hobbes väitis oma peateoses "Leviathan" (1651), et inimene on loomu poolest parandamatu egoist, järelikult on loomulik seisund kõigi sõda kõikide vastu. Kuna see seisund on kõigile kahjulik, jõutakse lepinguni, määrates endi üle valitsema monarhi, kes tagab kõigi jaoks vajaliku turvalisuse.

Hiljem John Locke ja Jean-Jacques Rousseau (ei nõustunud pidama inimesi loomult halbadeks) täiendasid lepingu teooriat, tuues sisse aspekti, et ka valitsejatel endil on kohustus lepingust kinni pidada, s.o valitseda üldise turvalisuse huvides, mitte aga omahuvist lähtudes. Kuidas seda saavutada, kui arvestada, et ka valitsejad on inimesed (Hobbesi järgi omakasupüüdlikud)?

Charles de Montesquieu rõhutas, et võimupositsioon suurendab inimese kalduvust kuritarvitustele. Probleemi lahendusena pakuti välja muutumatuid riigivalitsemise aluspõhimõtteid (n-ö lepingu tuum, tänapäeval avaldub põhiseadustes), perioodilisi valimisi ning võimude lahususe kaudu teostuvat vastastikust kontrolli. Need põhimõtted on rakendunud tänapäeva demokraatlikes riikides.

Kirjandus

Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid." (Tallinn: Varrak 1998) ISBN 9985-3-0086-6
A. Heywood. (2013) Politics (4th edition). p. 62. Palgrave Macmillan

Välislingid

"Social Contract Theory", Internet Encyclopaedia of Philosophy
"Contractarianism", Stanford Encylopaedia of Philosophy

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-:''See artikkel on poliitilisest teooriast; Eesti kolmanda sektori algatuse kohta vaata [[Ühiskondliku Leppe Sihtasutus]]
+{{See artikkel|on poliitilisest teooriast; Eesti kolmanda sektori algatuse kohta vaata [[Ühiskondliku Leppe Sihtasutus]]}}
 '''Ühiskondlik leping''' on [[teooria]] oletatavast lepingust [[riik|riigi]] [[kodanik]]e vahel riigi moodustamiseks. Eeldatakse, et sellega, et nad riigi [[territoorium]]il elavad, on kõik riigi kodanikud lepinguga nõustunud. Ühiskondliku lepingu olulisemad teoreetikud olid [[Jean-Jacques Rousseau]], [[Thomas Hobbes]] ja [[John Locke]].
+Ühiskondliku lepingu teooria on normatiivne ettepanek (mitte ajaloolisele tõele pretendeeriv arusaam), kuidas oleks hea ühiskonda käsitleda. Käsitluse eesmärgiks on allutada riigivõim mõistuslikule toimimisele ja juurutada võrdsust.
-==Välislingid==
-*[http://www.iep.utm.edu/s/soc-cont.htm "Social Contract Theory"], Internet Encyclopaedia of Philosophy
-*[http://plato.stanford.edu/entries/contractarianism/ "Contractarianism"], Stanford Encylopaedia of Philosophy
+Ühiskondliku lepingu teooria rajajaks peetakse [[Thomas Hobbes]]i (1588–1679). Teooria oli väga populaarne [[Valgustusajastu|valgustusajal]]. Teooria eelduseks on inimeste põhimõtteline [[võrdsus]].
-==Bibliograafia==
-*Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid." (Tallinn: Varrak 1998) ISBN 9985-3-0086-6
+Oma klassikalises vormis sisaldab ühiskondlik leping kolme elementi:
-[[Kategooria:Politoloogia]]
+* luuakse hüpoteetilise "riigivaba" ühiskonna kuvand
+* ühiskondliku lepinguga liituvad inimesed võtavad omaks, et ainult täidesaatev võim suudab tagada turvalisuse ja stabiilsuse
+* ühiskondlik leping kohustab kodanikke respekteerima ja järgima riiki tänuks selle eest, et ainult poliitiline süsteem suudab tagada stabiilsuse ja turvalisuse
+== Ajalugu ==
-[[ar:عقد اجتماعي]]
+Kuigi juba antiikaja [[sofistid]] väitsid, et ühiskond on kokkuleppeline, ei kirjeldanud nad olukorda, kuidas ja miks ühiskondlik kokkulepe võiks sündida.
-[[id:Kontrak sosial]]
-[[bn:সামাজিক চুক্তি তত্ত্ব]]
+Hobbes väitis oma peateoses "[[Leviathan]]" (1651), et inimene on loomu poolest parandamatu [[egoism|egoist]], järelikult on loomulik seisund kõigi sõda kõikide vastu. Kuna see seisund on kõigile kahjulik, jõutakse lepinguni, määrates endi üle valitsema monarhi, kes tagab kõigi jaoks vajaliku turvalisuse.
-[[bg:Обществен договор]]
-[[ca:Contracte social]]
+Hiljem John Locke ja [[Jean-Jacques Rousseau]] (ei nõustunud pidama inimesi loomult halbadeks) täiendasid lepingu teooriat, tuues sisse aspekti, et ka valitsejatel endil on kohustus lepingust kinni pidada, s.o valitseda üldise turvalisuse huvides, mitte aga omahuvist lähtudes. Kuidas seda saavutada, kui arvestada, et ka valitsejad on inimesed (Hobbesi järgi omakasupüüdlikud)?
-[[cs:Společenská smlouva]]
-[[da:Social kontrakt]]
+[[Charles de Montesquieu]] rõhutas, et võimupositsioon suurendab inimese kalduvust kuritarvitustele. Probleemi lahendusena pakuti välja muutumatuid riigivalitsemise aluspõhimõtteid (n-ö lepingu tuum, tänapäeval avaldub [[põhiseadus]]tes), perioodilisi valimisi ning [[võimude lahusus]]e kaudu teostuvat vastastikust kontrolli. Need põhimõtted on rakendunud tänapäeva demokraatlikes riikides.
-[[de:Vertragstheorie]]
-[[en:Social contract]]
+==Kirjandus==
-[[es:Contrato social]]
+* Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid." (Tallinn: Varrak 1998) ISBN 9985-3-0086-6
-[[fa:قرارداد اجتماعی]]
+* A. Heywood. (2013) Politics (4th edition). p. 62. Palgrave Macmillan
-[[fr:Contractualisme]]
-[[ko:사회계약론]]
+==Välislingid==
-[[hi:सामाजिक संविदा]]
+* [http://www.iep.utm.edu/s/soc-cont.htm "Social Contract Theory"], Internet Encyclopaedia of Philosophy
-[[is:Samfélagssáttmáli]]
+* [http://plato.stanford.edu/entries/contractarianism/ "Contractarianism"], Stanford Encylopaedia of Philosophy
-[[it:Contratto sociale]]
-[[he:אמנה חברתית]]
+[[Kategooria:Politoloogia]]
-[[ka:სოციალური კონტრაქტი]]
+[[Kategooria:Poliitiline filosoofia]]
-[[la:Contractus socialis]]
-[[lv:Sabiedriskais līgums]]
-[[lt:Visuomenės sutartis]]
-[[hu:Társadalmi szerződés]]
-[[ml:സോഷ്യൽ കോണ്ട്രാക്റ്റ്]]
-[[nl:Sociaal contract]]
-[[ja:社会契約]]
-[[pl:Umowa społeczna]]
-[[pt:Contrato social]]
-[[ru:Общественный договор]]
-[[simple:Social contract]]
-[[fi:Yhteiskuntasopimus]]
-[[sv:Kontraktualism]]
-[[th:สัญญาประชาคม]]
-[[vi:Khế ước xã hội]]
-[[tr:Toplum sözleşmesi]]
-[[yi:געזעלשפאטלעכער אפמאך]]
-[[zh:社會契約]]