Zacharias Topelius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 13. oktoober 2022, kell 15:28

See artikkel räägib kirjanikust ajaloolasest; tema isa, arsti ja rahvaluulekoguja kohta vaata artiklit Zacharias Topelius vanem

Zacharias Topelius (ka Sakari Topelius, Zachris Topelius; 14. jaanuar 1818 Nykarleby vald – 12. märts 1898 Sibbo vald) oli rootsikeelne Soome kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane.

Topelius oli arsti ja rahvaluulekoguja Zacharias Topelius vanema (1781–1831) poeg. Nende perekond kandis algselt nime Toppila, kuid kirjaniku vanaisa ladinapärastas selle kujule Toppelius ja isa jättis ühe p-tähe välja. Kirjaniku ema oli Katarina Sofia Calamnius.

Topelius tuli Helsingisse 1831 ja ta sai Johan Ludvig Runebergi ümber kogunenud noorte rahvuslikult meelestatud meeste rühmituse liikmeks. Ta isegi elas Runebergi kodus mõnda aega. 1833. aastal astus ta Soome keiserlikku Aleksandri ülikooli ning sai sealt 1840. aastal magistrikraadi, 1844. aastal litsentsiaadikraadi ja 1847. aastal filosoofia doktori kraadi. Tema doktoritöö kandis pealkirja "De modo matrimonia jungendi apud fennos quondam vigente" ("Vanade soomlaste abielukommetest"). Lisaks ajaloole õppis ta süvendatult teoloogiat ja meditsiini.

1842–1846 oli ta Soome Bioloogiaühingu (Societas pro fauna et flora fennica) sekretär. 1846–1861 töötas ta ülikooli raamatukogus. Sel ajal töötas ta Helsingi lütseumis ajaloo, statistika ja rootsi keele õpetajana.

Topelius oli 1854. aastast Helsingi Ülikooli ajalooprofessor ning aastatel 1875–1878 rektor. Topelius oli üks soome rahvusromantilise kirjanduse silmapaistvaimaid esindajaid; ta kirjutas peamiselt rootsi keeles. Ta kirjutas sadu lüürilisi luuletusi, sealhulgas palju loodusteemadel. Tema luules oli tunda soome rahvaluule mõju. Väga tuntuks said tema muinasjutud, laulutekstid ja näidendid.

Topelius oli üks esimesi soome romaanikirjanikke, kes avaldas ka Soome esimese ajaloolise romaani ("Hertiginnan af Finland", 1850). Tema ajaloolised teosed ülistavad patriotismi, jumalakartlikkust ja seisusteühiskonda. Tuntuse on saavutanud on tema romantilised "Velskri jutustused" ("Fältskärns berättelser").

Topelius on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Teoseid eesti keeles

"Velskeri jutustused. Esimene lugu: Kuninga sõrmus", Tõlkinud Ernst Raudsepp, Eesti Kirjanduse Selts 1923
"Aallotari jäljed", tõlkinud Linda Viiding, Eesti Riiklik Kirjastus 1957
"Knut Pillimees", tõlkinud Linda Viiding, Varrak 2003, ISBN 9985305590
"Muinasjutte", tõlkinud Linda Viiding, Eesti Raamat 1990, ISBN 5450008222
"Sampo Lappelill", tõlkinud Silvia Airik-Priuhka, Välis-Eesti & EMP 1984, ISBN 9186116304

Vaata ka

Maamme kirja

Välislingid

Reet Krusten. Kallimeelne mees läinud sajandist. Postimees, 10. märts 1998
Zacharias Topelius. 375 Humanitaari. Helsingi ülikooli humanitaarteaduskond. 20.6.2015.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{See artikkel| räägib kirjanikust ajaloolasest; tema isa, arsti ja rahvaluulekoguja kohta vaata artiklit [[Zacharias Topelius vanem]]}}
-[[Image:Zachris Topelius from Familj-Journalen1866.png|thumb|Zacharias Topelius]]
+[[Pilt:Zachris Topelius from Familj-Journalen1866.png|pisi|Zacharias Topelius (1866)]]
-'''Zacharias Topelius''' ([[14. jaanuar]] [[1818]] [[Nykarleby]] - [[12. märts]] [[1898]] [[Sibbo]]), soomerootsi [[kirjanik]], arsti ja rahvaluulekoguja Zacharias Topelius sen-i (1781-1831) poeg.
+'''Zacharias Topelius''' (ka '''Sakari Topelius, Zachris Topelius'''; [[14. jaanuar]] [[1818]] [[Nykarleby vald]] – [[12. märts]] [[1898]] [[Sibbo vald]]) oli rootsikeelne Soome [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja [[ajalugu|ajaloolane]].
+Topelius oli [[arst]]i ja [[rahvaluule]]koguja [[Zacharias Topelius vanem]]a (1781–1831) poeg. Nende perekond kandis algselt nime Toppila, kuid kirjaniku vanaisa ladinapärastas selle kujule Toppelius ja isa jättis ühe p-tähe välja. Kirjaniku ema oli Katarina Sofia Calamnius.
-Oli aast [[1854]] [[Helsingi]] ülikooli ajalooprofessor ja 1875-78 [[rektor]]. Topelius on soome rahvusromantilise kirjanduse silmapaistvaimaid esindajaid; kirjutas [[rootsi]] keeles. Tema idüllilises lüürikas avaldub soome rahvaluule mõju. Populaarseks sannud romantiliste ''Velskri jutustustega'' (''Fältskärns berättelser'', 1853-67, eesti keel osalt 1923-24) pani Topelius aluse soome ajaloolisele proosale; tuntud ka näitekirjanikuna (ajalooline draama Regina von Emmeritz 1854). Püsiv väärtus om tema lastermt-il (''Lugemised lastele I-VIII'', 1865-96; eesti keel ilmus 1957 muinaisjutuvalimik ''Aallotari jäljed'') ja 1990 ''Muinaisjutte''.
+Topelius tuli [[Helsingi]]sse [[1831]] ja ta sai [[Johan Ludvig Runeberg]]i ümber kogunenud noorte [[rahvuslus|rahvuslikult]] meelestatud meeste rühmituse liikmeks. Ta isegi elas Runebergi kodus mõnda aega. [[1833]]. aastal astus ta [[Helsingi ülikool|Soome keiserlikku Aleksandri ülikooli]] ning sai sealt [[1840]]. aastal [[magistrikraad]]i, [[1844]]. aastal [[litsentsiaat|litsentsiaadi]]kraadi ja [[1847]]. aastal [[filosoofia]][[doktorikraad|doktori kraadi]]. Tema doktoritöö kandis pealkirja "De modo matrimonia jungendi apud fennos quondam vigente" ("Vanade soomlaste abielukommetest"). Lisaks ajaloole õppis ta süvendatult [[teoloogia]]t ja [[meditsiin]]i.
-== Kirjandus ==
-* Eesti
+[[1842]]–1846 oli ta Soome Bioloogiaühingu (''Societas pro fauna et flora fennica'') sekretär. [[1846]]–[[1861]] töötas ta ülikooli [[raamatukogu]]s. Sel ajal töötas ta Helsingi [[lütseum]]is ajaloo, [[statistika]] ja [[rootsi keel]]e õpetajana.
-[[Kategooria:Soome ajaloolased|Topelius]]
-[[Kategooria:Soome kirjanikud|Topelius]]
-[[Kategooria:Sündinud 1818|Topelius]]
-[[Kategooria:Surnud 1898|Topelius]]
+Topelius oli [[1854]]. aastast Helsingi Ülikooli ajalooprofessor ning aastatel [[1875]]–[[1878]] [[rektor]]. Topelius oli üks soome rahvusromantilise kirjanduse silmapaistvaimaid esindajaid; ta kirjutas peamiselt rootsi keeles. Ta kirjutas sadu lüürilisi [[luuletus]]i, sealhulgas palju loodusteemadel. Tema luules oli tunda soome rahvaluule mõju. Väga tuntuks said tema [[muinasjutt|muinasjutud]], laulutekstid ja [[näidend]]id.
+Topelius oli üks esimesi soome [[romaan]]ikirjanikke, kes avaldas ka Soome esimese ajaloolise romaani ("Hertiginnan af Finland", [[1850]]). Tema ajaloolised teosed ülistavad [[patriotism]]i, [[jumalakartlikkus]]t ja [[seisused|seisusteühiskonda]]. Tuntuse on saavutanud on tema romantilised "Velskri jutustused" ("Fältskärns berättelser").
-[[sv:Zacharias Topelius]]
-[[fi:Zacharias Topelius]]
+Topelius on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.
+==Teoseid eesti keeles==
+* "Velskeri jutustused. Esimene lugu: Kuninga sõrmus", Tõlkinud [[Ernst Raudsepp]], [[Eesti Kirjanduse Selts]] [[1923]]
+* "Aallotari jäljed", tõlkinud [[Linda Viiding]], [[Eesti Riiklik Kirjastus]] [[1957]]
+* "Knut Pillimees", tõlkinud Linda Viiding, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[2003]], ISBN 9985305590
+* "Muinasjutte", tõlkinud Linda Viiding, [[Eesti Raamat]] [[1990]], ISBN 5450008222
+* "Sampo Lappelill", tõlkinud [[Silvia Airik-Priuhka]], Välis-Eesti & EMP [[1984]], ISBN 9186116304
+==Vaata ka==
+*[[Maamme kirja]]
+== Välislingid ==
+* [[Reet Krusten]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/03/10/kultuur.htm#kolmas Kallimeelne mees läinud sajandist]. [[Postimees]], 10. märts 1998
+* [http://375humanistia.helsinki.fi/et/humanistia/zacharias-topelius Zacharias Topelius]. 375 Humanitaari. Helsingi ülikooli humanitaarteaduskond. 20.6.2015.
+{{Vikitsitaadid}}
+{{JÄRJESTA:Topelius, Zacharias}}
+[[Kategooria:Soome ajaloolased]]
+[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
+[[Kategooria:Helsingi ülikooli professorid]]
+[[Kategooria:Soome rektorid]]
+[[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]]
+[[Kategooria:Sündinud 1818]]
+[[Kategooria:Surnud 1898]]