Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 12. aprill 2023, kell 15:57

See artikkel räägib uurimisasutusest või kõrgkoolist; ajakirja kohta vaata artiklit Akadeemia (ajakiri).

Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. See nimetus tuleneb Platoni sellenimelise asutuse nimest. Renessansist peale on seda hakatud kasutama mitmesuguste asutuste nimetamiseks.

Platoni Akadeemia

Pikemalt artiklis Platoni Akadeemia

Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal tegutses 385 eKr – 529 pKr.

Kool on saanud nime oma asupaiga järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies (hilisematel aegadel eeslinnas), millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride (Kastori ja Polydeukese) ning Dionysose kultusega.

Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi.

Platoni Akadeemiat vastandatakse sageli hiljem Aristotelese asutatud Lykeionile (ehk peripateetikute koolile). Aristoteles asutas Lykeioni just sellepärast, et Platon pärandas kooli juhtimise ja varanduse käsutamise õiguse mitte talle, vaid oma õepojale Speusipposele. Edaspidi Akadeemia juhataja valiti.

Ehkki Akadeemia tähtsus aegade jooksul muutus, on selle õpilaste seast kasvanud silmapaistvaid filosoofe, sealhulgas Aristoteles, Archesilaos ja Proklos.

Ida-Rooma keiser Justinianus I lasi paganliku filosoofiakooli sulgeda 529 pKr.

Akadeemia asukoht avastati taas 20. sajandil; suur osa sellest on praeguseks välja kaevatud.

Tänapäevased akadeemiad

Esimese uusaegse akadeemia asutas Firenzes Cosimo de' Medici 15. sajandi keskel; selle keskseks kujuks sai Marsilio Ficino (Marsilius Ficinus).

Mitmel maal on asutatud rahvuslikud teadusakadeemiad. Nende hulka kuuluvad näiteks Académie Française, Briti Akadeemia, Venemaa Teaduste Akadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemia. Erialaakadeemiatest tuntumaid on ehk Ameerika Filmikunsti ja -teaduse Akadeemia (Academy of Motion Picture Arts and Sciences).

Akadeemia-nimelisi kõrgkoole: Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia, Ameerika Ühendriikide Sõjaväeakadeemia West Pointis, Sibeliuse Akadeemia jne; Eesti Kunstiakadeemia, Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Mereakadeemia jts.

Vaata ka

Välislingid

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 [[Platon]]i asutatud filosoofiline [[kool]] [[Ateena]] lähedal tegutses [[385 eKr]] – [[529]] pKr.
-Kool sai nime oma asupaiga järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies (hilisematel aegadel eeslinnas), millele omakorda andis nime [[heeros]] [[Akademos]]. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka [[Dioskuurid]]e ([[Kastor]]i ja [[Polydeukes]]e) ning [[Dionysos]]e kultusega.
+Kool on saanud nime oma asupaiga järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies (hilisematel aegadel eeslinnas), millele omakorda andis nime [[heeros]] [[Akademos]]. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka [[Dioskuurid]]e ([[Kastor]]i ja [[Polydeukes]]e) ning [[Dionysos]]e kultusega.
 Platon asutas Akadeemia [[Pythagorase Liit|Pythagorase Liidu]] eeskujul ning tal olid [[juriidiline isik|juriidilise isiku]] õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi.
@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 Platoni Akadeemiat vastandatakse sageli hiljem [[Aristoteles]]e asutatud [[Lykeion]]ile (ehk peripateetikute koolile). Aristoteles asutas Lykeioni just sellepärast, et Platon pärandas kooli juhtimise ja varanduse käsutamise õiguse mitte talle, vaid oma õepojale [[Speusippos]]ele. Edaspidi Akadeemia juhataja valiti.
-Ehkki Akadeemia tähtsus aegade jooksul muutus, on selle õpilaste seast kasvanud rida simapaistvaid filosoofe, sealhulgas Aristoteles, [[Archesilaos]] ja [[Proklos]].
+Ehkki Akadeemia tähtsus aegade jooksul muutus, on selle õpilaste seast kasvanud silmapaistvaid filosoofe, sealhulgas Aristoteles, [[Archesilaos]] ja [[Proklos]].
 [[Ida-Rooma keiser]] [[Justinianus I]] lasi [[paganlik]]u filosoofiakooli sulgeda 529 pKr.
@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 Esimese uusaegse akadeemia asutas [[Firenze]]s [[Cosimo de' Medici]] [[15. sajand]]i keskel; selle keskseks kujuks sai [[Marsilio Ficino]] (Marsilius Ficinus).
-Mitmel maal on asutatud rahvuslikud teadusakadeemiad. Nende hulka kuuluvad näiteks ''[[Académie Française]]'', [[Briti Akadeemia]], [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] ja [[Eesti Teaduste Akadeemia]]. Erialaakadeemiatest tuntuimaid on ehk [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduse Akadeemia]] (Academy of Motion Picture Arts and Sciences).
+Mitmel maal on asutatud rahvuslikud teadusakadeemiad. Nende hulka kuuluvad näiteks ''[[Académie Française]]'', [[Briti Akadeemia]], [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] ja [[Eesti Teaduste Akadeemia]]. Erialaakadeemiatest tuntumaid on ehk [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduse Akadeemia]] (Academy of Motion Picture Arts and Sciences).
 Akadeemia-nimelisi kõrgkoole: [[Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia]], Ameerika Ühendriikide Sõjaväeakadeemia [[West Point]]is, [[Sibeliuse Akadeemia]] jne; [[Eesti Kunstiakadeemia]], [[Viljandi Kultuuriakadeemia]], [[Eesti Mereakadeemia]] jts.
@@ 28. rida: / 28. rida: @@
 ==Vaata ka==
 *[[Academia.edu]]
+*[[Vaba Akadeemia]]
 == Välislingid ==