Mine sisu juurde

Operantse tingimise kamber: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
 
(ei näidata 5 kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
[[Fail:Boite skinner.jpg|pisi|paremal|Skinneri kast ]]
[[Fail:Skinner box photo 02.jpg|pisi|Skinneri kast: 2 vastuse kangi, 2 vihjevalgust, elektrifitseeritud põrand, majavalgus ja kõlar puuri kohal.]]
⚫
'''Operantse tingimise kamber''' (ka '''Skinneri kast''') on [[Laboratoorium|laboratoorne aparaat]], mida kasutatakse loomade käitumise uurimiseks. Operantse tingimise kambri lõi [[Burrhus Frederic Skinner|B. F. Skinner]] [[Harvardi ülikool]]is õppides, magistriõppes 1930. aastal ja doktoriõppes 1931. aastal. Skinner lõi kambri variatsioonina [[Edward Lee Thorndike|Edward Thorndike'i]] [[pusle karbist|puslekarbist]],<ref name="290We" /> inspiratsiooniks võisid olla Jerzy Konorski uuringud.
[[Fail:Skinner box photo 02.jpg|pisi|Skinneri kast: 2 vastuse kangi, 2 vihje valgust, 1 elektrifitseeritud põrand, 1 maja valgus ja 1 kõlar on puuri kohal]]
⚫
'''Operantse tingimise kamber''' (tuntud ka kui '''Skinneri kast'''), on [[Laboratoorium|laboratoorne aparaat]], mida kasutatakse loomade käitumise uurimiseks. Operantse tingimise kambri lõi [[Burrhus_Frederic_Skinner|B. F. Skinner]], kui ta õppis [[Harvardi ülikool]]is (magistrikraadi õpingud 1930. aastal ja doktorantuuriõpingud 1931. aastal). Inspiratsiooniks võisid olla Jerzy Konorski uuringud. Seda kasutatakse nii operantse tingimise kui [[Klassikaline_tingimine|klassikalise tingimise]] uurimiseks. <ref name="ar9Er" /> <ref name="RntCv" />


Aparaati kasutatakse nii operantse kui [[Klassikaline tingimine|klassikalise tingimise]] uurimiseks.<ref name="ar9Er" /><ref name="RntCv" />
Skinner lõi kambri kui variatsiooni [[Edward_Lee_Thorndike|Edward Thorndike]] [[pusle karbist]]. <ref name="290We" />


==Otstarve==
==Otstarve==
Operantse tingimise kamber lubab eksperimentaatoritel uurida käitumise tingimist (treenimist), õpetades katseloomale selgeks rea tegevusi (nagu kangile vajutamine) vastuseks teatud stiimulitele nagu näiteks valgus- või helisignaal. Kui katseloom teostab korrektselt oodatud tegevuse, väljastab kambri mehhanism toitu või muud auhinda. Mõnedel juhtudel võib kamber karistada valede või puuduvate tegevuste eest. Näiteks selleks, et testida, kuidas operantne tingimine töötab mõningate selgrootute puhul nagu puuviljakärbes, kasutavad psühholoogid seadet, mida tuntakse kui "kuuma kasti" (heat box). Sisuliselt on tegu sama vormiga nagu Skinneri kast, kuid see kast on kahepoolne, ühel pool on võimalik temperatuuri muuta ning teisel pool mitte. Niipea, kui selgrootu liigub selle kasti suunas, mille temperatuuri saab muuta, hakkab see kuumenema. Teatud hetkeks on selgrootud tingitud püsima sellel poolel, mis ei kuumene. See efekt võib olla isegi selline, et kui temperatuur on maha keeratud madalaimale tasemele, keeldub puuviljakärbes endiselt kuumale kasti poolele lähenemast. Sellist tüüpi aparaadid võimaldavad seega eksperimentaatoritel läbi viia uuringuid tingimise ja treenimise vallas läbi tasu/karistus mehhanismide. <ref name="fTyH4" />
Operantse tingimise kamber lubab eksperimenteerijatel uurida käitumise tingimist ehk treenimist. Katseloomale õpetatakse selgeks rida tegevusi (näiteks kangile vajutamine), mis on vastuseks teatud stiimulitele, nagu valgus- või helisignaal. Kui katseloom sooritab tegevuse korrektselt, väljastab kambri mehhanism toidu või muu auhinna. Mõnel juhul võib kamber valede või puuduvate tegevuste eest karistada. Näiteks selleks, et testida, kuidas operantne tingimine mõningate selgrootute, nagu puuviljakärbse puhul töötab, kasutavad psühholoogid seadet, mida tuntakse kui "kuumakasti" (''heat box''). Sisuliselt on see sarnane Skinneri kastiga, kuid on kahepoolne, ühel pool saab temperatuuri muuta, teisel pool aga mitte. Niipea, kui selgrootu liigub selle kasti suunas, mille temperatuuri saab muuta, hakkab see kuumenema. Teatud hetkeks on selgrootud tingitud püsima poolel, mis ei kuumene. See efekt võib toimida ka nii, et isegi kui temperatuur on madalaim, keeldub puuviljakärbes endiselt kuumale kastipoolele lähenemast. Seega võimaldavad sellist tüüpi aparaadid eksperimenteerijatel teha uuringuid tingimise ja treenimise vallas, kasutades tasu- ja karistusmehhanisme.<ref name="fTyH4" />


==Struktuur==
==Struktuur==
Kambri kestaks on kast, mis on piisavalt suur uuritava looma mahutamiseks. Kasutatavamad loomad on närilised – [[laborirotid]], [[Tuvilased|tuvid]] ja [[Esikloomalised|primaadid]]. Tihti on kast heli- ja valguskindel, et vältida segavaid stiimuleid.
Kambri kestaks on kast, mis on piisavalt suur uuritava looma mahutamiseks. Kasutatavad loomad on närilised, [[laborirotid]], [[Tuvilased|tuvid]] ja [[Esikloomalised|primaadid]]. Tihti on kast heli- ja valguskindel, et vältida segavaid stiimuleid.


Operantse tingimise kambrid sisaldavad tavaliselt ühte operandumit või sageli ka kahte või enamat, mis automaatselt tajuvad käitumusliku vastuse või tegevuse toimumist. Tüüpiline operandum rottide ja primaatide puhul on kahepoolsed kangid; kui katsealune loom vajutab kangi ühte otsa, liigub kangi teine ots ja suleb näiteks lüliti, mida jälgib omakorda arvuti või muu programmeeritud seadeldis. Tuvide ja teiste lindude korral on põhiliseks operandumiks klahvid koos lülitiga, mis sulgub, kui lind klahvi piisava tugevusega nokib. Teine minimaalne nõue operantsele kambrile on see, et peab olema võimaldatud meetod, esmase stiimuli (nagu toit) või tingimatu stiimuli (nagu toit tavaliselt graanulid ja vesi) väljastamiseks. See peaks registreerima ka tingimusliku stiimuli nagu LED <ref name="xQNFl" /> signaali tekkimisele.
Operantse tingimise kambrid sisaldavad tavaliselt ühte, kahte või enamat operandumit, mis tajuvad automaatselt käitumuslikku vastust või tegevuse toimumist. Tüüpiline operandum rottide ja primaatide puhul on kahepoolsed kangid – kui katsealune loom vajutab kangi ühte otsa, liigub kangi teine ots ja sulgeb näiteks lüliti, mida jälgib omakorda arvuti või muu programmeeritud seadeldis. Tuvide ja teiste lindude korral kasutatakse operandumina põhiliselt klahve koos lülitiga, mis sulgub, kui lind klahvi piisava tugevusega nokib. Teine minimaalne nõue operantsele kambrile on see, et peab olema meetod esmase stiimuli (nagu toit) või tingimatu stiimuli (nagu toit, tavaliselt graanulid ja vesi) väljastamiseks. See peaks registreerima ka tingimusliku stiimuli, nagu LED-signaali tekkimise. <ref name="Q1lg0" />


Vaatamata oma lihtsale olemusele, nagu üks operandum ja üks toitja, on võimalik uurida mitmeid psühholoogilisi fenomene. Modernsed operantse tingimise kambrid omavad mitmeid operandumeid, st mitmeid kange, kahte või enamat toiduallikat ning erinevaid muid seadmeid, mis võimaldavad genereerida erinevaid stiimuleid (valgus, helid, muusika, kujud ja joonistused). Mõned konfiguratsioonid kasutavad ka LCD-paneele, et arvuti abil genereerida erinevaid visuaalseid stiimuleid.
Vaatamata oma lihtsale olemusele, on võimalik kambriga uurida mitmeid psühholoogilisi fenomene. Modernsetel operantse tingimise kambritel on mitmeid operandumeid, st mitmeid kange, kaks või enam toiduallikat ning muud seadmed, mis võimaldavad genereerida erinevaid stiimuleid (valgus, helid, muusika, kujud ja joonistused). Mõned konfiguratsioonid kasutavad ka LCD-paneele, et arvuti abil visuaalseid stiimuleid tekitada.


Mõned operantsed kambrid võivad omada isegi elektri all olevaid võrkusid või põrandaid, mis võimaldavad loomadele elektrišokke anda; või erinevat värvi valguseid informeerimaks, millal toit valmis on. Kuigi elektrišoki kasutamine pole võimatu, võib riikides, kus loomadel reglementeeritakse katseid, nõusoleku saamine vastavatelt asutustelt vajalik olla.
Mõnedel kambritel võib olla isegi elektriga töötav võrk või põrand, mis võimaldab loomadele elektrišokke anda, või erinevat värvi valgused informeerimaks, millal toit on valmis. Kuigi elektrišoki kasutamine pole võimatu, võib riikides, kus loomade peal neid katseid tehakse, vajalik olla vastavatelt asutustelt nõusoleku saamine.


==Mõju uuringutele==
==Mõju uuringutele==
On levinud ka [[Linnalegend|linnalegend]], et Skinner viis sellise eksperimendi läbi ka oma tütre peal, mis tekitas suurt vastuolulisust. Hiljem ta tütar lükkas selle küll ümber.<ref name="Q1lg0" />
On liikvel olnud ka [[linnalegend]], et Skinner viis sellise eksperimendi läbi ka oma tütre peal. See tekitas suurt vastuolu, hiljem lükkas tütar selle ümber.<ref name="Q1lg0" />


==Kasutus mängudes==
==Kasutus mängudes==
Mänguautomaate ja internetimänge on toodud mõnikord näidetena <ref name="j70lD" /> inimeste loodud seadeldiste kohta, mis kasutavad keerulisi operantseid tugevdava stiimuli graafikuid, et autasustada korduvaid tegevusi.<ref name="mPNsO" />
Mänguautomaate ja internetimänge on toodud näidetena <ref name="j70lD" /> inimeste loodud seadeldiste kohta, mis kasutavad keerulisi operantseid tugevdava stiimuli graafikuid korduvate tegevuste autasustamiseks.<ref name="mPNsO" />


==Kasutus sotsiaalmeedias==
==Kasutus sotsiaalmeedias==
[https://et.wikipedia.org/wiki/Suhtlusv%C3%B5rgustik Sotsiaalse suhtlusvõrgustiku] teenused nagu [[Google]]'i, [[Facebook]]<nowiki/>i ja [[Twitter]]it on tuvastatud kui selliste tehnikate kasutajatena, kriitikud kasutavad väljendeid nagu ''Skinnerlik turundus'' <ref name="GoIsd" /> selle kohta, kuidas kasutatakse erinevaid meetodeid kasutajate hoidmiseks enda teenuse kasutajatena.
[[Suhtlusvõrgustik|Sotsiaalvõrgustiku]] teenused, nagu [[Google]] [[Facebook]] ja [[Twitter]], on sarnaseid tehnikaid käiku lasknud. Kriitikud kasutavad väljendit "skinnerlik turundus" <ref name="GoIsd" /> selle kohta, kuidas mitmesuguseid meetodeid kasutatakse tarbijate hoidmiseks.


[[Fail:UNMSM PsiExperimental 1998 2.jpg|pisi|Tudengid kasutamas Skinneri kasti San Marcose Riiklikus Ülikoolis, Limas, Peruus.]]
[[Fail:UNMSM PsiExperimental 1998 2.jpg|pisi|Üliõpilased kasutamas Skinneri kasti San Marcose riiklikus ülikoolis Limas Peruus]]
==Skinneri kast==
==Skinneri kast==
On märgitud, et Skinner on ise öelnud, et ta ei soovinud olla eponüüm.<ref name="Q3vwB" /> Ta uskus, et Clark Hull ja tema Yale'i tudengid mõtlesid välja sellise väljendi. Skinner teatas, et ta ise sellist väljendit ei kasutanud ning läks nii kaugele, et palus Howard Huntil avaldatavas töös kasutada väljendit "kangi kast" (lever box), mitte "Skinneri kast".<ref name="25lOm" />
Skinner on ise öelnud, et ei soovinud olla eponüüm.<ref name="Q3vwB" /> Ta uskus, et Clark Hull ja tema Yale'i üliõpilased mõtlesid sellise nimetuse välja. Skinner teatas, et ise sellist väljendit ei kasutanud ning läks nii kaugele, et palus Howard Huntil oma avaldatavas töös väljendi "Skinneri kast" asemel kasutada "kangikasti" (''lever box'').<ref name="25lOm" />


==Kriitika==
==Kriitika==
1960-ndate kognitiivne revolutsioon vaidles biheiviorismi vaadetele vastu ning kinnitas, et meele mustal kastil oli, kui mitte rohkem, sama palju kontrolli kui keskkondlikul sarrustusel.<ref name="UMxUI" />
1960. aastate kognitiivne revolutsioon vaidles biheiviorismi vaadetele vastu ning kinnitas, et meele mustal kastil oli sama palju või rohkem kontrolli kui keskkondlikul sarrustusel.<ref name="UMxUI" />


Kohler leidis, et primaadid tihtipeale üritavad lahendada probleeme pigem järsu arusaamaga (flash of insight) kui katse-eksituse kaudu õppimisega (trial and error learning).<ref name="YXsCL" /> Sotsiaalse õppimise teooria ütleb, et inimesed suudavad õppida automaatselt pigem läbi vaatlemise kui läbi isiklike kogemuste.<ref name="7LqZy" />
Kohler leidis, et primaadid üritavad tihtipeale probleeme lahendada pigem järsu arusaamaga (''flash of insight'') kui katse-eksituse kaudu õppimisega (''trial and error learning'').<ref name="YXsCL" /> Sotsiaalse õppimise teooria ütleb, et inimesed suudavad automaatselt õppida pigem läbi vaatluse kui läbi isiklike kogemuste.<ref name="7LqZy" />


Operantse tingimise uuringutes kasutatud loomade uurimused samuti tõstatavad üles ekstrapolatsiooni (extrapolation) küsimuse. Mõned psühholoogid vaidled, et nad ei saa loomade peal läbi viidud uuringuid üldistada inimestele, sest nende anatoomia ja füsiloogia on erinev, ning loomad ei saa mõelda oma kogemustele, kannatlikkusele, mälule ega enesemugavusele.<ref name="sgnbm" />
Operantse tingimise uuringutes kasutamine loomade käitumise uurimiseks tõstatab ekstrapolatsiooni (''extrapolation'') küsimuse. Mõned psühholoogid väidavad, et loomade peal tehtud uuringuid ei saa üldistada inimestele, sest anatoomia ja füsioloogia on teistsugused ning loomad ei saa mõelda oma kogemustele, kannatlikkusele, mälule ega enesemugavusele.<ref name="sgnbm" />


==Vaata ka==
==Vaata ka==
56. rida: 55. rida:
<ref name="YXsCL">Kohler, W. (1924). ''The mentality of apes.'' London: Routledge & Kegan Paul.</ref>
<ref name="YXsCL">Kohler, W. (1924). ''The mentality of apes.'' London: Routledge & Kegan Paul.</ref>
<ref name="7LqZy">Bandura, A. (1977). ''Social learning theory.'' Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall.</ref>
<ref name="7LqZy">Bandura, A. (1977). ''Social learning theory.'' Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall.</ref>
<ref name="sgnbm">McLeod, S. (2007). Skinner-operant conditioning. Viimati külastatud 9. mai, 2017. http://s3.amazonaws.com/academia.edu.documents/44186702/Skinner.pdf?AWSAccessKeyId=AKIAIWOWYYGZ2Y53UL3A&Expires=1494685019&Signature=cl3Qb%2FEsflIaWkg8rFJ6gKlwzWs%3D&response-content-disposition=inline%3B%20filename%3DSkinner_-_Operant_Conditioning.pdf</ref>
<ref name="sgnbm">McLeod, S. (2007). Skinner-operant conditioning. Viimati külastatud 9. mai, 2017. http://s3.amazonaws.com/academia.edu.documents/44186702/Skinner.pdf?AWSAccessKeyId=AKIAIWOWYYGZ2Y53UL3A&Expires=1494685019&Signature=cl3Qb%2FEsflIaWkg8rFJ6gKlwzWs%3D&response-content-disposition=inline%3B%20filename%3DSkinner_-_Operant_Conditioning.pdf{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
}}
}}


Viimane redaktsioon: 1. september 2024, kell 01:11

Skinneri kast: 2 vastuse kangi, 2 vihjevalgust, elektrifitseeritud põrand, majavalgus ja kõlar puuri kohal.

Operantse tingimise kamber (ka Skinneri kast) on laboratoorne aparaat, mida kasutatakse loomade käitumise uurimiseks. Operantse tingimise kambri lõi B. F. Skinner Harvardi ülikoolis õppides, magistriõppes 1930. aastal ja doktoriõppes 1931. aastal. Skinner lõi kambri variatsioonina Edward Thorndike'i puslekarbist,[1] inspiratsiooniks võisid olla Jerzy Konorski uuringud.

Aparaati kasutatakse nii operantse kui klassikalise tingimise uurimiseks.[2][3]

Otstarve

[muuda | muuda lähteteksti]

Operantse tingimise kamber lubab eksperimenteerijatel uurida käitumise tingimist ehk treenimist. Katseloomale õpetatakse selgeks rida tegevusi (näiteks kangile vajutamine), mis on vastuseks teatud stiimulitele, nagu valgus- või helisignaal. Kui katseloom sooritab tegevuse korrektselt, väljastab kambri mehhanism toidu või muu auhinna. Mõnel juhul võib kamber valede või puuduvate tegevuste eest karistada. Näiteks selleks, et testida, kuidas operantne tingimine mõningate selgrootute, nagu puuviljakärbse puhul töötab, kasutavad psühholoogid seadet, mida tuntakse kui "kuumakasti" (heat box). Sisuliselt on see sarnane Skinneri kastiga, kuid on kahepoolne, ühel pool saab temperatuuri muuta, teisel pool aga mitte. Niipea, kui selgrootu liigub selle kasti suunas, mille temperatuuri saab muuta, hakkab see kuumenema. Teatud hetkeks on selgrootud tingitud püsima poolel, mis ei kuumene. See efekt võib toimida ka nii, et isegi kui temperatuur on madalaim, keeldub puuviljakärbes endiselt kuumale kastipoolele lähenemast. Seega võimaldavad sellist tüüpi aparaadid eksperimenteerijatel teha uuringuid tingimise ja treenimise vallas, kasutades tasu- ja karistusmehhanisme.[4]

Struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Kambri kestaks on kast, mis on piisavalt suur uuritava looma mahutamiseks. Kasutatavad loomad on närilised, laborirotid, tuvid ja primaadid. Tihti on kast heli- ja valguskindel, et vältida segavaid stiimuleid.

Operantse tingimise kambrid sisaldavad tavaliselt ühte, kahte või enamat operandumit, mis tajuvad automaatselt käitumuslikku vastust või tegevuse toimumist. Tüüpiline operandum rottide ja primaatide puhul on kahepoolsed kangid – kui katsealune loom vajutab kangi ühte otsa, liigub kangi teine ots ja sulgeb näiteks lüliti, mida jälgib omakorda arvuti või muu programmeeritud seadeldis. Tuvide ja teiste lindude korral kasutatakse operandumina põhiliselt klahve koos lülitiga, mis sulgub, kui lind klahvi piisava tugevusega nokib. Teine minimaalne nõue operantsele kambrile on see, et peab olema meetod esmase stiimuli (nagu toit) või tingimatu stiimuli (nagu toit, tavaliselt graanulid ja vesi) väljastamiseks. See peaks registreerima ka tingimusliku stiimuli, nagu LED-signaali tekkimise. [5]

Vaatamata oma lihtsale olemusele, on võimalik kambriga uurida mitmeid psühholoogilisi fenomene. Modernsetel operantse tingimise kambritel on mitmeid operandumeid, st mitmeid kange, kaks või enam toiduallikat ning muud seadmed, mis võimaldavad genereerida erinevaid stiimuleid (valgus, helid, muusika, kujud ja joonistused). Mõned konfiguratsioonid kasutavad ka LCD-paneele, et arvuti abil visuaalseid stiimuleid tekitada.

Mõnedel kambritel võib olla isegi elektriga töötav võrk või põrand, mis võimaldab loomadele elektrišokke anda, või erinevat värvi valgused informeerimaks, millal toit on valmis. Kuigi elektrišoki kasutamine pole võimatu, võib riikides, kus loomade peal neid katseid tehakse, vajalik olla vastavatelt asutustelt nõusoleku saamine.

Mõju uuringutele

[muuda | muuda lähteteksti]

On liikvel olnud ka linnalegend, et Skinner viis sellise eksperimendi läbi ka oma tütre peal. See tekitas suurt vastuolu, hiljem lükkas tütar selle ümber.[5]

Kasutus mängudes

[muuda | muuda lähteteksti]

Mänguautomaate ja internetimänge on toodud näidetena [6] inimeste loodud seadeldiste kohta, mis kasutavad keerulisi operantseid tugevdava stiimuli graafikuid korduvate tegevuste autasustamiseks.[7]

Kasutus sotsiaalmeedias

[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalvõrgustiku teenused, nagu Google Facebook ja Twitter, on sarnaseid tehnikaid käiku lasknud. Kriitikud kasutavad väljendit "skinnerlik turundus" [8] selle kohta, kuidas mitmesuguseid meetodeid kasutatakse tarbijate hoidmiseks.

Üliõpilased kasutamas Skinneri kasti San Marcose riiklikus ülikoolis Limas Peruus

Skinneri kast

[muuda | muuda lähteteksti]

Skinner on ise öelnud, et ei soovinud olla eponüüm.[9] Ta uskus, et Clark Hull ja tema Yale'i üliõpilased mõtlesid sellise nimetuse välja. Skinner teatas, et ise sellist väljendit ei kasutanud ning läks nii kaugele, et palus Howard Huntil oma avaldatavas töös väljendi "Skinneri kast" asemel kasutada "kangikasti" (lever box).[10]

Kriitika

[muuda | muuda lähteteksti]

1960. aastate kognitiivne revolutsioon vaidles biheiviorismi vaadetele vastu ning kinnitas, et meele mustal kastil oli sama palju või rohkem kontrolli kui keskkondlikul sarrustusel.[11]

Kohler leidis, et primaadid üritavad tihtipeale probleeme lahendada pigem järsu arusaamaga (flash of insight) kui katse-eksituse kaudu õppimisega (trial and error learning).[12] Sotsiaalse õppimise teooria ütleb, et inimesed suudavad automaatselt õppida pigem läbi vaatluse kui läbi isiklike kogemuste.[13]

Operantse tingimise uuringutes kasutamine loomade käitumise uurimiseks tõstatab ekstrapolatsiooni (extrapolation) küsimuse. Mõned psühholoogid väidavad, et loomade peal tehtud uuringuid ei saa üldistada inimestele, sest anatoomia ja füsioloogia on teistsugused ning loomad ei saa mõelda oma kogemustele, kannatlikkusele, mälule ega enesemugavusele.[14]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Schacter, D. L., Gilbert, D. T., Wegner, D. M., & Nock, M. K. (2014). B. F. Skinner'i raamatus, The Role of Reinforcement and Punishment.Psychology (3. tr.), Macmillan. lk. 278–80.
  2. ↑ Carlson, N. R. (2009). Psychology-the science of behavior. U.S: Pearson Education Canada, (4th ed.), p.207.
  3. ↑ Krebs, J. R. (1983). "Animal behaviour: From Skinner box to the field". Nature. 304, 117.
  4. ↑ Menzel, R., Brembs, B., & Giurfa, M. (2007). Cognition in invertebrates, p. 403-442. http://blogarchive.brembs.net/e107_files/downloads/invert_cogn_2006.pdf
  5. ↑ 5,0 5,1 http://www.snopes.com/science/skinner.asp
  6. ↑ Hopson, J. (2001). Behavioral game design. Gamasutra.
  7. ↑ Coon, D. (2005). Psychology: A modular approach to mind and behavior. Thomson Wadsworth. p. 278–279.
  8. ↑ Davidow, B. Skinner marketing: we're the rats, and Facebook likes are the reward. The Atlantic. Viimati külastatud 9. mai, 2017. https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/06/skinner-marketing-were-the-rats-and-facebook-likes-are-the-reward/276613/
  9. ↑ Skinner, B. F. (1959). Cumulative record (1999ed.), Cambridge, MA: B.F. Skinner Foundation. p. 620.
  10. ↑ Skinner, B. F. (1983). A Matter of Consequences. New York, NY: Alfred A. Knopf, Inc. p. 116, 164
  11. ↑ Miller, G. (2003). The cognitive revolution: a historical perspective. Trends in Cognitive Sciences, 7, p. 141.
  12. ↑ Kohler, W. (1924). The mentality of apes. London: Routledge & Kegan Paul.
  13. ↑ Bandura, A. (1977). Social learning theory. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall.
  14. ↑ McLeod, S. (2007). Skinner-operant conditioning. Viimati külastatud 9. mai, 2017. http://s3.amazonaws.com/academia.edu.documents/44186702/Skinner.pdf?AWSAccessKeyId=AKIAIWOWYYGZ2Y53UL3A&Expires=1494685019&Signature=cl3Qb%2FEsflIaWkg8rFJ6gKlwzWs%3D&response-content-disposition=inline%3B%20filename%3DSkinner_-_Operant_Conditioning.pdf[alaline kõdulink]
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "xQNFl" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Operantse_tingimise_kamber&oldid=6717344"