Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib uurimisasutusest või kõrgkoolist; ajakirja kohta vaata artiklit [[Akadeemia (ajakiri)]]. |
{{See artikkel| räägib uurimisasutusest või kõrgkoolist; ajakirja kohta vaata artiklit [[Akadeemia (ajakiri)]].}} |
||
'''Akadeemiaks''' nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. See nimetus tuleneb [[Platon]]i sellenimelise asutuse nimest. [[Renessanss|Renessansist]] peale on seda hakatud kasutama mitmesuguste asutuste nimetamiseks. |
'''Akadeemiaks''' nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. See nimetus tuleneb [[Platon]]i sellenimelise asutuse nimest. [[Renessanss|Renessansist]] peale on seda hakatud kasutama mitmesuguste asutuste nimetamiseks. |
||
Redaktsioon: 4. juuli 2010, kell 22:16
|
See artikkel räägib uurimisasutusest või kõrgkoolist; ajakirja kohta vaata artiklit Akadeemia (ajakiri). |
Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. See nimetus tuleneb Platoni sellenimelise asutuse nimest. Renessansist peale on seda hakatud kasutama mitmesuguste asutuste nimetamiseks.
Platoni Akadeemia
Pikemalt artiklis Platoni Akadeemia
Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal tegutses 385 eKr – 529 pKr.
Kool sai nime oma asupaiga järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies (hilisematel aegadel eeslinnas), millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride (Kastori ja Polydeukese) ning Dionysose kultusega.
Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi.
Platoni Akadeemiat vastandatakse sageli hiljem Aristotelese asutatud Lykeionile (ehk peripateetikute koolile). Aristoteles asutas Lykeioni just sellepärast, et Platon pärandas kooli juhtimise ja varanduse käsutamise õiguse mitte talle, vaid oma õepojale Speusipposele. Edaspidi Akadeemia juhataja valiti.
Ehkki Akadeemia tähtsus aegade jooksul muutus, on selle õpilaste seast kasvanud rida simapaistvaid filosoofe, sealhulgas Aristoteles, Archesilaos ja Proklos.
Ida-Rooma keiser Justinianus lasi paganliku filosoofiakooli sulgeda 529 pKr.
Akadeemia asukoht avastati taas 20. sajandil; suur osa sellest on praeguseks välja kaevatud.
Tänapäevased akadeemiad
Esimese uusaegse akadeemia asutas Firenzes Cosimo de' Medici 15. sajandi keskel; selle keskseks kujuks sai Marsilio Ficino (Marsilius Ficinus).
Mitmel maal on asutatud rahvuslikud teadusakadeemiad. Nende hulka kuuluvad näiteks Académie Française, Briti Akadeemia, Venemaa Teaduste Akadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemia. Erialaakadeemiatest tuntuimaid on ehk Ameerika Filmikunsti ja -teaduse Akadeemia (Academy of Motion Picture Arts and Sciences).
Akadeemia-nimelisi kõrgkoole: Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia, Ameerika Ühendriikide Sõjaväeakadeemia West Pointis, Sibeliuse Akadeemia jne; Eesti Kunstiakadeemia, Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Mereakadeemia jts.