Mine sisu juurde

Mircea Eliade: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Thijs!bot (arutelu | kaastöö)
63. rida: 63. rida:
[[nl:Mircea Eliade]]
[[nl:Mircea Eliade]]
[[ja:ミルチャ・エリアーデ]]
[[ja:ミルチャ・エリアーデ]]
[[no:Mircea Eliade]]
[[pl:Mircea Eliade]]
[[pl:Mircea Eliade]]
[[pt:Mircea Eliade]]
[[pt:Mircea Eliade]]
[[ro:Mircea Eliade]]
[[ro:Mircea Eliade]]
[[ru:Элиаде, Мирча]]
[[ru:Элиаде, Мирча]]
[[sk:Mircea Eliade]]
[[tr:Mircea Eliade]]
[[tr:Mircea Eliade]]

Redaktsioon: 24. november 2006, kell 05:48

Mircea Eliade [m'irtša eli'aade] (9. märts 1907 Bukarest - 22. aprill 1986 Chicago) oli Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik.

Elukäik

Alustas 1925 Bukarestis ülikooliõpinguid, keskendudes filosoofiale. Hakkas ülikooli viimasel kursusel uurima Itaalia filosoofias esinenud hermeetilisi ja okultseid voole (suunaja Itaalia usundiloolane Raffaele Petazzoni).

Ülikooli lõpetamise järel tegeles ta Itaalia renessanssfilosoofidega (Ficino, Pico della Mirandola, Giordano Bruno).

Ühel reisil Rooma tutvus Eliade idamaiste usundite uurija Giuseppe Tucciga, kellelt ta sai idee minna Indiasse. Kassimbazari maharadžalt saadud stipendiumiga õppis ta 1928–1931 Indias Calcutta ülikoolis viieköitelise India filosoofia ajaloo autori Surendranath Dasgupta (1885–1952) juures.

Rumeeniasse naasnud, kaitses Eliade 1933 doktoriväitekirja, mille ta 1936 avaldas prantsuse keeles raamatuna "Jooga. Uurimus India müstika tekkimisest". See teos tegi temast juba rahvusvaheliselt tuntud usundiloo uurija. Rahvusvahelist tuntust lisas veel tema asutatud erialaajakiri Zalmoxis.

Kui puhkes Teine maailmasõda, pidas Rumeenia valitsus vajalikuks suunata oma välisesindustesse noori haritlasi. Sel moel sattus Eliade 1940. aastal Londonisse. Kui Suurbritannia katkestas suhted teljeriikide poolele jäänud Rumeeniaga, viidi Eliade üle Lissaboni, kuhu ta jäi sõja lõpuni.

Sealt läks ta sügisel 1945 Pariisi, kus ta tänu mõjuka usundiloolase Georges Dumézili eestkostele sai võimaluse hakata õpetama usundilugu Sorbonne'is. Loengute põhjal valmis tal kaks olulist teost, esmalt ülevaatlik "Traktaat usundite ajaloost" (1949; Patterns in Comparative Religion) ja seejärel mõneti kitsama ainevallaga "Müüt igavesest tagasitulekust" (1949; Cosmos and History. The Myth of Eternal Return).

Aastal 1956 läks ta loenguid pidama USA-sse. Sealt ta enam Euroopasse naasnud, sest 1960 kutsuti ta Chicago ülikooli võrdleva usundiloo õppetooli juhatajaks. Seal töötas ta kuni surmani 22. aprillil 1986.

Ta oli praegu üldlevinud 16-köitelise entsüklopeedia "Encyclopaedia of Religions" peatoimetaja. Paraku ei jõudnud ta lõpule viia suurt kokkuvõtvat ülevaadet maailma usundeist "A History of Religious Ideas", millest valmis kolm osa (1978, 1982, 1985).

Bibliograafia

Eesti keeles

raamatud


artiklid

Vaata ka

Välislingid