Erich Ludendorff: erinevus redaktsioonide vahel
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 44. rida: | 44. rida: | ||
[[Kategooria: väejuhid]] |
[[Kategooria: väejuhid]] |
||
[[Kategooria: Saksamaa sõjaväelased]] |
[[Kategooria: Saksamaa sõjaväelased]] |
||
[[Kategooria:Saksamaa |
[[Kategooria:Saksamaa Esimeses maailmasõjas]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1865]] |
[[Kategooria:Sündinud 1865]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1937]] |
[[Kategooria:Surnud 1937]] |
||
Redaktsioon: 22. jaanuar 2017, kell 02:59
| Erich Ludendorff | |
|---|---|
 Kindral Erich Ludendorff | |
| Täisnimi | Erich Friedrich Wilhelm Ludendorff |
| Sünniaeg |
9. aprill 1865 Kruszewnia, Preisi kuningriik (tänapäeva Poola) |
| Surmaaeg |
2. detsember 1937 (72-aastaselt) München, Baieri, Natsi-Saksamaa |
| Truudusvanne |
.svg){kind=small} Saksa keisririik |
| Teenistus |
Keiserlik Saksa armee |
| Auaste | Jalaväekindral |
| Sõjad/lahingud | |
| Autasud |
Pour le Mérite Raudristi esimene klass |
Erich Friedrich Wilhelm Ludendorff (9 aprill 1865 – 20 detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. Ta oli Idarinde staabiülem. Augustis 1916 määrati ta esimese peakortermeisteri (Erster Generalquartiermeister) ametikohale, mis tegi temast (koos Paul von Hindenburgiga) Saksa vägede strateegilise juhi kuni oktoobrini 1916, mil ta vahetult enne sõja lõppu lahkus ametist.[1][2]
Pärast sõda sai Ludendorffist tuntud rahvuslik juht ja noa selga löömise müüdi kultiveerija, mille kohaselt kaotas Saksamaa sõja tänu tagalas tegutsenud marksistidele ja kommunistidele (kelle juhtidest paljud olid juudid), kes samuti vastutavad Saksamaale ebasoodsa Versailles rahulepingu eest.
Ta võttis osa ebaõnnestunud riigipööretest: Wolfgang Kappi Kappi putšist 1920 aastal ja Adolf Hitleri Õllesaali putšist 1923 aastal. 1925 kandideeris ta Saksamaa presidendi ametikohale oma endise ülemuse Hindemburgi vastu, kes tema väitel korjas kuulsust tema võitude arvelt Venemaa üle.[3]
1924-1928 esindas ta Saksa Rahva Vabadusparteid Saksa parlamendis. Juhindudes oma täielikust sõjalisest mõtlemisest, juurutas ta pärast sõda teooriat "totaalsest sõjast", millest ta kirjutas 1935 aastal raamatus Der Totale Krieg (Totaalne sõda). Selles ta kirjutab, et rahva kogu füüsiline ja moraalne jõud tuleb mobiliseerida, sest rahu on üksnes paus sõdade vahel. [4]
Ludendorff oli Raudristi suurristi ja Pour le Mérite kavaler.
Tsitaat
Baltikumist: „Ma otsustasin okupeeritud territooriumil jätkata seda valgustuslikku missiooni, mida sakslased olid neil aladel teostanud juba mitu sajandit. Sealne elanikkond, mis on tegelikult üks suur rasside segu, pole kunagi olnud suuteline looma mingit oma kultuuri ja võiks omapead jäetuna langeda Poola mõju alla."[5]
Viited
- ↑ Saturday, 22 August 2009 Michael Duffy (22. august 2009). "Who's Who – Paul von Hindenburg". First World War.com. Vaadatud 16. mail 2012.
- ↑ Saturday, 22 August 2009 Michael Duffy (22. august 2009). "Who's Who – Erich Ludendorff". First World War.com. Vaadatud 16. mail 2012.
- ↑ Andreas Dorpalen. "Paul von Hindenburg (German president) : Introduction – Britannica Online Encyclopedia". Britannica.com. Vaadatud 16. mail 2012.
- ↑ "Erich Ludendorff (German general) : Introduction – Britannica Online Encyclopedia". Britannica.com. 20. detsember 1937. Vaadatud 16. mail 2012.
- ↑ Eesti Vabadussõda 1918-1920 I. 1997