Kaubandusõigus: erinevus redaktsioonide vahel
Ireentarto (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Tegin keeleparandusi |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kaubandusõigus''' ehk äriõigus (ingl ''commercial law, trade law'') reguleerib tehinguid kaubandus-, äri- ja tarbijatehingute valdkonnas.<ref>Legal Information Institute. Commercial Law. – https://www.law.cornell.edu/wex/commercial_law (17.10.2019).</ref> Eestis kehtivad kaubandustegevuse |
'''Kaubandusõigus''' ehk äriõigus (ingl ''commercial law'', ''trade law'') reguleerib tehinguid kaubandus-, äri- ja tarbijatehingute valdkonnas.<ref>Legal Information Institute. Commercial Law. – https://www.law.cornell.edu/wex/commercial_law (17.10.2019).</ref> Eestis kehtivad kaubandustegevuse seadus (KaubTS) ja äriseadustik (AS). |
||
==Väliskaubandus ja selle kaitse== |
==Väliskaubandus ja selle kaitse== |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Väliskaubanduse all peetakse silmas kaubandust, mis toimub kolmandate riikidega ehk riikidega, mis jäävad Euroopa Liidust väljapoole. Seetõttu kehtivad Eestis väliskaubanduse suhtes kõik Euroopa Liidu sõlmitud kahepoolsed ja regionaalsed lepingud, mis soodustavad kaubandust.<ref name=":0">Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Väliskaubandus. –https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/valiskaubandus (17.10.2019).</ref> |
Väliskaubanduse all peetakse silmas kaubandust, mis toimub kolmandate riikidega ehk riikidega, mis jäävad Euroopa Liidust väljapoole. Seetõttu kehtivad Eestis väliskaubanduse suhtes kõik Euroopa Liidu sõlmitud kahepoolsed ja regionaalsed lepingud, mis soodustavad kaubandust.<ref name=":0">Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Väliskaubandus. –https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/valiskaubandus (17.10.2019).</ref> |
||
Väliskaubanduse |
Väliskaubanduse õiguslikku raamistikku arendab peamiselt Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Eesti osaleb väliskaubanduse kujundamises Euroopa Komisjoni kaudu, kelle pädevuses on kogu Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika.<ref name=":0" /> |
||
Et |
Et kaitsta tootjaid kõlvatu konkurentsi eest, kasutab Euroopa Liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutega kooskõlastatud kaubanduse kaitsevahendeid (ingl ''trade defence instruments'', TDI). Enne Euroopa Liiduga liitumist ei olnud Eesti turu jaoks kaitsemeetmeid võetud.<ref name=":1">Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kaubanduse kaitse. – <nowiki>https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/valiskaubandus/kaubanduse-kaitse</nowiki> (17.10.2019).</ref> |
||
Kaubanduse kaitseks kasutatakse kolme meedet |
Kaubanduse kaitseks kasutatakse kolme meedet. |
||
*Dumpinguvastased meetmed (ingl ''anti-dumping measures'') kujutavad endast tollimaksu või hinnakohustust ebaausa konkurentsi vastu |
*Dumpinguvastased meetmed (ingl ''anti-dumping measures'') kujutavad endast tollimaksu või hinnakohustust ebaausa konkurentsi vastu ning sellega soovitakse kõrvaldada kahju, mille ettevõtja on tekitanud kõlvatu konkurentsiga. |
||
*Tasakaalustusmeetmed (ingl ''countervailing measures'') on tollimaks või hinnakohustus ebaausa konkurentsi vastu ning see on mõeldud sellise kahju kõrvaldamiseks, mis on riigi pakutavate lubamatute soodustustega |
*Tasakaalustusmeetmed (ingl ''countervailing measures'') on tollimaks või hinnakohustus ebaausa konkurentsi vastu ning see on mõeldud sellise kahju kõrvaldamiseks, mis on tekitatud riigi pakutavate lubamatute soodustustega. |
||
*Kaitsemeetmed (ingl ''safeguards'') on tollimaks, kvoot või tariifkvoot ning seda kasutatakse ausa konkurentsi tingimuses toimuva kaubanduse korral, aga vaid siis, kui Euroopa Liidu tööstus on kriisis ning see vajab edasitoimimiseks lühiajalist, piiratud kaitset. |
*Kaitsemeetmed (ingl ''safeguards'') on tollimaks, kvoot või tariifkvoot ning seda kasutatakse ausa konkurentsi tingimuses toimuva kaubanduse korral, aga vaid siis, kui Euroopa Liidu tööstus on kriisis ning see vajab edasitoimimiseks lühiajalist, piiratud kaitset.<ref name=":1" /> |
||
Et kaitsevahendeid kasutada, peavad Euroopa Liidu tootjad esitama Euroopa Komisjonile kaebuse koos tõenditega. Seejärel algatatakse uurimismenetlus, mille järel teeb Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku meetmete kehtestamise või |
Et kaitsevahendeid kasutada, peavad Euroopa Liidu tootjad esitama Euroopa Komisjonile kaebuse koos tõenditega. Seejärel algatatakse uurimismenetlus, mille järel teeb Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku meetmete kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta. Meetmete võtmine on Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi pädevuses ja liikmesriikidel on vaid nõuandja roll. Liikmesriikidga konsulteerimiseks on loodud kaubanduse kaitsevahendite komitee (TDC) ja kaitemeetmetee komitee (SGC). Lõpliku otsuse kaubanduse kaitsevahendite kasutamise kohta langetab siiski Euroopa Komisjon, aga liikmesriigid saavad selle häälteenamusega ka tagasi lükata.<ref name=":1" /> |
||
==Euroopa Liidu sisene kaubandusõigus== |
==Euroopa Liidu sisene kaubandusõigus== |
||
Liikmesriikidevaheline vabakaubandus oli üks Euroopa Liidu asutamispõhimõtetest.<ref>Euroopa Liit. Kaubandus. – https://europa.eu/european-union/topics/trade_et (17.10.2019). </ref> Samuti on ühine vaba turg ehk kauba vaba liikumine Euroopa Liidu üks põhivabadustest. Ühisturu loomisega kaotati tollikontroll ühenduse sisepiiridel ning see kehtib ka Eesti suhtes alates Euroopa Liiduga liitumisest. |
Liikmesriikidevaheline vabakaubandus oli üks Euroopa Liidu asutamispõhimõtetest.<ref>Euroopa Liit. Kaubandus. – https://europa.eu/european-union/topics/trade_et (17.10.2019). </ref> Samuti on ühine vaba turg ehk kauba vaba liikumine Euroopa Liidu üks põhivabadustest. Ühisturu loomisega kaotati tollikontroll ühenduse sisepiiridel ning see kehtib ka Eesti suhtes alates Euroopa Liiduga liitumisest. Ühendusesisest kaubavahetust tollis deklareerida pole vaja, selle eest tuleb hoopis kord kvartalis maksuametile käibemaksudeklaratsiooni lisana esitada ühendusesisene kaubanduskäibe aruanne. Eesti müüja aruandel deklareeritud informatsiooni saadab maksuamet ostja liikmesriigi maksuametile ning tänu sellele ei jää kaubakäive maksustamata.<ref>A-Tolliagentuur. Euroopa Liidu sisene kaubandus. – https://a-tolliagentuur.ee/euroopa-liidu-sisene-kaubandus/ (17.10.2019).</ref> |
||
==ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon== |
==ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon== |
||
UNCITRAL ehk UN Commission on International Trade Law on loodud aastal 1966 ning selle eemärk on hõlbustada riikidevahelist kaubandust seadusandluse ühtlustamise kaudu. ÜRO peaassamblee valib komisjoni kuuluvad riigid ning praegu on neid 36. Komisjoni valimisel arvestatakse, et oleks esindatud eri maailmajaod ning peamised majandus- ja õigussüsteemid. Liikmeid valitakse kuueks aastaks ning kolme aasta järel pool liikmeskonnast muutub. Eesti ei ole UNCITRAL-i liige ning Eestis on vastutavateks organisatsioonideks Justiitsministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.<ref>Eesti Vabariigi Välisministeerium. ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjon. – https://vm.ee/et/uro-rahvusvahelise-kaubandusoiguse-komisjon (17.10.2019).</ref> |
UNCITRAL ehk UN Commission on International Trade Law on loodud aastal 1966 ning selle eemärk on hõlbustada riikidevahelist kaubandust seadusandluse ühtlustamise kaudu. ÜRO peaassamblee valib komisjoni kuuluvad riigid ning praegu on neid 36. Komisjoni valimisel arvestatakse, et oleks esindatud eri maailmajaod ning peamised majandus- ja õigussüsteemid. Liikmeid valitakse kuueks aastaks ning kolme aasta järel pool liikmeskonnast muutub. Eesti ei ole UNCITRAL-i liige ning Eestis on vastutavateks organisatsioonideks Justiitsministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.<ref>Eesti Vabariigi Välisministeerium. ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjon. – https://vm.ee/et/uro-rahvusvahelise-kaubandusoiguse-komisjon (17.10.2019).</ref> |
||
<br /> |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 27. november 2019, kell 15:44
Kaubandusõigus ehk äriõigus (ingl commercial law, trade law) reguleerib tehinguid kaubandus-, äri- ja tarbijatehingute valdkonnas.[1] Eestis kehtivad kaubandustegevuse seadus (KaubTS) ja äriseadustik (AS).
Väliskaubandus ja selle kaitse
Väliskaubanduse all peetakse silmas kaubandust, mis toimub kolmandate riikidega ehk riikidega, mis jäävad Euroopa Liidust väljapoole. Seetõttu kehtivad Eestis väliskaubanduse suhtes kõik Euroopa Liidu sõlmitud kahepoolsed ja regionaalsed lepingud, mis soodustavad kaubandust.[2]
Väliskaubanduse õiguslikku raamistikku arendab peamiselt Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Eesti osaleb väliskaubanduse kujundamises Euroopa Komisjoni kaudu, kelle pädevuses on kogu Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika.[2]
Et kaitsta tootjaid kõlvatu konkurentsi eest, kasutab Euroopa Liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutega kooskõlastatud kaubanduse kaitsevahendeid (ingl trade defence instruments, TDI). Enne Euroopa Liiduga liitumist ei olnud Eesti turu jaoks kaitsemeetmeid võetud.[3]
Kaubanduse kaitseks kasutatakse kolme meedet.
- Dumpinguvastased meetmed (ingl anti-dumping measures) kujutavad endast tollimaksu või hinnakohustust ebaausa konkurentsi vastu ning sellega soovitakse kõrvaldada kahju, mille ettevõtja on tekitanud kõlvatu konkurentsiga.
- Tasakaalustusmeetmed (ingl countervailing measures) on tollimaks või hinnakohustus ebaausa konkurentsi vastu ning see on mõeldud sellise kahju kõrvaldamiseks, mis on tekitatud riigi pakutavate lubamatute soodustustega.
- Kaitsemeetmed (ingl safeguards) on tollimaks, kvoot või tariifkvoot ning seda kasutatakse ausa konkurentsi tingimuses toimuva kaubanduse korral, aga vaid siis, kui Euroopa Liidu tööstus on kriisis ning see vajab edasitoimimiseks lühiajalist, piiratud kaitset.[3]
Et kaitsevahendeid kasutada, peavad Euroopa Liidu tootjad esitama Euroopa Komisjonile kaebuse koos tõenditega. Seejärel algatatakse uurimismenetlus, mille järel teeb Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku meetmete kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta. Meetmete võtmine on Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi pädevuses ja liikmesriikidel on vaid nõuandja roll. Liikmesriikidga konsulteerimiseks on loodud kaubanduse kaitsevahendite komitee (TDC) ja kaitemeetmetee komitee (SGC). Lõpliku otsuse kaubanduse kaitsevahendite kasutamise kohta langetab siiski Euroopa Komisjon, aga liikmesriigid saavad selle häälteenamusega ka tagasi lükata.[3]
Euroopa Liidu sisene kaubandusõigus
Liikmesriikidevaheline vabakaubandus oli üks Euroopa Liidu asutamispõhimõtetest.[4] Samuti on ühine vaba turg ehk kauba vaba liikumine Euroopa Liidu üks põhivabadustest. Ühisturu loomisega kaotati tollikontroll ühenduse sisepiiridel ning see kehtib ka Eesti suhtes alates Euroopa Liiduga liitumisest. Ühendusesisest kaubavahetust tollis deklareerida pole vaja, selle eest tuleb hoopis kord kvartalis maksuametile käibemaksudeklaratsiooni lisana esitada ühendusesisene kaubanduskäibe aruanne. Eesti müüja aruandel deklareeritud informatsiooni saadab maksuamet ostja liikmesriigi maksuametile ning tänu sellele ei jää kaubakäive maksustamata.[5]
ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon
UNCITRAL ehk UN Commission on International Trade Law on loodud aastal 1966 ning selle eemärk on hõlbustada riikidevahelist kaubandust seadusandluse ühtlustamise kaudu. ÜRO peaassamblee valib komisjoni kuuluvad riigid ning praegu on neid 36. Komisjoni valimisel arvestatakse, et oleks esindatud eri maailmajaod ning peamised majandus- ja õigussüsteemid. Liikmeid valitakse kuueks aastaks ning kolme aasta järel pool liikmeskonnast muutub. Eesti ei ole UNCITRAL-i liige ning Eestis on vastutavateks organisatsioonideks Justiitsministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.[6]
Viited
- ↑ Legal Information Institute. Commercial Law. – https://www.law.cornell.edu/wex/commercial_law (17.10.2019).
- ↑ 2,0 2,1 Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Väliskaubandus. –https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/valiskaubandus (17.10.2019).
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kaubanduse kaitse. – https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/valiskaubandus/kaubanduse-kaitse (17.10.2019).
- ↑ Euroopa Liit. Kaubandus. – https://europa.eu/european-union/topics/trade_et (17.10.2019).
- ↑ A-Tolliagentuur. Euroopa Liidu sisene kaubandus. – https://a-tolliagentuur.ee/euroopa-liidu-sisene-kaubandus/ (17.10.2019).
- ↑ Eesti Vabariigi Välisministeerium. ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjon. – https://vm.ee/et/uro-rahvusvahelise-kaubandusoiguse-komisjon (17.10.2019).