Akadeemia
Vajab toimetamist
Teaduslik uurimisasutus või kõrgkool. Renessansist peale on nimetus kasutusel erinevate institutsioonide jaoks, pärinedes Platoni sellenimeliselt asutuselt.
Platoni Akadeemia
Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal tegutses u 385 eKr-529 pKr.
Kool sai nime oma asupaiga järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies (hilisematel aegadel eeslinnas), millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride (Kastori ja Polydeukese) ning Dionysose kultusega.
Platoni Akadeemiat vastandatakse sageli hiljem Aristotelese poolt asutatud Lykeionile (ehk peripateetikute koolile).
Ehkki Akadeemia tähtsus aegade jooksul muutus, on selle õpilaste seast kasvanud rida simapaistvaid filosoofe, sealhulgas Aristoteles, Archesilaos ja Proklos.
Ida-Rooma keiser Justinianus lasi paganliku filosoofiakooli sulgeda 529 pKr.
Akadeemia asukoht avastati taas 20. sajandil; suur osa sellest on praeguseks välja kaevatud.
Tänapäevased akadeemiad
Esimese uusaegse akadeemia asutas Firenzes Cosimo de' Medici 15. sajandi keskel; selle keskseks kujuks sai Marsilio Ficino (Marsilius Ficinus).
Mitmetel maadel on asutatud rahvuslikud teadusakadeemiad. Nende hulka kuuluvad näiteks Académie Francaise, Briti Akadeemia, Venemaa Teaduste Akadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemia. Erialaakadeemiatest tuntuimaid on ehk Ameerika Filmikunsti ja -teaduse Akadeemia (Academy of Motion Picture Arts and Sciences).
Akadeemia-nimelisi kõrgkoole: Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia, Ameerika Ühendriikide Sõjaväeakadeemia West Pointis, Sibeliuse Akadeemia jne; Eesti Kunstiakadeemia, Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Mereakadeemia jts.
Akadeemia on ka eestikeelne populaarteaduslik ajakiri.
Académie Francaise
Venemaa Teaduste Akadeemia]
Akadeemia Nord Eesti Kunstiakadeemia Eesti Mereakadeemia Eesti Teaduste Akadeemia Tartu Teoloogia Akadeemia Viljandi Kultuuriakadeemia