Zacharias Topelius

See artikkel räägib kirjanikust ajaloolasest; tema isa, arsti ja rahvaluulekoguja kohta vaata artiklit Zacharias Topelius vanem

Zacharias Topelius (ka Sakari Topelius, Zachris Topelius; 14. jaanuar 1818 Nykarleby vald – 12. märts 1898 Sibbo vald) oli rootsikeelne Soome kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane.

Topelius oli arsti ja rahvaluulekoguja Zacharias Topelius vanema (1781–1831) poeg. Nende perekond kandis algselt nime Toppila, kuid kirjaniku vanaisa vanaisa ladinapärastas selle kujule Toppelius ja isa jättis ühe p-tähe välja. Kirjaniku ema oli Katarina Sofia Calamnius.

Topelius tuli Helsingisse 1831 ja ta sai Johan Ludvig Runebergi ümber kogunenud noorte rahvuslikult meelestatud meeste rühmituse liikmeks. Ta isegi elas Runebergi kodus mõnda aega. 1833 astus ta Soome keiserlikku Aleksandri ülikooli ning omandas sealt 1840 magistrikraadi, 1844 litsentsiaadikraadi ja 1847 filosoofia doktori kraadi. Tema doktoritöö kandis pealkirja "De modo matrimonia jungendi apud fennos quondam vigente" ("Vanade soomlaste abielukommetest"). Lisaks ajaloole õppis ta süvendatult teoloogiat ja meditsiini.

1842–1846 oli ta Soome Bioloogiaühingu (Societas pro fauna et flora fennica) sekretär. 1846–1861 töötas ta ülikooli raamatukogus. Sel ajal töötas ta Helsingi lütseumis ajaloo, statistika ja rootsi keele õpetajana.

Topelius oli alates aastast 1854 Helsingi Ülikooli ajalooprofessor ning 1875–1878 rektor. Topelius oli üks soome rahvusromantilise kirjanduse silmapaistvaimaid esindajaid; ta kirjutas peamiselt rootsi keeles. Ta kirjutas sadu lüürilisi luuletusi, sealhulgas palju loodusteemadel. Tema luules oli tunda soome rahvaluule mõju. Väga tuntuks said tema muinasjutud, laulutekstid ja näidendid.

Topelius oli üks esimesi soome romaanikirjanikke, kes avaldas ka Soome esimese ajaloolise romaani ("Hertiginnan af Finland", 1850). Tema ajaloolised teosed ülistavad patriotismi, jumalakartlikkust ja seisusteühiskonda. Tuntuse on saavutanud on tema romantilised "Velskri jutustused" ("Fältskärns berättelser").

Topelius on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Teoseid eesti keeles

"Velskeri jutustused. Esimene lugu: Kuninga sõrmus", Tõlkinud Ernst Raudsepp, Eesti Kirjanduse Selts 1923
"Aallotari jäljed", tõlkinud Linda Viiding, Eesti Riiklik Kirjastus 1957
"Knut Pillimees", tõlkinud Linda Viiding, Varrak 2003, ISBN 9985305590
"Muinasjutte", tõlkinud Linda Viiding, Eesti Raamat 1990, ISBN 5450008222
"Sampo Lappelill", tõlkinud Silvia Airik-Priuhka, Välis-Eesti & EMP 1984, ISBN 9186116304

Välislingid

Reet Krusten. Kallimeelne mees läinud sajandist. Postimees, 10. märts 1998
Zacharias Topelius. 375 Humanitaari. Helsingi ülikooli humanitaarteaduskond. 20.6.2015.