Vikipeedia arutelu:Keeletoimetamistalgud

Bänner

Pange bänner ka. Nefjool (arutelu) 3. detsember 2017, kell 21:39 (EET)

Tehtud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 4. detsember 2017, kell 00:08 (EET)

Võtke bänner maha, see on eilne uudis. Annn (arutelu) 15. märts 2018, kell 12:22 (EET)

Kas saaks jälle bänneri? Teema on taas päevakorral. Annn (arutelu) 7. detsember 2018, kell 14:46 (EET)

Palun pange bänner. Annn (arutelu) 1. detsember 2021, kell 06:57 (EET)

---

Kas need, millel märkust juures ei ole, ei lähe arvesse? Andres (arutelu) 6. detsember 2017, kell 14:45 (EET)

---

Lähevad ikka. Märkus oleks toimetamist vajava artikli valimisel abiks, kuid arvesse läheb ka toimetamist vajav ilma märkuseta artikkel. Annn (arutelu) 8. detsember 2017, kell 08:25 (EET)

Seda peaks siis juhendis ütlema. Andres (arutelu) 8. detsember 2017, kell 09:20 (EET)

---

Lisasin siia ja juhendisse. Aitäh täpsustamast! Annn (arutelu) 8. detsember 2017, kell 22:09 (EET)

---

Lõigus: "Talgutel osalejad valivad toimetatavad artiklid soovitatavalt keeletoimetamist ootavate artiklite hulgast." on olemas link, mis viitab mingile veidrale veebilehele, millel sisu ei näidatud. On see link ikka korrektne?Tonisee (arutelu) 30. detsember 2017, kell 22:48 (EET)

Jah. Sisu laadimine võtab lihtsalt veidi aega. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 30. detsember 2017, kell 23:13 (EET)

Kasutada saab ka kategooriat "Keeletoimetamist ootavad". Andres (arutelu) 31. detsember 2017, kell 02:58 (EET)

---

Kuidas garanteerida, et lisandunud talguline ei hakka toimetama juba kellegi teise valitud artiklit? Uus talguline peab varem tulnute artiklid lihtsalt läbi lappama?--Astromaailm (arutelu) 29. jaanuar 2018, kell 00:02 (EET)

Mina saan nii aru, et sama artikli toimetamine pole keelatud. Pealegi ei saa endale artikleid reserveerida. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2018, kell 00:25 (EET)

---

Kas Vikipeedial on olemas stiilijuhend keele kohta, kus on kirjas näiteks ka see, kuidas on siin kombeks aastaarve kirjutada? Ma ei ole siiani sellist linki leidnud, aga äkki ma lihtsalt ei oska õigest kohast otsida. --Murulauk (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 09:23 (EET)

Minu teada ei ole. Kirjutatakse näiteks: 22 eKr, 22 pKr. Võid konkreetselt küsida. Andres (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 10:07 (EET)

Mul tekkis küsimus seoses aastaarvu kirjutamisega. Aga ma helistasin Keelenõusse ja sealt öeldi, et võib küll kuupäev olla ka kujul: "Miski toimus 19. juunil 2007", kuigi "Eesti ortograafias" on variandid '20. aprillil 1994. a',

'20. aprillil 1994. aastal' ja '20. aprill 1994'. Ilmselgelt võiks Tiiu Erelti raamatusse minusuguste ülemõtlejate jaoks veel ühe aastaarvu kirjutamise variandi juurde lisada.--Murulauk (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 10:47 (EET)

soovitan kuju: X asi toimus 20. aprillil 1994--Estopedist1 (arutelu) 8. veebruar 2018, kell 12:47 (EET)

---

Kas siin on kokku lepitud mingi viis, kuidas tõlkida võõrkeelseid nimesid? On ehk mingi andmebaas, kuhu on koondatud nimede tõlked?--Murulauk (arutelu) 7. veebruar 2018, kell 16:25 (EET)

Mis nimesid mõtled? Olemas on EKI kohanimeandmebaas. Annn (arutelu) Annn) 7. veebruar 2018, kell 16:25 (EET)

Ma pidasin silmas organisatsioonide nimesid. Näiteks nime NIST (The National Institute of Standards and Technology) tõlgitakse mitmel moel:

Ameerika Ühendriikide riiklik standardite ja tehnoloogia instituut

Standardite ja Tehnoloogia Riiklik Instituut

USA riiklik standardite ja tehnoloogia instituut

USA Riiklik Standardite ja Tehnoloogia Instituut

USA Rahvuslik standardite ja tehnoloogia instituut

Milline neist võiks olla kõige õigem tõlkevaste? Kas oleks mõeldav, et me tekitaks Vikipeediasse selliste nimede jaoks sõnastiku? Või ehk on selline sõnastik (võõrkeelne nimi:eestikeelne tõlkevaste) juba olemas?

See küsimus näib olevat rohkem algustäheortograafia kohta. Ametliku nime võib kirjutada ametlikkuse rõhutamiseks läbiva suure tähega, tavakasutuses sobib väike täht. Siiski mitte suur algustäht, nii et õigekeelsusreeglitele ei vasta viimane variant. Ametlikus nimes ei ole riigi nime, USA või Ameerika Ühendriigid on täpsustamiseks.

Sõnastikku pole vast vajagi, piisab, kui teha eestikeelne Vikipeedia artikkel... Annn (arutelu) 16. veebruar 2018, kell 17:49 (EET)

---

Kas tohib teha / läheb keeletoimetamisena arvesse ka nii, et võtan olemasoleva artikli täies ulatuses maha ja panen sinna uue asemele? Külli (arutelu) 11. veebruar 2018, kell 14:07 (EET)

Vikipeedia artikleid täies ulatuses üle kirjutada või kustutada ei tohi (vt nt Artiklite kustutamise kord), tuleb ikka parandada või/ja täiendada. Annn (arutelu) 12. veebruar 2018, kell 13:41 (EET)

---

Tänan viite eest. Ma kogu teksti ei kustutanud, alguse jätsin samaks, sisu ja vormistust muutsin ja pealkirju lisasin. Külli (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 17:40 (EET)

---

Kas 14. märtsil toimetatud artiklid lähevad ka veel talgutel arvesse? Whisfel (arutelu) 12. märts 2018, kell 11:55 (EET)

Jah, lähevad küll. Talgud toimuvad 14. märtsini, 14. märts kaasa arvatud. Annn (arutelu) 12. märts 2018, kell 18:41 (EET)

---

Kas ei võiks kasutada keeletoimetustalgute malli iga võistluses osaleva artikli küljes? Mullu juhtus mitu korda näiteks nii, et võistleja võttis keeletoimetuse vajaduse malli ära, ehkki olulisi keelevigu oli veel parandamata (või oli mõni õige asi valeks parandatud). Talgute malli abil oleks teistel kaastöölistel parem jälgida, kas keeletoimetuse vajaduse mall on maha võetud põhjendatult või vajaks artikli keel veel parandamist. Kuriuss 7. detsember 2018, kell 16:21 (EET)

Keeletoimetamistalgute malli loomine on päris hea mõte, aga jääb praegu mu tehnilise taipamatuse taha. Annn (arutelu) 13. detsember 2018, kell 14:45 (EET)

Ei saa uue malli mõttest aru. Talguartikleid saab jälgida ju talgutel osalejate loendi kaudu. Mina ei oskaks neid talgumalli abil küll üles leida.--Astromaailm (arutelu) 13. detsember 2018, kell 17:21 (EET)

Malli mõte oleks selles, et minusugused ei torgiks talgute ajal neid artikleid, mille keeletoimetamine on võistlejatel veel pooleli. Kuriuss 19. veebruar 2019, kell 23:52 (EET)

---

Hindamisel võetakse arvesse nii keeletoimetatud artiklite kvaliteeti kui mahtu. --> Hindamisel võetakse arvesse nii keeletoimetatud artiklite kvaliteeti kui KA mahtu. :)

Vähemalt EKSS on selles küsimuses tolerantne. ÕS mitte, tõsi. Annn (arutelu) 22. veebruar 2019, kell 16:44 (EET)

Aga žürii?--Astromaailm (arutelu) 22. veebruar 2019, kell 17:29 (EET)

Lähtume eelkõige kirjakeele normingust ehk ÕSist, aga EKSS-i pakutut ka valeks ei loe. Annn (arutelu) 24. veebruar 2019, kell 10:23 (EET)

---

Kas infoboksides (need paremal küljel olevad kastid põhilise infoga) on kuidagi võimalik teksti kaldkirja panna?

"Muuda", vajutate infokastile ja kaldkirja soovitud tekstile kaks ülakoma mõlemale poole. Või "Muuda lähteteksti" ja kaldkirja soovitud tekstile kaks ülakoma mõlemale poole. Annn (arutelu) 27. veebruar 2019, kell 10:05 (EET)

---

Kas Vikipeedias on kujunenud kindel traditsioon asutusenimede kirjutamiseks? St kas Vikipeedia on piisavalt ametlik koht, et kirjutada läbiva suurtähega (Tartu Ülikool, Nõmme Kultuurikeskus jne)? Eriti tuleb asutusenimesid ette elulugudes. Mul on kalduvus kõik võimalikult väikesega kirjutada.--Astromaailm (arutelu) 2. märts 2019, kell 13:18 (EET)

Ühe artikli sees peaks olema läbivalt üks stiil: üldnimed väikse tähega või kõik asutused ametlike nimedega. Annn (arutelu) 2. märts 2019, kell 18:57 (EET)

---

Kuidas saab tabelis teksti paremale joondada?

https://et.wikipedia.org/wiki/Juhend:Tabelite_tegemine#Teksti_paigutus_tabelis Annn (arutelu) 9. märts 2019, kell 09:12 (EET)

---

Lähtekeelsed riiginimed: Vikipeedia juhendi järgi peaks justkui kirjutama püstkirjas, EKI kohanimede andmebaas kasutab aga kursiivi. Mulle tundub Königtum Österreich kursiivis loogilisem. Või on mõlemad siin lubatud? --Astromaailm (arutelu) 12. märts 2019, kell 10:01 (EET)

Võib kirjutada mõlemat moodi. Annn (arutelu) 12. märts 2019, kell 17:22 (EET)

Miks võib kirjutada mõlemat moodi? Mina leian EKI lehelt mitmest kohast, et võõrnimed kirjutatakse püstkirjas, kusagil pole kirjas teistsugust varianti või erandit. Adeliine 12. märts 2019, kell 17:29 (EET)

Püstkirja puhul tuleks hakata pilli lõhki ajama ja kirjutama nt Königtum kursiivis (tsitaatsõna, võõras keeles) ja Österreich püstkirjas (kohanimi). Või kui lugeda Königtum Österreich üheks riiginimeks, siis kõik püstkirjas. Antud näite ja muude sarnaste puhul ma eelistaksin üleni kursiivi.--Astromaailm (arutelu) 12. märts 2019, kell 18:13 (EET)

Nimi on ikka tervenisti nimi, sõltumata selle osade tähendustest. Kui nime kasutatakse nimena ja eriti, kui nimi on seejuures muu teksti sees, siis kirjutatakse ta keelereeglite järgi nii nagu muu tekst, harilikult siis püstkirjas. See käib ka nimede kohta, mis pole läbiva esisuurtähega nagu 18. novembra iela.

Nimi võib olla kaldkirjas siis, kui nimi on parasjagu kirjeldatav keelend või kui kaldkirja kasutatakse esiletõstuks (nii nagu saab kasutada ka näiteks rasvast kirja või sõrendust). Eks siin loendis ole kasutatud kaldkirja selleks, et eesti keeles levinud nimedest erinevad nimed loetelus teiste variantide seas esile tõsta. Selline kaldkirja kasutus puudutab siis selle loendi vormistust, mitte keelereegleid üldse. Pikne 12. märts 2019, kell 22:13 (EET)

Jah, sellega nõus, seda illustreerib ka see ja sellega koos see. Adeliine 12. märts 2019, kell 22:50 (EET)

---

Mida teha kursiivis olevate pealkirjadega, kui need on raamatuviite malliga tehtud viite sees või n-ö masinaga "ühtlustatud" viite sees? Ma ei pääse ju algtekstile ligi, et käsitsi ära parandada. --Astromaailm (arutelu) 11. detsember 2019, kell 14:58 (EET)

Las nad olla, selleks tuleks muuta raamatuviite malli. Annn (arutelu) 12. detsember 2019, kell 10:05 (EET)

Seda on võimalik muuta, aga ma arvan, et seda ei tule veaks lugeda. Erinevad viitamisstiilid kasutavad erinevaid esiletõste, millega viite elemente üksteisest eristada. Pikne 12. detsember 2019, kell 17:28 (EET)

Ei loegi veaks. Annn (arutelu) 13. detsember 2019, kell 13:43 (EET)

---

Nüüd saabus see hetk, mil ma olin sunnitud oma talguartiklitele valikuliselt lisama isetehtud "sildi", mis teavitab, et tegu on talguartikliga. Lihtsalt ei jaksa ülipikki artikleid (nt Greta Thunberg) uuesti üle lugeda, kui algne autor otsustab sinna täiendusi teha.--Astromaailm (arutelu) 4. jaanuar 2020, kell 23:32 (EET)

Artiklite tavapärast täiendamist ei tohiks sedasi keelata. Ma ei tea, mida või kuidas ürituse korraldajad artiklite juures täpselt vaatavad, aga kui selline artiklite täiendamine on probleem, siis see tuleks kuidagi teisiti lahendada. Pikne 7. jaanuar 2020, kell 17:23 (EET)

Silti pole vaja, "Näita ajalugu" järgi saab žürii vaadata talgulise tehtud muudatusi. Annn (arutelu) 7. jaanuar 2020, kell 17:43 (EET)

Kui sinna on lõikude kaupa vahele kirjutatud, siis ma ei saa ju jätta seda toimetamata, muidu pole artikkel täielikult toimetatud. Või jätangi sinnapaika, kui aina uuesti ja uuesti täiendatakse? Astromaailm (arutelu) 7. jaanuar 2020, kell 23:31 (EET)

Žürii vaatab "Näita ajaloost" vanu redaktsioone, mille on osaline keeletoimetanud ja mida pole veel täiendatud. Annn (arutelu) 18. jaanuar 2020, kell 14:10 (EET)

Teoste pealkirjad ja märkide kujust

Küsin võõrkeelsete teoste pealkirjade eestindamise kohta. Kas sobib, et artiklis eestindatud pealkirjad (kui teos pole eesti keeles ilmunud), on samuti jutumärkide vahel nagu nende teoste pealkirjad, mis on eesti keeles olemas? Alternatiiv on kaksisülakomad. Enamasti on ju eesti keeles ilmunud teosed eraldi välja ka toodud ja peaks olema eristatav. Astromaailm (arutelu) 25. veebruar 2020, kell 15:13 (EET)

Küsimus on vist ajendatud sellest arutelust: Arutelu:Federico García Lorca. Kui eestikeelset pealkirja pole ja eeskätt on eesmärk esitada sulgudes võõrkeelse pealkirja tähendus, siis võiks küll vormistus olla vastav. Tähenduse esimene sõna oleks siis väikese tähega. Tavatekstis võib küll olla ka tähendus jutumärkides (vt [1] lk 182), aga siin oleme vist tähenduse märkimiseks kasutanud valdavalt ülakomasid. Ülakomadega esitus ehk tõesti ka selgem, kui jutumärke ei kasutata kõrvuti kahes eri funktsioonis (pealkirja eristamiseks ja tähenduse eristamiseks). Pikne 26. veebruar 2020, kell 20:30 (EET)

Kui vaadata näiteid eelmainitud keeleabi lehel ja keelenõuande lehel, siis sealsed tähendused on kõik ühe- või paarisõnalised. Sel juhul sobib jah, kui tähendus on ülakomade vahel ja algab väikse tähega. Aga kui tegu on terve lause tõlkimisega, ja pealkirigi võib olla nagu väike lause, siis mõjub väikse algustähe kasutamine tekstis imelikult. Näiteks konkreetselt selles pealkirjas - "don Perlimpini armastus Belisa vastu oma aias" on väike algustäht kummaline. Minu meelest peaks siin vahet tegema. Kui me tekste tõlgime, siis me ju järgime tavalisi keelereegleid, mh seda, et lause algab suure tähega. Kaniivel (arutelu) 27. veebruar 2020, kell 21:40 (EET)

Siinkohal ma näeksin väga hea meelega talgute žürii seisukohta ka (mis oligi mu algne ootus). Mina võin pealkirjad ka suure algustähega kaksisülakomade vahele panna.Astromaailm (arutelu) 27. veebruar 2020, kell 22:07 (EET)

Äkki Kuriuss oskab nõu anda. Kaniivel (arutelu) 27. veebruar 2020, kell 22:13 (EET)

Kuriuss soovitas kaksisülakomasid kasutada, algustähest polnud juttu, aga iseenesest oleks ilusam ja loogilisem küll.Astromaailm (arutelu) 27. veebruar 2020, kell 22:30 (EET)

Mul jääb üle ainult noogutada Pikse ja Ursus Scribensi jutu peale, olen nendega nõus. Üldise grammatikareegli järgi tuleks ka tõlgitud pealkiri panna jutumärkidesse. Ometi arvan minagi, et siin tuleb toimida pisut teisiti. Loometeoste ametlikena näidatavaid/näivaid pealkirju ei tohiks tõlkida vikipedistid, loometeoste pealkirjad kuuluvad sageli nii orgaaniliselt teosega kokku, et pealkirja tõlkimise õigus peaks olema tõlkijal, kes tõlgib (autori või tema esindajate ametlikul loal) konkreetset teost. Kui teos on juba eesti keeles ilmunud, tuleks kasutada täpselt seda pealkirja, mille all teos ilmus. Paljude teoste ilmumisandmed saab Esterist kätte, aga lühemate juttude ja luuletuste ilmumisandmetega on lood sageli palju keerulisemad. Kui meil pole kasutada teose ametlikku pealkirja, saame välja pakkuda pealkirja tähenduse vaba tõlke, oma versiooni, mis aga teose tulevase tõlkija meelest ei pruugi teose mõtte või teoses tegelikult kasutatud kujunditega sobida. Vikipeedia on entsüklopeedia, teatmeteos, mida peaks saama pidada usaldusväärseks teatmeallikaks. Kui me esitame aga jutumärkides pealkirju, mida pole tegelikult eesti keeles selle raamatu pealkirjana olemas, siis me ju luiskame teatmeteose kasutajale lausa teadlikult. Kasutajal võib jääda mulje, et raamat ongi eesti keeles olemas ja veel kindlasti sellise pealkirjaga. Seega peaksime ikka kasutajale märku andma, et tegemist on pealkirja tähenduse tõlke, mitte tegeliku pealkirjaga. Ka minu arvates sobivad selleks kaksisülakomad. Ma ise kasutaksin sirgeid ülakomasid, aga muidugi võib kasutada EKI keelenõuandes mainitud 9-kujulisi ülakomasid.

Jutumärkide teemal veel mõni lause lisaks. Minu arvates on viimastel aastatel hakatud siin-seal "eestikeelsete" jutumärkide kuju asjus juuksekarva lõhki ajama, ehkki see ei saa olla grammatikareeglitega sätestatav juba seetõttu, et paljudes kirjatüüpides on jutumärgid välja töötatud pisut erineva kujuga. Lisaks ei ole EKI endale võtnudki kohustust sätestada, millised on kirjakeelsed jutumärgid. EKI staažikas keelenõuandja Maire Raadik selgitab: "1930. aastatel kinnistunud jutumärgitava hakkasid 2000. aastatel õnnekombel edasi kandma eesti keelele kohandatud arvutiprogrammid. Ning kohe tekkis küsimus, kas arvuti pandud märgid tuleb ÕSi järgi ära parandada. ÕSi tegijad seda küll kelleltki ei nõudnud, aga oli paratamatu, et meie jutumärkidest võeti siin-seal eeskuju. 2013. aasta ÕSi ilmumine andis võimaluse tülikas vastuolu kõrvaldada ning valida jutumärgid (99 all ja 66 üleval – nagu siinse loo pealkirjas), millel on eesti keeles kõige tugevam traditsioon ja mida toetavad ka eesti infotehnoloogia reeglid." Ka minu Word teeb nutikate jutumärkidena jutumärgid kujul 99 all ja 66 üleval, aga näiteks ühe kirjastuse küljendajad on välja drillitud kasutama jutumärke ainult kujul 99 all ja 99 üleval, nii et nad muudavad minu 9966 paari sõrmeliigutusega läbivalt 9999-ks. Tegelikult on see igal konkreetsel juhul kokkuleppe asi, milliseid jutumärke kasutada, oluline on vaid see, et kirjutise või teose piires oleks kasutatud süsteemselt ühesuguseid jutumärgikomplekte.

Mis puutub tähendustõlke algustähte, siis ega siin vist päris kindlat reeglit ole. Üldisem on väike algustäht ilmselt seepärast, et tavaliselt esitatakse selline kaksisülakomades tähendustõlge üksiksõna või väljendi kohta, seal ju teisiti ei saakski kui väikse algustähega. Minu arvates võiks pealkirjade tõlked kirjutada suure algustähega, aga nimede tähenduse tõlked väikse tähega, sest nimesid ju üldjuhul ei tohikski tõlkida. Kuriuss (arutelu) 27. veebruar 2020, kell 23:33 (EET)

Nt jutumärkide osas on sama meelt ka juurtega 1990ndatesse ulatuv ’E Liidu‘ vrd nt "NSV Liidu" «Institutsioonidevaheline stiilijuhend».✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 09:17 (EET)

Arvan ka, et kui tõlgitud on pealkirja tähendus ja teosel pole ametlikku nime, siis võiks kasutada kaksisülakomasid. Kaksisülakomade või jutumärkide kuju pole nii oluline, tähtis on, et need oleksid kogu tekstis läbivalt ühtmoodi kirjutatud. EKI soovitab üheksa-üheksa kaksisjutumärke, ise kasutan aga Vikipeedias sirgeid ülakomasid ja jutumärke. Annn (arutelu) 1. märts 2020, kell 08:58 (EET)

Miks pealkirjade tähendusi on rohkem põhjust suure tähega kirjutada kui nimede tähendusi? Esimese sõna kirjutamine suure tähega on omane ainult pealkirjadele. Minu meelest on asi segane, kui vormistuse järgi on tegu pooleldi pealkirjaga ja pooleldi tähendusega. Pikne 8. märts 2020, kell 15:30 (EET)

Tsitaatsõnad, auastmed

Avastasin ühe ulatuslikuma probleemi. Nimelt peavad tsitaatsõnad olema eesti keele reeglite järgi väikese tähega, sõltumata sellest, millise algustähega on need originaalkeeles. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/tiina_leemets._tsitaatsonad.pdf? (lk 2). Vikipeedias on tohutus koguses nt saksakeelseid sõjaväelisi auastmeid suure algustähega (SS-Ober-Gruppenführer jne), kas on mingeid kaalukaid argumente, miks need peaksid jääma suure algustähega? Astromaailm (arutelu) 7. märts 2020, kell 14:34 (EET)

Sinu viidatud artikkel ei ütle otseselt, et peab kirjutama väikese tähega. Uue õigekeelsuskäsiraamatu järgi sobib kirjutada mõlemat pidi[2]. Pikne 8. märts 2020, kell 15:30 (EET)

Tänan, see teeb asja kõvasti lihtsamaks. Astromaailm (arutelu) 8. märts 2020, kell 17:34 (EET)

Võitjate väljakuulutamine

Mulle tundub, et juhendist on välja jäänud üks väga oluline asi – võitjate väljakuulutamise kuupäev. Selleks ei pea ju suurt füüsilise kohalolekuga üritust korraldama, nüüd, koroonaga seotud eriolukorras ei saakski. Ehk oskab keegi korraldajatest siiski öelda, millal tänavu võitjad vähemalt Vikipeedia rahvale teatavaks tehakse? Kuriuss (arutelu) 15. aprill 2020, kell 14:50 (EEST)

Aprilli lõpuks või mai alguseks. Tõenäoliselt varasügisel toimub keeletoimetajate liidu toimetajaseminar, kus jagatakse auhinnad, tehakse pilti ja pärast seda saadame pressiteate. Annn (arutelu) 20. aprill 2020, kell 10:21 (EEST)

Aitäh vastuse eest! Kuriuss (arutelu) 26. aprill 2020, kell 19:23 (EEST)

Homme juba juuli aga võitjatest ei kõssugi. --Hirvelaid (arutelu) 30. juuni 2020, kell 09:59 (EEST)

Vabad Riigid

Võib-olla on talgute žüriil huvitav teada, et "Üldise arutelu" all on tekkinud arutelu, kas Freistaat tuleb tõlkida Vabaks Riigiks või vabariigiks. Ma ei hakka seda siia kopeerima. Astromaailm (arutelu) 13. märts 2021, kell 12:53 (EET)

Topelttoimetamine

Mida teha olukorras, kus toimetan artikli ära, võtan toimetamissildi maha ja siis avastan, et seesama artikkel oli varem lisatud teise talgulise artikliloendisse (koos sildiga, mille mina pärast lõplikku toimetamist maha võtsin)? Kas reeglites ei peaks olema selgelt välja toodud, et oma loendisse lisatakse artikkel, mis on juba toimetatud ja silt maha võetud? Oleks vähem segadust. Astromaailm (arutelu) 9. detsember 2021, kell 12:11 (EET)

"Muuda" või "Muuda lähteteksti"

Kas keeletoimetamistalgute raames artikleid toimetades võib artiklit muuta ka vaates "Muuda lähteteksti" või ei lähe võistlustöö nii toimides arvesse? Tusklikupreili (arutelu) 14. detsember 2021, kell 14:16 (EET)