Harilik naat
| Harilik naat | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Sarikalaadsed Apiales |
| Sugukond |
Sarikalised Apiaceae |
| Perekond |
Naat Aegopodium |
| Liik |
Harilik naat |
| Binaarne nimetus | |
|
Aegopodium podagraria L., 1753 | |
| Sünonüümid | |
| |
Harilik naat (Aegopodium podagraria L.) on sarikaliste sugukonna naadi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Sarnased taimed
Tiheputk Zizia, Jaapani paelputk Cryptotaenia canadensis.[3]
-
Kuldne tiheputk -
Jaapani paelputk
.jpg)
Nimi
Rahvapärased nimetused naadileht, püdseleht, sarapuunaat, varesjalg, pojokõnõ.
Eri maade kultuurides on naati kutsutud veel härrakapsaks, preestrikapsaks, ametnikukapsaks, piiskopitaimeks jne. Taime venekeelne nimetus on snõt. Arvatavasti sai taim selle nimetuse 13. sajandil, tatari-mongoli ikke ajal, kui osa elanikke oli sunnitud metsadesse varjuma ja korjama sealt toitu – snet, hilisem nimetus – snõt.[4] Sõnda snõd on kasutatud naadi kohta ka eesti keeles.
Levila ja kasvukohad
Liik on pärismaine Euraasias ja Ida-Siberis. Naat kasvab Albaanias, Austrias, Belgias, Bulgaarias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Ungaris, Itaalias, Norras, Poolas, Rumeenias, Balti riikides, Ukrainas, Rootsis, Inglismaal, Iirimaal, Islandil, Kaukasusel, Siberis, Põhja-Koreas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Austraalias, Türgis jpt riikides, kus on naturaliseerunud või nii hästi kohanenud, et paiguti peetakse teda invasiivseks taimeliigiks[5].
Ameerika Ühendriikidesse viisid naadi Euroopa immigrandid, aastaks 1863 oli taim seal laialt levinud. USA-s: Ameerika idaosas Maine'i ja Georgia osariigis; läänes Minnesota ja Missouri osariigis, ka Washingtoni, Oregoni, Idaho, Montana osariikides.[6]
Eestis kasvab naat Eestis salumetsades, on tüüpiline aiaumbrohi ja vohab ka elamute ümbruses asuvatel maalappidel.
Morfoloogia
Juured
Naadi juured moodustavad juurestiku, koosnedes nii pea- kui külgjuurtest. Risoomid on 5 cm kuni 3 m pikkused, harunevad ja valge värvusega ja moodustavad igas sõlmekohas juuri, kuid ei elune mullas väga sügaval (kuni 15 cm sügavusel). Risoomid levivad peamiselt 2–10 cm sügavuses mullakihis. Risoomivõsundid võivad juurduda igas sõlmekohas ja anda uue naaditaime.[7] Soodsatel tingimustel hakkavad kompostihunnikusse või peenravahele visatud juuretükid kiiresti kasvama ja paljunema.
Lehed ja varred
Lehed on kinnitunud otse risoomile. Ülemised lehed on kolmetised ja lühirootsulised ning alumised kahelikolmetised[8], ovaalse kuju ja terava lehetipuga. Leheroots on ristlõikes kolmnurkjas ja lehelaba pikkus ja laius on 10–20 cm, leheroots aga 20– 40 cm pikkune. Lehe värvus: ülakülje värvus on kollakas- kuni rohuroheline, alakülg on hallikasroheline. Sügisel, öökülmade saabudes, varisevad lehed maapinnale.
Naadi üsna jämedad varred on enamasti seest õõnsad. Õievars võib kasvada, olenevalt geograafilisest asukohast, maist kuni augustini. Naat võib kasvatada uue varre risoomi või juure segmendist.
Õied
Õis on naadil lühiajaline sugulise paljunemise organ. Õisikutega varred kasvavad taimele kolmandal aastal. Naat on putuktolmleja, naadi tolmeldamisel on abiks mitmed mardikalised ja mesilased. Naadi õied on sugukonnale iseloomulikult valged, väiksed ja koondunud sarikakiirte tippudesse. Liitsarika kiiri on 20–25.[8] Õied on enamasti mõlemasugulised. Õiekate on kaheli. Kroonlehed on valged, äraspidimunajad, sügavalt pügaldunud tipuga, umbes 1,5 mm pikad. Naadi õisik on liitsarikas, harilikult nii katis kui osakatis puuduvad, kui esinevad, siis koosnevad vaid mõnest väikesest lehekesest.[9]
Viljad
Kaksikseemnised on paljad, pruunikad, pikliku kujuga, külgedelt lamendunud, kuni 3 mm pikad ja meenutavad porgandiseemneid. Osaseemnised on naadil teravate madalate kollakate ribidega, sirged või pisut kõverdunud, 3,5–4 mm pikad ja 1–1,5 mm laiad. 1000 vilja mass on 1,5–2 g. Valminud seemned varisevad taimelt maapinnale. Üks õitsenud ja viljastatud naaditaim annab 2000–3000 seemet, nende idanevus säilib mulla 5–8 aastat. Sügisel tärkavad seemnest taimed, kes talvituvad ja kasvatavad teisel aastal 20 cm sügavuseni ulatuva harunemata sammasjuure ja lehekodariku.Kevadel seemnest tärganud taim aga kasvatab sügiseks 40 cm pikkuse harunenud peajuure, mille kaelast arenevad juured ja lühivõrse sõlmedest mitu risoomi.[10]
.jpg)
Nomenklatuur ja süstemaatika
COLis liigitatase harilikul naadil kaks alamliiki:[11]
- Aegopodium podagraria subsp. nadeshdae N. V Stepanov
- Aegopodium podagraria subsp. podagraria.
Fülogeneetilise süstemaatika järgi liigitatakse naat sarikalaadsete seltsi sarikaliste sugukonda.
Kasutamine
Keskajal kasvatati taime Kesk -ja Lääne-Euroopas juurvilja ja ravimtaimena kloostriaedades. Podagrahaiged on temast leevendust leidnud, samuti reuma ja liigesepõletike käes vaevlejad.[12]
Kulinaaria
Kevaditi on naati inimtoiduks tarvitanud mitmed rahvad. Ka Eesti vanarahvas teadis rääkida, et kui naat nina mullast välja pistab, on näljahäda kadunud.[12] Naati ei söödud pelgalt toortoiduna ja naadilehed polnud põhitoit. Kaks põhilist rooga, kus naadilehti nälja korral kasutati, olid roheline leem ja näljaaja hädaküpsetised. Leeme kirjeldab tollane rahvapärimus järgmiselt: Nüüd need naadid nopitakse, orjal leenta keedetakse, ei peal old piima piisakesta, ei sees old rasva raasukesta.
Naati lisati karaskitele mitte leibadele. Kevadise toidulisana on kevaditi kasutatud mitmete taimede rohelisi osi: ohakaid, paju-, sõnajala- ja sõstralehti, nõgeseid, põldosje jne. Korjatud taimeosad pesti puhtaks, raiuti pudiks ja hautati vees pehmeks. Sakste menüüs oli naat tervise turgutaja.[13]
Noored naadilehed on söödavad ja sobivad salatisse. Naaditoitudes kasutatakse harilikult naadilehti kas hapendatult, marineeritult, soolatult või kuivatatult. Naadilehtedest valmistatakse suppe, püreesid, vormiroogasid, kotlette ja omlette.Varakevadel kogutud naadilehti kasutatakse pirukate, pannkookide, pitsade, võileibade jne. täidiste või katetena.
Naat on toiduks paljudele kodu- ja metsloomadele, ka osadele tigudele ja mitmetele putukatele.
Toiteväärtus ja biokeemiline koostis
Energiat andvaid põhitoitaineid leidub naadis vähe. Naadilehtede biomassis leidub süsivesikuid (peamiselt tselluloos) ja valke, aminohappeid, rasvollust leidub naadilehtedes vaid jälgedena. Mikrotoitainetest saab naadisööja mineraalaineid, eeskätt kaaliumi- ja magneesiumiühendeid, samuti mõningaid vitamiine, vesilahutuvatest C-vitamiini, rasvlahustuvatest vähesel määral E-vitamiini eri vorme ehk tokoferoole. Muu hulgas sisaldab naat pigmente: klorofülle ja karotenoide, peale selle eeterlikke õlisid ja orgaanilisi happeid. Flavonoididest: hüperosiidi, isokvertsitriini, kempferoolramnoglükosiidi. Naat sisaldab kumariini. Naadijuured sisaldavad rohkelt lektiini.[14]
Vastunäidustused
Naate pole soovitatav süüa kõhunäärme- ega sapipõiepõletike korral.[13]
Ravimtaimena
Droogiks on ürt Aegopodii podagrarie herba (herba Podagrariae). Droogina tarvitatakse ka lehti ja risoome. Droogi kogutakse suve alguses ja kuivatatakse.
Inimesed kasutavad maapealseid taimeosi reumaatiliste haiguste korral. Sellesse haigusrühma kuuluvad autoimmuunhaigused, mille toimepaigaks on liigesed ja pehmed koed, näiteks podagra ja artriit. Kasutatakse ka hemorroidide ja neeru-, põie- ja sisehaiguste korral.[15] Naat on nõrgalt uriinieritust soodustav, põletikuvastane ja rahustava toimega. James A. Duke'i meditsiinilise toimega taimede käsiraamatu "Handbook of Medicinal Herbs" kohaselt on taime tarbimine näidustatud lisaks veel artroosi, unetuse, nefroosi, ishiase, närvilisuse, valu, kasvajate ja vedelikupeetuse korral.[16]
Ravimi toorainena
Katsed laborihiirtega, kellele manustati naadi juuri, lehti ja õisi kas tinktuuri, ekstrakti või bioloogiliselt aktiivsete molekulide näol ja ravimiga Silibor (silimariin) 3 päeva enne ja 2 tundi peale mürgistuse esile kutsumist teatud keemiliste ainetega. Peale katse lõppemist mõõdeti eutaneeritud laborihiirte maksa ja neerude kaalu ja AST/ALT suhtarve. Tulemused näitavad naadi juurte, lehtede ja õite ekstrakti ja tinktuuri ja bioloogliselt aktiivsete ainete hepatoprotektiivset toimet katses kasutatud kemikaali poolt indutseeritud maksakahjustuse korral. Naadi lehtedest valmistatud ravimid (ekstrakt, tinktuur ja bioloogiline aines) ja trifoliin toimisid ka tsütolüüsile inhibeerivalt ning alandasid maksa raskust. Kasutatud fütopreparaatide toime oli võrreldav katseravimi silibori (200 mg/kg) toimega.[17]
Naaditõrje
Sageli ei anna naadi niitmine ja väljajuurimine soovitud tulemusi. On proovitud katta naadivaipa musta, õhku ja valgust mitte läbilaskva kilega, mitmekordselt ajalehtede või põhumultsiga, arvates, et taime maapealsete fotosünteesivate osade kahjustamine kahjustab ka taime juuri ja mullas "uinuvaid" seemneid. Keemiliseks tõrjeks on kasutatud glüfosaati sisaldavat Rounduppi, mida tuleb kasutada korduvalt, kuna kontaktherbitsiidid tapavad üksnes taime maapealseid osi ning taim taasloob oma maaluse risoomivõrgu juba 2 kuu jooksul.
Bioloogilisi tõrjemeetodeid ei tunta, kuna taimel endal mingeid taimehaigusi ega looduslikke vaenlasi tuvastatud ei ole. Arvatakse, et kui tema asurkonda istutada teisi hea kasvu ja levikuga rühma või suure konkurentsiga taimi nagu mungalill, maikelluke, peiulill, kobar-lursslill, roomav metsvits, harilik varemerohi, mõõljas valdsteinia, pajulill[18] jt võib naadist ruttu lahti saada, aga pole teada, kas see toimib, kuivõrd on teadmata on tema seemnete eluiga ja toimed mullapinnas.[19]
Viited
- ↑ The Plant List: A Working List of All Plant Species (vaadatud 12.06.2016)
- ↑ Peter Hanelt, Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops: (Except Ornaentals), 1. osa, Springer-verlag Berin Hidelberg, lk 1293, 2001, Googe'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)
- ↑ Invasive Plant Atlas of New England (vaadatud 12.06.2016)
- ↑ Toivo Niiberg, Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", Maalehe Raamat, lk 125, 2007
- ↑ Plant Conservation Alliance, Alien Plant Working Group: Goutweed (vaadatud 12.06.2016)
- ↑ Susan L. Woodward, Joyce A. Quinn, Encyclopedia of Invasive Species: From Africanized Honey Bees to ..., 1. köide, k 376–379, 2011. Vvaadatud 12.06.2016)
- ↑ Naat (Aegopodium podagraria). Bio.edu.ee. Vaadatud 12.06.2016.
- ↑ 8,0 8,1 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, lk 33, 2010
- ↑ (harilik) naat (vaadatud 12.06.2016)
- ↑ Toivo Niiberg, Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", Maalehe Raamat, lk 126, 2007
- ↑ Sissekanne COL-is (vaadatud 12.06.2016)
- ↑ 12,0 12,1 Astrid Lepik, "Naadist vabaks", Aed 397
- ↑ 13,0 13,1 Urmas Kokassaar, Naat on aednikule nuhtlus, nälgijale väljapääs, artiklid EL 2011/03 (vaadatud 12.06.2016)
- ↑ Peumans WJ, Nsimba-Lubaki M, Peeters B, Broekaert WF., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24249502 Isolation and partial characterization of a lectin from ground elder (Aegopodium podagraria) rhizomes., Planta. mai 1985 ;164(1):75–82. doi: 10.1007/BF00391028 (vaadatud 12.06.2016)
- ↑ Find a Vitamin or Supplement GOUTWEED (vaadatud 12.06.2016)
- ↑ James A. Duke, Handbook of Medicinal Herbs, Second Edition, lk 346, CRC Press, 2002. Vaadatud 12.06.2016)
- ↑ Olga Koyro, HEPATOPROTECTIVE POTENTIAL OF GOUTWEED (AEGOPODIUM PODAGRARIA L.): SCREENING, jaanuar 2013 (vaadatud 12.06.2016)
- ↑ Toivo Niiberg, Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", Maalehe Raamat, lk 127, 2007
- ↑ Susan L. Woodward, Joyce A. Quinn, Encyclopedia of Invasive Species: From Africanized Honey Bees to ..., 1. köide, k 376–379, 2011. Vaadatud 12.06.2016)
Kirjandus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik naat |
- Sissekanne andmebaasis ITIS
- Sissekanne andmebaasis NCBI Taxonomy Database
- Sissekanne andmeebaasis uBio
- Peter Hanelt, Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops: (Except Ornamentals), 1. osa, Springer-verlag Berin Hidelberg, lk 1293, 2001, Googe'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)
- Toivo Niiberg, Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", Maalehe Raamat, lk 125–137, 2007
- European Food Safety Authority (EFSA), Parma, Itaalia, Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to Aegopodium podagraria L. and maintenance or achievement of a normal body weight (ID 2384) pursuant to Article 13 (1) of Regulation (EC) No 1924/20061, EFSA Journal 2009; 7(9):1278
- Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, lk 33, 2010,
- WTU Herbarium Database, View Record Details 1. Aegopodium podagraria L.
- Hartmut Kaiser, Ludger Kappen, In situ observation of stomatal movements and gas exchange of Aegopodium podagraria L. in the understorey, J. Exp. Bot. (2000) 51 (351): 1741–1749, doi: 10.1093/jexbot/51.351.1741
- Tina D′Hertefeldt, Johanna M. Eneström, Lars B. Pettersson, Geographic and Habitat Origin Influence Biomass Production and Storage Translocation in the Clonal Plant Aegopodium podagraria, 10. jaanuar 2014, http://dx.doi.org/10.1371/journal.pone.0085407
- LEXIKON DER ARZNEIPFLANZEN UND DROGEN, Aegopodium podagraria
Välislingid
- Harilik naat andmebaasis eElurikkus
