Mine sisu juurde

Ürglind

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 28. august 2023, kell 18:42 kasutajalt Evlper (arutelu | kaastöö) (Eluviis)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Ürglind
Fossiilide leiud: Hilis-Juura
Archaeopteryx lithographica rekonstruktsioon Oxfordi Ülikoolis
Archaeopteryx lithographica rekonstruktsioon Oxfordi Ülikoolis
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata]
Klass Linnud Aves
Selts Ürglinnulised Archaeopterygiformes
Sugukond Archaeopterygidae
Perekond Archaeopteryx
Meyer, 1861
Liik Ürglind
Binaarne nimetus
Archaeopteryx litographica
Archaeopteryx litographica

Ürglind (Archaeopteryx litographica) on roomajale iseloomulike tunnustega väljasurnud lind.

Saksamaalt Solnhofenist 1860. aastal leitud ürglinnu kivistis on tõenäolisemalt maailma kuulsaim fossiil. Sakslasest paleontoloog Hermann von Meyer uuris jäänuseid ning andis leiule selle praegu kasutusel oleva nime.

Kaua aega peeti teda kahejalgseks dinosauruseks, kuni 1973. aastal avastati sulgede jäljendid. Ürglind rabas paleontolooge sellega, et peale roomajatele iseloomuliku skeleti olid tal ka suled. See leid pani aluse arvamusele, et linnud on arenenud roomajaist, ühtlasi tõendab see lindude ja dinosauruste vahelist sugulust.

Sellel enam-vähem tuvisuurusel olendil oli veel mitmeid roomajale iseloomulikke tunnuseid: suurte silmakoobastega kolju, hammastega lõualuud, küünistega varbad keset tiibu ning paarikümnest lülist koosnev luulune saba. Lindudele omaselt olid tal tiivad, kerged luud ning kogu keha kattev sulestik. Tagajalgadel, mida kattis soomiseline nahk, oli juba üks tahapoole suunatud varvas, et paremini puuokstest kinni haarata. Ta lihased ei olnud veel piisavalt arenenud, et suuta tiibu liigutades pikki vahemaid läbida ning lindude kombel õhku tõusta ja maanduda. Ta oli vilets liugleja, kes kasutas tiibu ja lehvikutaolist saba pigem selleks, et maandumist pehmendada.

Viimasel ajal on palju arutletud teemal, kas see olevus elas maa peal või puu otsas ning kas ta suutis üldse lennata. Ta ronis puudel, haarates jalgade ja tiibade tugevate küünistega okstest ning lendas lühikesi vahemaid, et kiiremini saagi kallale hüpata või end loomtoiduliste dinosauruste eest säästa. Osa teadlasi arvab, et varese suurune Archaeopteryx oli kehv lendaja, teiste meelest aga vastupidi.