Kloaak

See artikkel räägib zooloogia mõistest; embrüoloogia mõiste kohta vaata artiklit Kloaak (embrüoloogia); jäätmekäitluse mõiste kohta vaata artiklit Kloaak (jäätmekäitlus)

---

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe mitmeotstarbelise avause kehas.

Kloaagi areng, anatoomia, asend, morfoloogia ja funktsioonid võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Kloaagi morfoloogia ja funktsioonid sõltuvad ka indiviidi vanusest ja aastaaegadest.

Kloaak esineb roomajatel, lindudel ja alamatel kaladel, kuid mitte pärisluukaladel.

Kloaagiks nimetatakse ka selgrootute ümarusside hõimkonna loomade tagaosas paiknevat avaust.

Kaladel

Kloaak puudub luukaladel ja sõõrsuudel, neil on pärak ning kuse-suguurge.

Kõhrkalade kloaaki suubuvad seede-, kuse- ja suguteed.

Kahepaiksetel

Kõikidel kahepaiksetel on kloaak. Emastesiugkonnaliste kloaak sarnaneb paljuski isaste siugkonnaliste omadega kuid on ka palju erinevusi.

Roomajatel

Kõikidel roomajatel, nii sisalikel, krokodillidel, madudel ja kilpkonnadel on kloaak. Küll aga on elundil suured erinevused.

Kilpkonnadel

Kilpkonnadel kloaagil arvatakse lisaks tavapärasele mitmeotstarbelisusele ka lisafunktsioon – neil toimivad kloaagis paiknevad õhukotid lisahingamiselundina.

Maolistel

Madudel toimib kõhu pool, saba piirkonnas, paiknev kloaak elundina millesse suubuvad nii munajuhad, seemnejuhad kui ka kusejuhad. Kloaak jaguneb : roojasooleks, kusesooleks ja lõppsooleks. Kloaak on mõlemal sugupoolel. Kumbki neer läheb üle kusejuhaks, mis suubuvad kloaaki. Isastel madudel toimib osa kloaagist väljapööratuna sugutuselundina – hemipeenisena. Paljudel madudel vastab elundi kuju emaste madude kloaagis paiknevatele vastavatele avaustele, kuid mõõtmed on suuremad. Viljastatud munad liiguvad munajuhasse ning väljutatakse kloaagi kaudu, samuti sünnivad vivipaarsete madudel maopojad kloaagi kaudu.

Kloaaginääre

 Pikemalt artiklis Kloaaginääre

Lisaks rooja-, kuse- ja lõppsoole avaustele väljuvad kloaagi kaudu ka kloaaginäärmete eritised.

Veterinaaria

Madude kloaak on madude tervisliku seisundi määramisel veterinaaridele poolt oluliseks siseelundiks. Kloaagi kaudu eristatakse mao sugu, selle kaudu võetakse mitmeid proove laboratoorsete testide teostamiseks.

Lindudel

Lindude kloaaki avanevad nii seedekanal kui ka kuse- ja suguteed.

Lindude kloaagil eristatakse järgmisi kloaagilihaseid (mm.cloacae):

• kloaagisulgur (m.sphincter cloacae)
• kloaagitõstur (m.levator cloacae).

Kloaagi ringkurrud jagavad elundi kolmeks osaks:

• roojasooleks (coprodeum)
• kusesooleks (urodeum) – siia suubuvad kuse- ja suguteede juhad
• lõppsooleks (proctodeum) – seinas paikneb kloaagipaun (Fabriciuse paun – lümfisüsteemi elund) ja näärmed. Osadel isaslindudel paikneb lõppsoole seinas ka sugutuselund. Isaslindudel kellel sugutuselund puudub (näiteks kukk) toimub paaritumine emas- ja isaslinnu kloaagi-välisavade kokkusurumise kaudu.

Imetajatel

Kloaak on paljude pärisimetajate loodetel valdavalt embrüonaalses arengujärgus esinev kuse-ja suguelundkonna elund.

Ainupilulistel, nagu nokkloomad ja sipelgasiilid, esineb kloaak, millesse suubuvad munajuhad, seemnejuhad ja kusejuhad.

Loote kloaak on ühendatud loote kusekotiga (allantois) kõhtmiselt loote-kusejuha (urachus) kaudu. Selgmiselt on ta ühendatud urorektaalse vaheseinaga. Arvatakse, et pärast kloaagi septeerumist, hilisemas embrüonaalses arengus, (4. – 6. nädalal) jaotab vahesein kuse-suguurke pärasooleks (rectum) (selgmiselt) ja urogenitaalsiinuseks (sinus urogenitalis) (kõhtmiselt).

Osade autorite arvates formeeruvad urogenitaalsiinus ja pärasool lootel varakult ning kloaagi septeerumist ja transformeerumist ei toimu.

Inimesel

 Pikemalt artiklis säilinud kloaak

Embrüonaalses arengus (4. – 6. nädalal) võib ette tulla ka seisundeid, mil lootel kloaagil vaheseina ei moodustu ning kloaak kogu ülejäänud prenataalse eluperioodi vältel ning ka peale seda säilib. Sellist kaasasündinud seisundit diagnoositakse meditsiiniliselt kui kaasasündinud arenguanomaaliaid ning diagnoosiks on säilinud kloaak (RHK-10 Q43.7).

Lisaks säilinud kloaagile võib esineda ka mitmeid sisemisi fistuleid ning tsüste.

Ka inimese lootel esineb paljude teadlaste meelest emakasisese arengu käigus kloaak. Kui aga lootel säilib kloaak ka peale kindlaksmääratud arenguetappe ja ka peale sündi siis loetakse kloaaki arenguanomaaliaks ning võidakse diagnoosiks panna säilinud kloaak.

Vaata ka

• Feromoon
• Kloaaginääre
• Kloaagipaun
• Kuse-suguurge
• Pärak
• Päranipunääre

Välislingid

• M. Allaby, 1992. "The Concise Oxford Dictionary of Zoology". 103 lk. ISBN 0-19-286093-3
• Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
• Sissekanne Encyclopædia Britannicas
• Henry Gray (1821–1865).Anatomy of the Human Body, 2. The Digestive Apparatus, 1918, Veebiversioon (vaadatud 04.12.2013) (inglise keeles)
• Leonard B. Dalton,Cloaca Children No Longer Die...the Miracles of Dr. Hardy Hendren at Children's Hospital,Veebiversioon (vaadatud 04.12.2013) (inglise keeles)
• The Urogenital System, DEVELOPMENTAL CHANGES IN THE HUMAN CLOACA AND LOWER UROGENITAL SYSTEM, Veebiversioon (vaadatud 04.12.2013) (inglise keeles)