Joachim Oppenheim

Joachim (Ḥayyim) Oppenheim, tuntud ka kui Joachim Heinrich Oppenheim (29. september 1832 – 27. aprill 1891), oli Tšehhi rabi ja kirjanik.

Elulugu

Joachim Oppenheim sündis Ivančices, Moraavias. Esimesed õpingud sai ta oma isalt Bernhard Oppenheimilt, kes oli Ivančice rabi. Seejärel suundus Joachim Brnosse, kus õppis gümnaasiumis (1849–1853) ning astus hiljem Viini Ülikooli, jätkates samal ajal Talmudi õpinguid rabi Lazar Horowitzi juhendamisel.

Pärast ülikooli lõpetamist 1857. aastal sai temast 1858. aastal tema venna Davidi järel Jemnice rabi ning 1860. aastal asus ta oma isa ametikohale Ivančice rabi rollis. 1868. aastal kutsuti ta Toruńi rabi ametisse, mida ta pidas kuni oma surmani 27. aprillil 1891. aastal Berliinis, kus talle tehti kirurgiline operatsioon.

Oppenheimi iseseisvatest publikatsioonidest on teada vaid kaks jutlust pealkirjaga Das Tal-Gebet (Viin, 1862). Siiski oli ta sagedane kaastööline juudi teadusajakirjadele, kirjutades peamiselt heebrea keeles. Ta andis oma panuse Zecharias Frankeli ajakirja Monatsschrift für die Geschichte und Wissenschaft des Judenthums, S. Sonnescheini Homiletische Monatsschrift, Joseph Isaac Kobaki Jeschurun, Ha-Maggid, Ha-Karmel, Ha-Shaḥar, Bet Talmud ja mitmetele heebrea aastaraamatutele.

Tema Mishna koostamise ajalugu käsitlev teos Toledot ha-Mishnah, mis ilmus algselt Bet Talmudi teise köite osana, avaldati eraldi väljaandena Pressburgis 1882. aastal.

Isiklikku

Joachim Oppenheim oli abielus Helene Oppenheimiga (1839–1929). Nende poeg Berthold Oppenheim oli Olomouci rabi.