Ь

Ь ь
Kirillitsa
Tänapäevased tähed
А	Ӓ	Ӑ	Ӕ	Б	В	Г
Ѓ	Ӷ	Ғ	Ґ	Ҕ	Д	Ђ
Е	Ё	Ӗ	Є	Ә	Ӛ	Ж
Ӝ	Җ	З	Ҙ	Ӟ	З́	Ӡ
Ԅ	Ѕ	Ԇ	И	Ӥ	Ӣ	І
Ї	Ӏ	Й	Ҋ	Ј	К	Ќ
Қ	Ҟ	Ҝ	Ҡ	Ӄ	Л	Љ
Ԉ	М	Ӎ	Н	Њ	Ҥ	Ң
Ӈ	Ԋ	О	Ӧ	Ө	П	Р
С	Ҫ	С́	Ԍ	Т	Ԏ	Ћ
У	Ў	Ӱ	Ӳ	Ӯ	Ү	Ұ
Ф	Х	Ҳ	Ӿ	Һ	Ц	Ч
Ӵ	Џ	Ш	Щ	Ъ	Ы	Ӹ
Ь	Э	Ю	Я
Arhailised tähed
Ҁ	Ѹ	Ѡ	Ѿ	Ѻ	Ѣ	Ꙗ
Ѥ	Ꙓ	Ѧ	Ѫ	Ѩ	Ѭ	Ѯ
Ѱ	Ѳ	Ѵ	Ѷ

Ь (ь) on kirillitsa täht, mille nimi vene keeles on мягкий знак (mjagki znak 'pehme märk'), pehmendusmärk. See ei märgi eraldi häälikut.

Vene tähestikus on ь 29. täht.

Kirillitsa ь pärineb glagoolitsa tähest jer. Nendega märgiti redutseeritud vokaali [ĭ].

Eesti keeles jäetakse ь vene, ukraina ja valgevene nimedes üldjuhul märkimata.

Pehme märk ь

§ 71. Tähte b ei kirjutata sõna ette eesliidete järel, et eristada kaashäälik järgijatest ja näiteks и, е, ю, я,: карьер, вьюн, бурьян, подьячий, семья, ружьё, ночью, рожью, воробьиный, курьёзный, лисье, лисью, лисьи, чья, чьё, чью, пью, шью(karjäär, taim, umbrohi, köster, perekond, relv, öö, rukis, paseriin, uudishimulik, rebane, rebane, rebane, kelle, kelle, kelle, kelle juua, õmmelda).

Märkus. ь -täht on kirjutatud mõnes võõrsõnas, näiteks: батальон, бульон, гильотина, карманьола, компаньон, миньон, павильон, почтальон, шампиньон(pataljon, puljong, giljotiin, taskud, kaaslane, minion, paviljon, postiljon, šampinjon).

 

§ 72. Täht ь kirjutatakse kaashääliku pehmuse märkimiseks, välja arvatud h, nd (vt § 75), sõna lõpus näiteks: пить, темь, конь ja sõna keskel tahke kaashääliku ees, näiteks: молотьба, просьба, нянька, меньше.( rehepeks, palve, lapsehoidja, vähem).

Teise pehme kaashääliku ees oleva kaashääliku pehmuse märkimiseks kirjutatakse ь järgmistel juhtudel:

1.Kui sõna muudate, muutub teine ​​pehme kaashäälik kõvaks ja esimene kaashäälik jääb pehmeks, näiteks: няньки (нянька), свадьбе (свадьба), восьми (восьмой). (lapsehoidjad (lapsehoidja), pulmale (pulmad), kaheksa (kaheksas)).

2. Et näidata l pehmust, näiteks: сельдь, льстить, мельче, пальчик.( heeringas, pugema, väiksem, sõrmeke).

Kõigil muudel juhtudel, enne pehmeid kaashäälikuid, sealhulgas enne ч, щ, ei kirjutata tähte ь, näiteks: кости, ранний, нянчить, кончик, каменщик( luud, varajane, last hoidma, ots, müürsepp).

Märkus Kahe pehme tähe vahele ei kirjutata näiteks tähte ь: иллюзия, гулливый (illusioon, kergeusklik).

 

§ 73. Täht ь kirjutatakse ka järgmistel juhtudel:

1.Numbritega пять, шесть, семь, восемь, девять (viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa) keerulist numbrit, mille mõlemad osad on kaldus, näiteks: пятьдесят (пятидесяти, пятьюдесятью), шестьдесят, семьдесят, восемьдесят, девятьсот, но: пятнадцать (пятнадцати, пятнадцатью), шестнадцать (viiskümmend (viiskümmend, viiskümmend), kuuskümmend, seitsekümmend, kaheksakümmend, üheksasada, kuid: viisteist (viisteist, viisteist), kuusteist jne.

2. Näiteks instrumentaalse mitmuse vormides: детьми, людьми( lastega, inimestega), ka четырьмя (neljaga).

3. Määramata kujul enne ja hädavajalikus meeleolus enne ja eest, näiteks: пить — напиться; исправь — исправься, исправьте; взвесь — взвесься, взвесьте. (jooma – juua täis; paranda - parane, parandage; kaalu - kaalu, kaaluge).

 

§ 74. Tähte ь ei kirjutata:

1.Järgsõnad koos järelliitega -sk-, mis on moodustatud nimisõnade ь -st, näiteks: казанский (Казань), кемский (Кемь), сибирский (Сибирь), зверский (зверь), январский (январь). Kaasani (Kaasan), Kemi (Kem), Siberi (Siber), metslase (metslane), jaanuari (jaanuar).

Märkus Omadussõnad сентябрьский, октябрьский, ноябрьский, декабрьский, июньский, деньской (день-деньской) septemberi, oktooberi, novemberi, detsemberi, juuni, päeva (päeva-päev) kirjutatakse tähega ь; Hiina-nimedest -n tuletatud omadussõnad kirjutatakse ka, näiteks: юньнаньский (от Юньнань)   Yunnan (Yunnanist).

2. Genitiivse juhtumi korral on eelmise kaashääliku й  või -ня nimisõnade mitmus ja neist moodustatud järelliide -k- deminutiivi kasutades näiteks: вишня — вишен, вишенка; бойня — боен; читальня — читален; но: баня — бань, банька; яблоня — яблонь, яблонька; также деревня — деревень, деревенька; барышня — барышень; кухня — кухонь, кухонька.( kirss - kirsse, kirsike; tapamaja - tapamaja; lugemissaal - lugemissaale; aga: saun - saune, saunake; õunapuu - õunapuid, õunapuuke; ka küla - külasi, külake; noor daam - noori daame; köök - kööke, köögike).

 

§ 75. Pärast susistamist (ж, ч, ш, щ) kirjutatakse täht ь ainult järgmistel juhtudel:

1. Nominatiivsete ja süüdistavate juhtumite naiselike nimisõnade lõpus on ainsus, näiteks: рожь, ночь, мышь. (rukis, öö, hiir).

2. Teise isiku lõpus esineva verbi praeguse ja tulevase aja ainsuse järel ainsuse lõpus olev isik, näiteks: несёшь — несёшься, носишь — носишься, примешь — примешься.( kannad - kannad, kandma - kandma, aktsepteerid – aktsepteerima).

3. Verbi lõpus ainsuses imperatiivis ja täht ь säilitatakse ja edastatakse, näiteks: мажь — мажься; спрячь — спрячься; ешь.( määri - määrimine; peita - peita; sööma).

4.Mituudis enne -те, -тесь, esinevat imperatiivi, näiteks: мажьте — мажьтесь; спрячьте — спрячьтесь; ешьте. (määrige -määrige; peitke - peitke; sööge).

5. Verbi lõpus määramata kujul, kirjutades ja edastades - sja näiteks tähte ь: стричь, стричься. lõigata, lõikust saama.

6. Näiteks kõigis murretes pärast viimast ш и ч: сплошь, вскачь, прочь( täielikult, ratsutades, eemale) ja ka настежь murdes.

7. Osakeste lõpus: вишь, бишь, лишь, ишь.

Välislingid

https://therules.ru/soft-sign/