Bío-Bío
| Bío-Bío | |
|---|---|
 Bío-Bío kaart | |
| Lähe | Andid |
| Suubub | Arauco laht Vaikses ookeanis |
| Valgla maad |
 Tšiili |
| Valgla pindala | 9740 km² |
| Pikkus | 380 km |
| Langus | 1160 m |
| Vooluhulk | 899 m³/s |
Bío-Bío (ka Bío Bío[1] või Bio-Bio[2][3]) on Tšiili pikkuselt teine jõgi (pikim on Loa).
Bío-Bío saab alguse Icalma ja Galletué järvedest Andides ning voolab 380 km Arauco laheni Vaikses ookeanis.
Bío-Bío suurimad lisajõed on Malleco ja Laja jõgi. Selle valgla on Tšiilis suuruselt kolmas pärast Loa ja Bakeri jõe valglaid.
Bío-Bío on ka Tšiili kõige laiem jõgi, keskmise laiusega 1 km. Suudmes on jõgi 2 km lai.
Concepcióni linnastus, kus jõgi merre suubub, on jõel neli silda: Bío-Bío raudteesild (1889), Bío-Bío sild (1942), Juan Pablo II sild (1973) ja Llacoléni sild (2000).
Jõe järgi sai nime Bío-Bío piirkond.
Bío-Bío oli sajandeid piirijõgi põhjas asuva ja Hispaania valitsetud Tšiili kuningriigi ning lõunas asuva maputšede omavalitsusliku ala Araukaaria vahel. Araukaania vallutati ja liideti Tšiiliga alles 1883.
Bío-Bío oli kunagi laevatatav kuni Nascimento linnani. Liigne metsaraie jõe kallastel tekitas 20. sajandil ulatusliku erosiooni, mis ummistas jõe saviga ja muutis sellel laevaliikluse võimatuks.
1980. aastatel sai Bío-Bío tuntuks ühena maailma parimatest raftingujõgedest. Süsta või paadiga sõideti ülemjooksult allavoolu ja see reis kestis terve nädala läbi Tšiili hõredalt asustatud alade. See muutus võimatuks siis, kui eraomanduses olev energiaettevõte Endesa rajas 1996 jõele Pangue hüdroelektrijaama, mille võimsus on 467 MW. Ühtlasi asustati ümber kohalik indiaanihõim pehuentšed, kes oli sealkandis elanud juba sajandeid.
Viited
- ↑ Bío-Bío River, Encyclopædia Britannica Online
- ↑ Bio-Bio River Encyclopaedia Britannica 1911. aasta väljaanne (inglise keeles)
- ↑ The Bio-Bio River Case, Chile Inventory of Conflict and Environment, American University