Mine sisu juurde

Kolmas Harkivi lahing

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.
Kolmas Harkovi lahing
Osa Teisest maailmasõja Idarinde lahingutest
Toimumisaeg 19. veebruar15. märts 1943
Toimumiskoht Harkiv, Ukraina NSV Nõukogude Liit
Tulemus Saksamaa taktikaline võit.
Osalised
Saksamaa Nõukogude Liit Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Erich von Manstein
Paul Hausser
Hermann Hoth
Eberhard von Mackensen
Theodor Eicke
Nõukogude Liit Nikolai Vatutin
Nõukogude Liit Filipp Golikov
Nõukogude Liit Konstantin Rokossovski
Nõukogude Liit Vassili Koptsov
Jõudude suurus
Väegrupi Süd

4. Soomusarmee

  • II SS-Soomuskorpus
  • XLVIII Soomuskorpus

1. tankiarmee

  • XXIV Soomuskorpus
  • XXX Soomuskorpus
  • XXXX Armeekorpus
  • LVII Armeekorpus

4. Õhuarmee

6. Õhuarmee
Keskrinne
  • 1. Kaardiväearmee
  • 2. Kaardiväe tankiarmee
  • 3. tankiarmee
  • 4. tankiarmee
  • 6. Armee
  • 21. Armee
  • 24. Armee
  • 40. Armee
  • 57. Armee
  • 62. Armee
  • 63. Armee
  • 64. Armee
  • 65. Armee
  • 66. Armee
  • 70. Armee
  • 16. Õhuarmee

Kolmas Harkovi lahing oli lahingute seeria punaarmee ja Saksa Lõuna väegrupi vahel Harkivi ümbruses 19. veebruar15. märts 1943. Lahingute tulemusena hävitas Saksamaa 52 punaarmee diviisi ning sai tagasi kontrolli Harkivi ja Belgorodi linna üle.

Eellugu

Kui Saksa 6. armee piirati ümber Stalingradi all teostas punaarmee mitmeid rünnakuid väegrupp Süd vastu. Need kulmineerusid 2. jaanuaril 1943 kui Nõukogude väed alustasid operatsioone Täht ja Gallop, milega jaanuaris ja veebruari algul 1943 murti sisse Saksamaa kaitseliinidesse ja vallutati Harkiv, Belgorod ja Kursk aga ka Vorošilovgrad ja Izjum. Punaarmee võidud panid neid ennast üle hindama ning pärast 6. armee kapituleerumist 2. veebruaril laiendati rünnakut nii väegrupp Süd kui ka väegrupp Mitte vastu.

Lahing

19. veebruaril alustas marssal Erich von Manstein vasturünnakut Harkivi piirkonnas, kasutades värskeid SS tankiüksusi ja kahte tankiarmeed. Viimaste kuude võitlustest väsinud punaarmee oli sunnitud taganema. 11. märtsil 1943 sisenesid Saksa väed Harkivisse ning algas neli päeva kestnud linnalahing mille käigus punaarmee kaotas 15. märtsil täielikult kontrolli linna üle. Kaks päeva hiljem langes Saksa vägede kätte Belgorod.

Tulemus

Saksamaa võiduga lõppenud Kolmas Harkivi lahing oli üks viimastest Kolmanda Riigi võitudest idarindel. Mitmed sõjaajaloo eksperdid on avaldanud arvamust, et Kolmanda Harkivi lahinguga pikendas Saksamaa sõja kestust umbes kuue kuu võrra.

Vaata ka