Kolmas Harkivi lahing
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kolmas Harkovi lahing | |||
---|---|---|---|
Osa Teisest maailmasõja Idarinde lahingutest | |||
Toimumisaeg | 19. veebruar – 15. märts 1943 | ||
Toimumiskoht | Harkiv, Ukraina NSV Nõukogude Liit | ||
Tulemus | Saksamaa taktikaline võit. | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
|
Kolmas Harkovi lahing oli lahingute seeria punaarmee ja Saksa Lõuna väegrupi vahel Harkivi ümbruses 19. veebruar – 15. märts 1943. Lahingute tulemusena hävitas Saksamaa 52 punaarmee diviisi ning sai tagasi kontrolli Harkivi ja Belgorodi linna üle.
Eellugu
Kui Saksa 6. armee piirati ümber Stalingradi all teostas punaarmee mitmeid rünnakuid väegrupp Süd vastu. Need kulmineerusid 2. jaanuaril 1943 kui Nõukogude väed alustasid operatsioone Täht ja Gallop, milega jaanuaris ja veebruari algul 1943 murti sisse Saksamaa kaitseliinidesse ja vallutati Harkiv, Belgorod ja Kursk aga ka Vorošilovgrad ja Izjum. Punaarmee võidud panid neid ennast üle hindama ning pärast 6. armee kapituleerumist 2. veebruaril laiendati rünnakut nii väegrupp Süd kui ka väegrupp Mitte vastu.
Lahing
19. veebruaril alustas marssal Erich von Manstein vasturünnakut Harkivi piirkonnas, kasutades värskeid SS tankiüksusi ja kahte tankiarmeed. Viimaste kuude võitlustest väsinud punaarmee oli sunnitud taganema. 11. märtsil 1943 sisenesid Saksa väed Harkivisse ning algas neli päeva kestnud linnalahing mille käigus punaarmee kaotas 15. märtsil täielikult kontrolli linna üle. Kaks päeva hiljem langes Saksa vägede kätte Belgorod.
Tulemus
Saksamaa võiduga lõppenud Kolmas Harkivi lahing oli üks viimastest Kolmanda Riigi võitudest idarindel. Mitmed sõjaajaloo eksperdid on avaldanud arvamust, et Kolmanda Harkivi lahinguga pikendas Saksamaa sõja kestust umbes kuue kuu võrra.