Maavanem

Maavanem on riigi esindaja 1. järgu haldusüksuses mitmes riigis.

Maavanem võib olla ka ladinakeelse tiitli senior terrae tõlge eesti keelde, millega tähistatakse muinas- või keskaegseid eesti või liivi aukandjaid, näiteks Saaremaa vanemaid, kes sõlmisid 27. augustil 1255 Saare-Lääne piiskopi esindaja Sangerhauseni Annoga rahulepingu.

Eesti

Senised maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega. Senised maavalitsuste esimehed jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena.

1. mail 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas, asendades seni eksisteerinud ajutise maavalitsuse esimehe ametikoha. Ta nimetati ametisse Vabariigi Presidendi poolt 6 aastaks juhtimisvõimetega isikute hulgast, kes olid vähemalt 30 aastat vanad, omasid kõrgemat haridust ning oskust ja vilumust valitsemise alal. 20. detsembril 1938 nimetas Vabariigi President maavanemad järgmiselt:

• Harju maakond – Harju maavanem Karl-Robert Ruus
• Järva maakond – Järva maavanem Juhan Kaarlimäe
• Lääne maakond – Lääne maavanem Artur Kasterpalu
• Petseri maakond – Petseri maavanem Mihail Tang
• Pärnu maakond – Pärnu maavanem Jüri Marksoo
• Saare maakond – Saare maavanem Hendrik Otstavel
• Tartu maakond – Tartu maavanem Heinrich Lauri
• Valga maakond – Valga maavanem Värdi Velner
• Viljandi maakond – Viljandi maavanem Mihkel Hansen
• Viru maakond – Viru maavanem Karl-Eduard Pajos
• Võru maakond – Võru maavanem August Kohver

 Pikemalt artiklis Eesti maavanemate loend

12. juunil 1940 määras Vabariigi President Harju maavanemaks arvates 20. juunist 1940 Paul Männiku.

21. jaanuaril 1939 määras Vabariigi Valitsus Harju, Petseri, Tartu ja Viru maavanema kuupalgaks 340 krooni, Pärnu ja Võru maavanema palgaks 320 krooni, Lääne ja Viljandi maavanema palgaks 300 krooni ning Järva, Saare ja Valga maavanema palgaks 280 krooni . 23. mail 1940 määras Vabariigi Valitsus Lääne maavanema kuupalgaks 320 krooni ja Saare maavanema kuupalgaks 300 krooni .

Eesti taasiseseisvumise järel kinnitas ametisse maavanemad kuni 2. juunini 1993 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja hiljem Riigikogu, seejärel aga Vabariigi Valitsus.

Rootsi

Maavanem ehk maaisand (landshövding) on läänivalitsuse juht, riigi kõrgeim esindaja läänis. Maavanema nimetab Rootsi valitsus.

Rootsi maavanemad (juuli 2006)

Lään	Maavanem	Läänivalitsus
Stockholmi lään	Mats Hellström	Stockholmi läänivalitsus
Uppsala lään	Anders Björck	Uppsala läänivalitsus
Södermanlandi lään	Bo Könberg	Södermanlandi läänivalitsus
Östergötlandi lään	Björn Eriksson	Östergötlandi läänivalitsus
Jönköpingi lään	Lars Engqvist	Jönköpingi läänivalitsus
Kronobergi lään	Lars-Åke Lagrell	Kronobergi läänivalitsus
Kalmari lään	Sven Lindgren	Kalmari läänivalitsus
Ojamaa lään	Marianne Samuelsson	Gotlandi läänivalitsus
Blekinge lään	Ingegerd Wärnersson	Blekinge läänivalitsus
Skåne lään	Göran Tunhammar	Skåne läänivalitsus
Hallandi lään	Lars-Erik Lövdén	Hallandi läänivalitsus
Västra Götalandi lään	Göte Bernhardsson	Västra Götalandi läänivalitsus
Värmlandi lään	Eva Eriksson	Länsstyrelsen i Värmlands län
Örebro lään	Sören Gunnarsson	Örebro läänivalitsus
Västmanlandi lään	Mats Svegfors	Västmanlandi läänivalitsus
Dalarna lään	Ingrid Dahlberg	Dalarna läänivalitsus
Gävleborgi lään	Christer Eirefelt	Gävleborgi läänivalitsus
Västernorrlandi lään	Gerhard Larsson	Västernorrlandi läänivalitsus
Jämtlandi lään	Maggi Mikaelsson	Jämtlandi läänivalitsus
Västerbotteni lään	Lorentz Andersson	Västerbotteni läänivalitsus
Norrbotteni lään	Per-Ola Eriksson	Norrbotteni läänivalitsus