Pontšo
Pontšo (hispaania keeles poncho) on Kesk- ja Ladina-Ameerika indiaanlaste traditsiooniline ülerõivas, nelinurkne riidetükk, mille keskel on peaauk. Hiljem on seda kantud mitmel pool ka moerõivana.
Tänapäeval valmistatakse ka pontšolõikelisi vihmakeepe, millel on erinevalt traditsioonilisest pontšost kapuuts. Samuti on vihmakeep-pontšol esikülg pikem kui tagumine, et kaitsta põlvi märgumise eest. Selliseid vihmakeepe valmistatakse enamasti polüvinüülkloriidist (PVC), aga ka hingavatest materjalidest.
Vahel nimetatakse pontšoks ka ruudukujulisest siidist või muust õhukesest ja/või õhulisest materjalist õmmeldud suvehõlste.
Pontšo Eestis
- Eestis on levinud eeskätt soojad, villasest lõngast tiheda koega kootud pontšod. Pontšosid kootakse käsitsi või masinaga ning kaunistatakse tavaliselt sarnaselt teiste villaste kudumitega sissekootud mustri, eristuvas koes kantide, narmaste või tikanditega.
- Heegeldatud pontšod on kootud pontšodest enamasti õhemad ja sageli pitsilised.
- Õmmeldud pontšod on sageli kas elegantsest villasest mantli- või kostüümiriidest või efektse mustriga dekoratiivriidest. Lihtne on ise õmmelda mugav kodupontšo näiteks villasest suurrätist või pleedist.
Pontšot kannavad Eestis rohkem naised, kuid saadaval on ka meeste ja laste pontšod. Populaarsed on väikelaste pontšo-vannilinad ja pontšo-rannalinad, mis on tavaliselt kapuutsiga ja õmmeldud pehmest froteest.
Välislingid
- Eestis kootud villane kapuutsiga ja rahvusmustris pontšo Lõnga-Liisu käsitööpoes
- Eiris Teeveere. Tähelepanu, on pontšohooaeg! Õhtuleht, Ilu ja Mood, 19. september 2015
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pontšo |