Mine sisu juurde

Suhhoi Su-34

Allikas: Vikipeedia
Su-34
Su-34 2015. aastal
Tüüp hävituslennuk/pommituslennuk
Tootja Suhhoi, Novosibirski lennukitehas
Disainer Suhhoi
Esmalend 13. aprill 1990
Põhikasutaja  Venemaa
Toodanguarv 157 (7 katse- ja 150 seerialennukit)[1]
Meeskond 2
Pikkus 23,3 m
Tiivaulatus 14,7 m
Tippkiirus kuni 1900 km/h (1,8 Mach)
Lennulagi 17 000 m
Lennukaugus 1100 kilomeetrit

Suhhoi Su-34 (vene keeles: Сухой Су-34; NATO nimetus: Fullback)[2] on Nõukogude päritolu Venemaa kahemootoriline kaheistmeline ülehelikiirusega keskmaa hävitus-pommituslennuk.[3]

Lahinguülesanded

[muuda | muuda lähteteksti]

Su-34 põhineb Suhhoi Su-27 (Flanker) hävitajal, tal on soomustatud kokpit, kus on kõrvuti istmed kahe piloodi jaoks. Su-34 on mõeldud peamiselt taktikaliste löökide läbiviimiseks maal ja merel baseeruvate sihtmärkide vastu (pommitamine / rünnak / tõkestamine, sealhulgas ka väikeste liikuvate sihtmärkide vastu). Lennukit võib kasutatada üksik- ja rühmamissioonidel ööpäevaringselt igasuguse ilma korral. Lennuk saab lahing- ja õhuluure ülesandeid täita ka vaenlase kontrollitavas õhuruumis, kui kasutatakse vastutule ja elektroonilise sõja vastumeetmed.[4] Perspektiivselt plaanitakse Su-34 asendada taktikalise hävitajaga Su-24 ja kaugpommitajaga Tu-22M.[5]

Tootmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuki esimene prototüüp Su-27IB tegi esmalennu 13. aprillil 1990. Paralleelselt töötati välja kaheistmeline Su-27KUB. Lennukatseid tehti kogu 1990. ja 1991. aasta jooksul. 1992. aastal eksponeeriti Su-27IB avalikkusele Moskva kohal (MAKS Airshow), kus demonstreeriti Il-78-ga õhust tankimist ja vigursõitu. Järgmisel aastal näidati Su-27IB taas MAKS Airshow [6]

Esimene tootmisstandardi järgi ehitatud lennuk tegi oma esmalennu 28. detsembril 1994. See erines varasematest versioonidest piisavalt, et nimetada ta ümber Su–34-ks. Eelarvepiirangud põhjustasid programmi korduva seiskumise. Sellegipoolest jätkusid lennukatsetused, kuigi aeglases tempos. Kolmas tootmiseelne lennuk lendas esimest korda 1996. aasta lõpus. 2004. aastal valmisid Novosibirski tehases esimesed kaheksa lennukit. 9. jaanuaril 2008 teatas Suhhoi, et on alustanud täisvõimsusega tootmist. Kokku tarniti 2014. aastal 18 lennukit ja 20 plaaniti tarnida 2015. aastal.[7] 2020. aasta detsembriks oli Venemaa õhujõududele tarnitud operatiivsete lennukite koguarv 131. 2022. aasta juunis said Venemaa õhuväed veel neli lennukit, mis olid ehitatud uue Su–34M standardi järgi. Armee juhtkonna plaan oli suurendada hiljem lennukite arvu 200-ni.[8]

Kasutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Esitatud andmetel tegi Su-34 lahingudebüüdi 2008. aasta Vene-Gruusia sõja ajal.[9] 2010. aasta juulis sooritasid mitmed Su–34 ja Su–24M lennukid 6000 km pikkuse vahemaandumiseta lennu Venemaa Euroopa osa lennubaasidest Kaug-Itta. Su–24M tangiti õhus kolm korda, Su–34 aga kaks korda.[10] Su–34 riiklike katsetuste viimane etapp lõppes 19. septembril 2011 ja lennuk võeti kasutusele 2014. aasta alguses.

Avariid, muud õnnetused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 4. juunil 2015 libises Voroneži oblastis Su–34 rajalt maha ja paiskus ümber, kui selle langevari pärast maandumist ei avanenud. Keegi vigastada ei saanud.
  • 2016. aasta juunis viidi kahjustatud Su–34 Antonov An-124 pardal remondiks Novosibirski lennukitootmisühingu tehasesse ja see tagastati tõenäoliselt samal aastal.
  • 18. jaanuaril 2019 põrkasid Venemaal Kaug-Ida piirkonnas graafikujärgset treeninglendu sooritades õhus kokku kaks Su–34. Kaks pilooti hukkus, üks päästeti ja üks jäi teadmata kadunuks. Kõik Su–34 lennud peatati pärast õnnetust kogu Venemaal.[11]
  • 6. septembril 2019 põrkasid kaks Su–34 uuesti õhus kokku, seekord Venemaa lääneosas Lipetskis. Vene allika sõnul juhtus kokkupõrge piloodi vea tõttu. Mõlemal piloodil õnnestus pärast õnnetust lennukiga maanduda.[12]
  • 21. oktoobril 2020 kukkus Habarovski oblastis alla õppelendu sooritanud Su–34.
  • Su-34 allakukkumine Jeiskis: 17. oktoobril 2022 kukkus Venemaal Jeiski linnas asuva korterelamute kompleksi hoovi Venemaa hävitaja-pommitaja Su–34, mille tagajärjel süttis kaks kvartalit. 15 inimest hukkus ja 19 inimest viidi haiglaravile. Vene kaitseministeeriumi allikad väitsid, et õnnetuse põhjuseks oli mootori põleng õhkutõusmisel ja mõlemad piloodid katapulteerusid ohutult.[13]
  • 20. aprillil 2023 sooritas Venemaa õhujõudude Su–34 lendu Belgorodi linna kohal, kui ootamatult tulistati lennukilt rakett, mille plahvatus purustas hoonete aknad, kahjustas autosid ja jättis umbes 20-meetrise läbimõõduga kraatri. Kaks inimest said vigastada.
  • 20. septembril 2023 kukkus Voroneži oblastis alla Su–34, ilma et isikkoosseis ega maapealsed rajatised kahjusid oleks saanud.

Lahingutegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa kasutas koostöös Süüria valitsusega aastatel 2015–2020 Süüria kodusõjas regulaarselt lennukeid Su–34.[14]

Peale Venemaa sissetungi Ukrainasse ilmusid 28. veebruaril 2022 esimesed kaadrid Su–34-de ülelendamisest Ukraina Harkivi oblastist. Ukraina erinevates piirkondades tulistati Su–34 lennukid lahingutegevuse käigus enamasti alla Ukraina vägede poolt, kuid mõned kukkusid alla ka muudel põhjustel.[15] Teatati pilootidest, kes kataputeerusid, mõned hukkusid ja mõned tabati. Enamik allakukkunud lennukeid tuvastati nende punaste sabanumbrite ja registreerimisnumbrite järgi.[16] Juhitavate pommide puudumise tõttu pidid Su–34-d täpseks pommitamiseks madalalt lendama, kus nad jäid Ukraina tugeva õhukaitse tule alla.[17]

Alates 2022. aasta Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse oli 20. mai 2023 seisuga visuaalselt kinnitatud 20 juhtumit, kus Vene väed olid lennuki Su–34 kaotanud, see oli kahjustatud või maha jäetud.[18] 23. detsembril 2023 väitis Ukraina, et tema kaitsejõud hävitasid korraga kolm Su–34 lennukit.[19]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ ВКС России получили новые фронтовые бомбардировщики Су-34М. 1. juuni 2023, vaadatud 24. detsember 2023.
  2. ↑ NATO tracks large-scale Russian air activity in Europe. 30. oktoober 2014.
  3. ↑ Sukhoi Su-34 Fullback; Russia's New Heavy Strike Fighter Air Power Australia on 17 March 2015.
  4. ↑ Su-32. Sukhoi. Archived from the original on 30 June 2011.
  5. ↑ "Russia's 'Duckbill': Su-34 combines features of both bomber and fighter. rbth.com. Archived from the original on 14 October 2017.
  6. ↑ , Yefim (1999). Sukhoi Su-27 Flanker: Air Superiority Fighter. London: Airlife Publishing. ISBN 978-1-84037-029-4.
  7. ↑ Su-34 park may reach 200 aircraft. Archived from the original on 17 December 2014.
  8. ↑ ВС России получат на вооружение до 200 самолетов Су-34. Rossiyskaya Gazeta (in Russian). Archived from the original on 28 June 2015.
  9. ↑ "Пятидневная война: итог в воздухе", Five-Day War: Outcome in the air. Army.lv (in Russian). Archived from the original on 5 January 2012.
  10. ↑ Warplanes: F-15Eski Goes Long Against China. Strategypage.com. 6 July 2010.
  11. ↑ All Su-34 flights suspended in Russia following accident in Far East". tass.com. 18 January 2019.
  12. ↑ Russia: 2 Su-34 fighter bombers collide. www.aa.com.tr.
  13. ↑ Russian warplane crash kills 13 in apartment block. BBC. 18 October 2022.
  14. ↑ Six Russian Su-34 Fullback bomber have just arrived in Syria. The Aviationist. Archived from the original on 29 November 2015.
  15. ↑ На Харківщині збили російський винищувач типу Су. mil.in.ua (in Ukrainian). 25 April 2022.
  16. ↑ In the Kyiv region, a downed Russian Su-34 was identified. mil.in.ua. Ukrainian Military Portal. 18 April 2022.
  17. ↑ Ukraine Said To Have Mauled A Russian Fighter Regiment, Shooting Down A Quarter Of Its Crews. Forbes. Retrieved 30 September 2022.
  18. ↑ .html Attack On Europe: Documenting Russian Equipment Losses During The Russian Invasion Of Ukraine.
  19. ↑ Ukraine says it downed three Russian Su-34 warplanes. BBC News. 23 December 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suhhoi_Su-34&oldid=6700953"