Tšõngõz Ajtmatov

Tšõngõz Ajtmatov
Sünniaeg	12. detsember 1928
Surmaaeg	10. juuni 2008 (79-aastaselt) Nürnberg
Amet	poliitik, ajakirjanik, romaanikirjanik
Autasud	Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind, Ungari Vabariigi Teenistusordeni Ohvitseririst
Autogramm

Tšõngõz (Shyngýz, Shyngýs) Ajtmatov (kirgiisi keeles Чыңгыз Айтматов (Çıňğız Aytmatov), vene keeles Чингиз Торекулович Айтматов; 12. detsember 1928 Şeker, Talasi oblast, Kirgiisia – 10. juuni 2008 Nürnberg) oli kirgiisi ja vene keeles kirjutanud kirgiisi kirjanik ning Nõukogude Liidu ja Kõrgõzstani diplomaat ja ühiskonnategelane.

Ajtmatovi isa oli kirgiis ja ema tatarlane. Vanemad olid riigiametnikud. 1937. aastal isa vahistati süüditatuna kodanlikus natsionalismis ja hukati 1938. aastal. Pärast põhikooli lõpetamist lõpetas Ajtmatov kiitusega Džambuli veterinaariatehnikumi, seejärel õppis Kirgiisia põllumajandusinstituudis, mille lõpetas aastal 1953. Aastal 1958 lõpetas ta Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi.

Pärast põllumajandusinstituudi lõpetamist töötas ta kolm aastat loomaarstina. Aastatel 1959–1965 töötas ta ajakirja Literaturnõi Kirgizstan peatoimetajana.

1990–1993 oli ta Nõukogude Liidu ja Venemaa suursaadik Belgias. 1994–2006 oli ta Kõrgõzstani suursaadik Beneluxi maades, Prantsusmaal ning UNESCO ja NATO juures.

Tunnustus

• 1993 Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind

Teosed eesti keeles

Tšõngõz Ajtmatov 1987. aastal

• "Džamilja" (jutustus). Vene keelest tõlkinud Ardo Sivadi. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Loomingu Raamatukogu 1960, nr 15, 48 lk
• "Kaameli Silm" (jutustused: "Minu paplike punase pearätiga"; "Kaameli Silm"; "Hele vihm"; "Raske ülepääs"; "Sõpaitšii", "Võistlejad", "Esimene õpetaja"). Vene keelest tõlkinud Arnold Tulik; illustreerinud Henno Arrak. Sari XX sajandi raamat, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, 264 lk
• "Ema põld; Hüvasti, Gulsarõ!" (jutustused). Tõlkinud Mare Lott ja T. Põder; illustreerinud Avo Keerend. Eesti Raamat, Tallinn 1967, 260 lk; ilmunud ka helisalvestisena CD-l: Eesti Pimedate Ühing, Tallinn 1973
• "Valge laev (muinasjutu järellugu)" (jutustus). Vene keelest tõlkinud Hans Luik. Tallinn, Perioodika, Loomingu Raamatukogu 1971, nr 40/41, 116 lk
• "Esimene õpetaja". Tõlkinud Andres Jaaksoo; illustreerinud Allex Kütt. Eesti Raamat, Tallinn 1972, 76 lk
• "Muinasjutu järellugu" (jutustuste kordustrükk: "Muinasjutu järellugu (Valge laev)", "Esimene õpetaja", "Džamila"). Vene keelest tõlkinud Hans Luik, Andres Jaaksoo, Ardo Sivadi; illustreerinud Allex Kütt; järelsõna: Mihhail Agatov. Sari Ajast aega, Eesti Raamat, Tallinn 1976, 238 lk
• "Sõjamehe poeg" (jutustus nooremale koolieale). Kirgiisi keelest tõlkinud Andres Jaaksoo, pildid joonistanud Aino Tõnisson. Eesti Raamat, Tallinn 1977, 16 lk
• "Kirju koer, kes jookseb mere kaldal" (jutustus). Vene keelest tõlkinud Maret Käbin. Eesti Raamat, Tallinn 1979, 102 lk
• "Varased kured" (jutustus). Vene keelest tõlkinud Paul Mõtsküla; illustreerinud Anatoli Strahhov. Eesti Raamat, Tallinn 1981, 152 lk
• "Ja sajandist on pikem päev" (И дольше века длится день; romaan). Vene keelest tõlkinud Maiga Varik; autori järelsõna. Sari Nüüdisromaan, Eesti Raamat, Tallinn 1983, 288 lk
• "Kohtumine pojaga" (jutustus vanemale koolieale). Vene keelest tõlkinud Paul Mõtsküla; illustreerinud Anatoli Strahhov. Eesti Raamat, Tallinn 1983, 24 lk; ilmunud ka helisalvestisena: Eesti Pimedate Ühing, Tallinn 1985
• "Tapalava" (romaan). Vene keelest tõlkinud Maiga Varik. Eesti Raamat, Tallinn 1989, 256 lk; ISBN 5450007353; ilmunud ka helisalvestisena: loeb Aksel Küngas, Eesti Pimedate Raamatukogu, Tallinn 2008

Kirjandus

• Valeri Bezzubov, romaani "Ja sajandist on pikem päev" arvustus – Edasi 14. jaanuar 1984.