Enn Pant

Enn Pant (sündinud 26. juunil 1965) on eesti ettevõtja.

Haridus

Ta on lõpetanud 1983. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ja 1990 Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal.

Töö

Aastail 1993–1996 oli Enn Pant Rahandusministeeriumi kantsler. Riigi esindajana oli ta aastail 1993–1996 riigiaktsiaseltsi Eesti Merelaevandus nõukogu esimees. Detsembris 1996 asus ta uuele töökohale – ASi Hansatee (Tallinki) juhatuse esimeheks. Järgmisel aastal ostis seni rendilaevu kasutanud laevakompanii esimese oma laeva, mis sai nimeks Fantaasia.

Eesti suurimaks laevaettevõtteks saanud Hansatee sai 2001. aastal tagasi oma algse kaubamärgi Tallink ning Enn Pant jätkas tööd ASi Tallink Grupp juhatuse esimehena. Aasta varem oli laevakompanii tellinud esimese uue reisilaeva, mis valmis Rauma laevatehases 2002. aastal ja sai nimeks Romantika. See oli kõigi aegade esimene Eesti reederi jaoks ehitatud reisilaev. Romantikale järgnes aastail 2004-2022 seeria uusi reisilaevu.

2006. aastal ostis Tallink Soome kaubamärgi ja laevakompanii Silja Line ning muutus Läänemere põhjaosa suurimaks laevakompaniiks. Alates 2015. aastast on Enn Pant ASi Tallink Grupp nõukogu esimees.

Tunnustus

• 2003 aasta ärijuht
• 2004 aasta ärimees
• 2004 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
• 2006 pressivaenlane
• 2011 Valgetähe III klassi teenetemärk

2. veebruaril 2007 valisid Poola transpordiajakirja Baltic Transport Journal lugejad ASi Tallink Grupp juhatuse esimehe Enn Pandi aasta inimeseks merenduses. Ta sai tiitli Tallinki kasvamise tõttu "Läänemere kuningaks".

Isiklikku

Enn Pant on sündinud Võrus ning lõpetanud Võru 1. keskkooli. Võrust suundus Pant 1990. aastal edasi õppima Tartu Ülikooli. Pant õppis Tartus rahanduse ja krediidi eriala. Enda sõnul oli tal enne ülikooli suundumist olnud hoopis kindel plaan minna juurat õppima (Pühapäevaleht, 15. detsember 1996).

Pant töötas 1989-1992 Hoiupangas Lenini rajooni osakonna juhatajana, 1992-1993 Balti Ühispangas, 1993-1996 Rahandusministeeriumi kantslerina.

Kantsleri rolli kohta kirjutati 1996. aasta 16. detsembri Äripäeva arvamusartiklis, et „..kindel on üks: ajal, mil Eestis pidevalt valitsused ja rahandusministrid vahetusid, tuli Pant hiilgavalt toime ministeeriumi kantsleri stabiliseeriva rolliga.“

1996. aasta juunis vedas Pant koos Toivo Ninnase ja Ain Hanschmidtiga möödunud sajandi suurimat erastamistehingut Eestis, mille tulemusel omastas toonase Eesti Merelaevanduse aktsiatest enamuse (70%) triole kuuluv AS ESCO Holding.

Rahandusministeeriumi kantsleri ametis töötas Pant kuni 1996. aasta oktoobrikuuni, misjärel jätkas mõnda aega ka toonase rahandusministri Mart Opmanni nõunikuna. Näiteks viibis 1997. aasta septembris koos rahandusministriga Hongkongis Maailmapanga aastakoosolekul.

Pandist sai AS Hansatee Group juhatuse esimees 1996. aastal ning sellele lisaks Eesti Merelaevanduse juhatuse esimees 1997. aasta juunist. 1997. aasta 13. juuni Eesti Ekspressis kirjutab ajakirjanik Sulev Vedler artiklis „Pant kihutab ärimaailma lainetel“ sellest, kuidas „Enn Pandi võim maal ja merel kasvab veelgi: Tallinki laevakompanii juhist saab Eesti Merelaevanduse uus peadirektor.“ Vedleri artikkel toob välja, et „Pant on meeskonnamängija, mida tõestab ka asjaolu, et kui Pant Rahandusministeeriumist 1996. aasta lõpus Hansateesse lahkus, siis järgnes talle ka tema tiim.“

Hansatee areng sai sisse uue tuule 1996. aasta sügisel, kui aktsiaseltsi juhatuse esimeheks sai senine Eesti Rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant. Koos erinevate spetsialistidega toonasest Rahandusministeeriumist ja muudest organisatsioonidest, asuti taastama laevandusettevõtte rahalist stabiilsust ja juba esimese tegevusaasta jooksul õnnestus uuel meeskonnal saavutada korralik kasum. Ettevõte reorganiseeriti täielikult, mis tõi kaasa muudatusi nii töötajatele kui ka omanikele. Ettevõte rekapitaliseeriti uute investorite abil ja ettevõtte uuest juhtkonnast sai teiste investorite kõrval ettevõtte suuromanik. 1997. aasta sügisel asutatakse ettevõte AS Hansaliin, mis hakkab tegelema kaubaveoga Paldiski ja Kapellskäri vahel. Äripäevale 1997. aasta juunis antud intervjuus nimetab Pant enda „suurimaks saavutuseks laevandusäris AS-i Hansatee muutmist lühikese ajaga kasumlikuks ettevõtteks.“ 1998. aastaks on Hansatee Groupist saanud üks Läänemere põhja piirkonna suurematest laevafirmadest. 1997. aasta 11. oktoobri Postimehe artikkel „Hansateest on saanud Eesti suurim laevakompanii“ jagab Enn Pant mõtteid Hansatee Grupi börsiplaanide ja ka Leedu Merelaevanduse erastamises osalemise plaanide kohta. Rootsi ärileht nimetab Hansateed ühes oma toonases artiklis „Balti tiigriks“ (the Baltic Tiger). 1999. aasta 8. oktoobri Äripäev toob „Kümnendi edukamad“ artiklis ära Enn Pandi Hansatee Grupi kasumisse pööramise kui ühe Äripäeva ajakirjanike arvates õnnestunuma ettevõtmise 1990. aastatel.

2002. aasta kevadel alustas Tallinna ja Helsingi vahel opereerimist Enn Pandi juhtimisel Hansatee Grupi poolt tellitud Soomes Aker Finnyards laevatehases Raumas ehitatud uhiuus laev Romantika. Laev oli tollal üheksa aasta jooksul esimene Läänemerel opereerimist alustanud uusehitis ning Eesti suurim laev. 2002. aasta 25. aprilli Eesti Ekspressis portreteeris tollal 36-aastast Enn Panti ajakirjanik Sulev Vedler artiklis „Läänemere valitseja“ ning ajaleht hindas Enn Pandi toonaseks varanduseks ligikaudu 600 miljonit Eesti krooni. 2004. aasta 22. jaanuari SL Õhtuleht nimetab Enn Panti „Eesti rikkaimaks meheks“ ning 2004. aasta 22. aprilli Eesti Ekspressi artiklis 150 Eesti miljonäri oli edetabeli tipus Enn Pant. 2005. aastal ostis Pant enampakkumisel 13 hektari suuruse ärimaa Tallinnas Lasnamäel 52,6 miljoni krooni eest, kuhu aastaid hiljem kerkis tänane Tallink Tennisekeskus.

2005. aasta lõpus algas Tallinki aktsiate avalik pakkumine, mis päädis ettevõtte aktsiate noteerimisega Nasdaq Tallinna börsil ning 16 000 Eesti elaniku Tallinki aktsionäriks saamisega ning 2005. aasta 5. detsembri Äripäev nimetas Tallinki aktsiate avaliku pakkumise juhtkirjas „aasta ärisündmuseks.“

2006. aastal ostis Tallink Enn Pandi juhtimisel Soome laevafirma Silja Line ning tõusis selle tehinguga Läänemere laevandushiiglaseks. 2006. aasta 13. juuni SL Õhtuleht nimetas 7,3 miljardit eurot maksnud Silja Line ostutehingut „Eesti suurimaks äritehinguks.“ Ka 13. juuni 2006. a Äripäeva esikaanel ilutses pealkiri „Julge Ost: Enn Pandile ja Ain Hanschmidtile kuuluv Tallink muutus Silja Line’i ostuga Eesti suurimaks firmaks.“

24. oktoobri 2006 ööl vastu 25. oktoobrit Helsingist Stockholmi suundunud Silja Symphonyl tekitas ta Andres Hundi ja Keijo Mehtosega segadust. Pärast laeval toimunud töökoosolekut soovisid mehed minna laeva baari, kuid hilise kellaaja tõttu sulges baarimees baari ja keeldus neid teenindamast. Seepeale alustas Hunt baarimehega kaklust, purustades tolle prillid. Seltskond läks teise baari, mida samuti sulgeda taheti. Mehtonen ähvardas teenindajaid, kes neid teenindamast keeldusid, ning lubas halva teeninduse ja viletsate oskuste tõttu kogu meeskond uue ja eelkõige odavama vastu välja vahetada. Rootsi meremeeste ametiühingu juhi Janne Rudeni sõnul jõid kolm meest konjakit otse pudelist, sõimasid personali, et nood on ebakompetentsed, ja lubasid neid karistada. Üks teine laevameeskonna liige mäletas, et ettevõtte tippjuht ronis käsipidi baari kassasse ja hakkas sealt raha välja kühveldama. Rudeni sõnul tegi Pant hiljem laevapere meesliikmetele seksuaalse tooniga vihjeid ja esitas vastavaid nõudmisi. Hommikul saabusid nad Rootsi lauda endiselt purjuspäi, hakkasid röstris kala grillima ja panid niimoodi röstri põlema. Selle peale kaebasid kaasreisijad personalile.

9. novembril palus Tallinki juhtkond Silja Symphony töötajailt intsidendi tõttu vabandust. Samas tegi Tallink Grupi nõukogu 10. novembril avalduse, milles nimetas kahetsusväärseks mitte laeva pardal toimunut, vaid selle kajastamist Rootsi, Soome ja Eesti ajakirjanduses. Järgnes mitu kohtumist Rootsi meremeeste ametiühinguga kinniste uste taga suhete silumiseks. Avalikkuses hakati rääkima võimalikust kahjutasust, mille suurust tuli arutada järgmistel kohtumistel.

23. novembril teatas Pant, et vahejuhtum laeval on lahendatud. "Aktuaalses kaameras" esinenud Pant ei eitanud purjutamist ega tülitsemist, kuid ei soovinud rääkida, kuidas tema neid sündmusi mäletab. Ta ütles: "Igal juhul on Tallinki juhtkond juba ette surma või vähemalt vangi mõistetud, nii et ma arvan, et meil on mõttetu hakata neid asju rohkem täpsustama. Me oleme kõik läbi rääkinud laevadega, meil ei ole enam probleeme laevadega ega ametiühingutega. Ma näen, et probleem on ajakirjanduses."

6. detsembril teatas Tallink, et skandaal on veel lahendamata. Jaanuari keskel teatas Janne Ruden, et kui Tallink ei maksa 7 Silja Symphony töötajale kahjutasuks miljonit Rootsi krooni (1,7 miljonit Eesti krooni), kaebavad ametiühingud ettevõtte kollektiivlepingu rikkumise tõttu Rootsi töökohtusse. Kuu aega varem oli Tallink Rudeni sõnul pakkunud Silja töötajatele lepituseks nädalavahetust Tallinna spaas.

Pant valiti 2006. aasta pressivaenlaseks sellepärast, et kuigi ta on suure börsiettevõtte juht, keda tuhanded inimesed usaldavad, ei anna ta mingeid selgitusi sündmuste kohta, mille vastu avalikkus ja aktsionärid huvi tunnevad. Niimoodi näitab ta ajalehtede liidu liikmeslehtede peatoimetajate ja väljaandjate hinnangul üleolevat suhtumist ajakirjandusse.

2007. aastal valis Poola transpordiajakiri Baltic Transport Journal Enn Pandi aasta inimeseks merenduses seoses Tallinki kasvatamisega „Balti mere kuningaks“.

2007. aasta novembris Äripäeva avaldatud Eesti rikaste topis asub Enn Pant 4. kohal ning leiab mainimist ka SL Õhtulehe Eesti aasta ihaldusväärseimate poissmeeste edetabelis. 2008. aasta 31. oktoobri Äripäeva Eesti rikaste Top 500 edetabelis on Enn Pant 2. kohal Ain Hanschmidti järel ja Kalev Järvelille ees.

Pärast 19 aastat Tallinki juhina astus Enn Pant ettevõtte juhatuse esimehe kohalt tagasi 1. jaanuaril 2015. Enn Pant on tänini Tallink Grupi nõukogu esimees.

Olles ka ise kirglik tennisemängija, on Pant Tallinki kaudu toetanud nii Eesti tenniselootuste kui ka spordiala üldist käekäiku. 2007. aasta veebruaris sõlmis Tallink Enn Pandiga eesotsas sponsorlepingu toonase Eesti esitennisisti Kaia Kanepiga, 2008–2010 oli Pant ka Kanepi mänedžer. Aastatel 2011–2023 oli Tallink Anett Kontaveidi sponsor. 2013. aasta juunis valiti Enn Pant Eesti Tennise Liidu presidendiks. Viimati valiti Pant liidu presidendi kohale tagasi 2019. aastal. 2022. aastal oli Pant üks esimese Tallinnas toimunud WTA turniiri eestvedajaid.

Välislingid

• Sulev Vedler, "Läänemere valitseja", Eesti Ekspress, 2. mai 2002
• Tallinki edu Pant. Enn Pandi intervjuu Äripäeva raadiole, 17. detsember 2019

Eelnev -

Rahandusministeeriumi kantsler 1992–1996

Järgnev Agu Lellep