Rakvere Vabaduse Kool

Rakvere Vabaduse Kool
Kooli tüüp	põhikool
Direktor	Riina Veidenbaum
Asukoht	Rakvere, Lääne-Virumaa
Aadress	Vabaduse 1 ja Tallinna 29

Rakvere Vabaduse Kool (varem Rakvere Gümnaasium) on üldhariduskool Lääne-Viru maakonnas Rakveres. Selle õppehooned asuvad aadressidel Vabaduse 1 ja Tallinna 29.^[viide?]

Kooli direktor on alates 11. augustist 2020 Riina Veidenbaum.

1. septembril 2022 korraldati Rakvere Gümnaasium seoses Rakvere Riigigümnaasium avamisega ümber põhikooliks. Sellest ajast kannab kool nime Rakvere Vabaduse Kool.

Ajalugu

Poeglaste koolid

Aastal 1912 asutati Rakveres esimene, vene õppekeelega gümnaasium, mis kandis nime Rakvere Poeglaste Gümnaasium, asukohaks Pikk tänav 29. Õppetöö, mida reguleeris Venemaa koolisüsteemi kuuluvate poeglaste 8-aastaste gümnaasiumide õppeplaan, algas 1. septembril 94 õpilasega. 1917. aasta sügisest peale seati sisse eesti keele tunnid.

direktorid V. Hvalenski, G. Barhov, A. Bulõtšev.

Aastal 1918 asutati saksa õppekeelega Rakvere Reaalgümnaasium, direktor C. von Boetticher, õpilasi 214. Kool lakkas olemast pärast sakslaste lahkumist novembris 1918. aastal.

Aastal 1919 nimetati Rakvere Poeglaste Gümnaasium ümber Viru Maakonna Reaalgümnaasiumiks.

direktorid Arkadi Seleznjov,^[1] Villem Nano, Artur Luha, Kaarel Leetberg.

Aastal 1923 nimetati Viru Maakonna Reaalgümnaasium omakorda ümber Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasiumiks.

Tütarlaste koolid

Aastatel 1915–1918 andis esimesena Rakveres tütarlastele keskharidust M. Stroinovskaja erakeskkool, kus õppekeeleks oli vene keel, kool asus Tartu tänav 4.

Aastal 1917 rajati Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium, millest 1918. aastal sai Rakvere Hariduse Seltsi Lütseum ja 1920. aastal Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasium.

direktorid A. Grims-Kotkas, Johannes Jaanis

Aastal 1920 alustas tööd Zeeh' tütarlaste era-reaalgümnaasium, aastast 1923 nimetus Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasium, juhatajaks Eleonore Dahlmann, mis tegutses kuni 1940. aastani. Misjärel õpilased liideti gümnaasiumiõpilastega.

Ühiskoolid

Aastal 1924 muudeti tütarlaste gümnaasium ühisgümnaasiumiks, vastu hakati võtma ka poisse ning nimeks sai Rakvere Linna Ühisgümnaasium.

1931. aastal ühendati Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasium ja Rakvere Linna Ühisgümnaasium ning kooli nimeks sai Rakvere Ühisgümnaasium

direktorid Martin Madisson (Madise), Harald Henno Jänes.

Aastal 1939 sai kooli nimeks Rakvere Gümnaasium. Valmis uus (praegune) koolihoone. Rakvere ühisgümnaasiumi uus hoone oli suurimaks Rakvere ehitiseks. 24.000 kantmeetrilise mahutavuseqa koolimaja ehitamine läks maksma 360.000 krooni. Koolimaja kõikide ruumide põrandad, peale keldrikorral asuvate riietehoiu ruumide ja suure võimla, oli kaetud parketiga. Igal klassil oli oma riietusruum, mis teistest eraldatud võrestikuga. Õpilaste pealisriiete paigutamiseks riietehoiu ruumis oli igal õpilasel riiete hoidmiseks kolgispuu ja vajalikud panipaigad saabastele ning kalossidele. Eriti nägus ja omapärane oli kooli aktuste saal. Selles saalis asus ka Eesti koolides tarvitusel olnud klaveritest üks kalleimaid muusikariistu ühelt Inglise firmalt ostetud klaver, mis maksis 3500 krooni.^[2]

1940. aastal ENSV Haridusministeeriumi koolivalitsus sulges Rakvere Gümnaasiumi ja Zeeh' erakooli, mille asemel avati Rakvere I Keskkool (aastast 1941 Rakvere I Gümnaasium) ja Rakvere II Keskkool (aastast 1941 Rakvere II Gümnaasium). 19. augustist 1940 vabastati ametist^[3] Henno Jänes Rakvere Gümnaasiumi direktori ametikohalt ja 19. augustil 1940 sai Johannes Blauberg Rakvere I Keskkooli direktori kohuste täitjaks ning Jaan Meerits Rakvere II Keskkooli direktori kohuste täitjaks.^[4]

Koolid töötasid endise Rakvere Gümnaasiumi majas kahes vahetuses. 1944. aastal koolid ühendati ja nimeks sai Rakvere Keskkool. 1946. aastal muudeti kooli nimi Rakvere Eesti Keskkooliks ja 1950. aastal Rakvere I Keskkooliks.

direktorid Voldemar Raam, Karl Laidma, Albert Baumverk, Valdar Lõugas, Vello Kaskmann, Ervin Kukk (16.06.1921–09.05.1998), Tiit Aruste (03.09.1933–18.07.2007), Aivar Part (24.10.1956).

Alates 1994. aastast kannab kool nime Rakvere Gümnaasium.

Vilistlasi

Tuntud vilistlaste seas on Rudolf Allabert, Kuno Areng, Ivi Eenmaa, Arnold Green, Oleg Gross, Villem Gross, Els Heinsalu, Harri Ilja, Raimond Kaugver, Kaljo Kiisk, Vallo Kirs, Sven Kivisildnik, Alar Kotli, Peeter Kreitzberg, Rita Kroon, Hilja Kull, Ants Leemets, Tõnis Lehtmets, Lembitu Kuuse, Ando Leps, Jüri Muttika, Lauri Mäesepp, Tõnis Niinemets, Liina Olmaru, Raimo Pullat, Arvo Pärt, Ringo Ramul, Holger Roonemaa Juhan Ross, Hannes Rumm, Peeter Rästas, Richard Sagrits, Arved Sapar, Ele Süvalep, Garmen Tabor, Uuno Taremaa, Enn Tarvel, Tambet Tasuja, Romulus Tiitus, Fredi-Armand Tomps, Osvald Tooming, Vallo Toomla, Tiit Tralla, Luule Tull, Richard Uutmaa, Aarne Vahuri, Endel Valk-Falk, Sergo Vares, Peep Varju, Arnold Vihman, Eve Viilup, René Vilbre, Aili Vint, Harry Õiglane, jt.

Trükised

Kooli ajaloo kohta on koostatud kuus mahukat kogumikku:

Rakvere Gümnaasium-Keskkool 1912–1937 (ilmus 1937),
Rakvere Gümnaasium 1912–1997 (1997),
Rakvere Gümnaasium 1997–2002 (2002),
Väge täis kool. Rakvere Gümnaasium 1912–2012 (2012),
Rakvere Gümnaasiumi spordisajand 1912–2012 (2012).
Minu Rakvere Gümnaasium – üks ja ainus. Lood aastatest 2012–2022 (2022)

Õppeaastatel 1999/2000–2009/2010 ilmus kooli aastaraamat. Trükistega saab tutvuda kooli raamatukogus. Aastatel 1997, 2002 ja 2012 ja 2022 ilmunud kogumikke on võimalik osta kooli kantseleist.

Preemiad gümnaasiumi lõpetajatele

Preemiaid on kolm – Harald Henno Jänese preemia (alates aastast 1993), Oleg Grossi preemia (alates aastast 2004) ja Ado Pajo mälestusmedal (alates aastast 2006).

Harald Henno Jänese preemia on asutanud tema poeg Mart Jänes, kes elab Rootsis.

H. H. Jänes (1905–1970) oli Rakvere Gümnaasiumi direktor aastatel 1936–1940. Tema neli direktoriaastat olid Rakvere Gümnaasiumile üheks suuremaks tõusuperioodiks.

Sellesse aega mahub ka koolile uue maja ehitamine. Eestimeelse mehena oli H. H. Jänes sunnitud punaste eest põgenema Rootsi, kus oli Stockholmi Eesti Gümnaasiumi direktoriks, Stockholmi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor ja sama ülikooli Eesti seminari, hilisema Soome Instituudi Eesti osakonna juhataja. Koolitöö kõrvalt tegeles H. H. Jänes juba 1935. aastast alates kooliõpikute koostamisega. Tema sulest on ilmunud arvukalt eesti keele ja kirjanduse õpikuid. H. H. Jänese preemia antakse akadeemiliste tulemuste põhjal parimale gümnaasiumilõpetajale edasiste õpingute jätkamise toetuseks. Preemia suurus oli 5000 krooni. Preemiat rahastab Rakvere Gümnaasiumi Sihtasutus. Preemia andmise otsustab kooli õppenõukogu. Preemia antakse üle lõpuaktusel.

Preemia laureaadid:

1993 Anneli Roosimaa
1994 Katrin Mark
1995 Karin Lillepea
1996 Kristel Sepnik
1997 Kadri Nõmmik
1998 Els Heinsalu
1999 Annika Lootus, Helen Kästik
2000 Eva-Liina Tuttelberg
2001 Kristina Malinovskaja
2002 Reelika Raamat
2003 Hiie Nõlvak, Evelin Jõemägi
2004 Kärt Villemson
2005 Kadri Reinsoo
2006 Reijo Pegonen
2007 Kätlin Põldma
2008 Laure Oras
2009 Kaur Tuttelberg
2010 Liisi Lõo
2011 Lagle-Marie Tamm
2012 Nele Kriisa
2013 Hannalore Taal
2014 Maret Laheveer
2015 Irina Guljavina
2016 Maarja Tamleht
2017 Mari Toom
2018 Kristel Adli
2019 Eleriin Miilman
2020 Katariina Parkja
2021 Kati Nõlvak
2022 Markus Ljaš

Ado Pajo mälestusmedal on loodud 2006. aastal kooli vilistlaste poolt eesmärgiga väärtustada matemaatikaõpet Rakvere Gümnaasiumis ja jäädvustada legendaarse matemaatikaõpetaja Ado Pajo mälestust. A. Pajo on Rakvere Gümnaasiumi vilistlane aastast 1943, võitles soomepoisina punaste vastu algul Soomes, hiljem Eestis. A. Pajo töötas Rakvere Gümnaasiumis aastatel 1950–1983.

Medal antakse igal aastal gümnaasiumi lõpuaktusel üle lennu parimale matemaatikule. Medali saaja otsustab komisjon, kuhu kuuluvad kooli matemaatikaõpetajad, õppealajuhataja ja õpilasesinduse esindaja.

Ado Pajo mälestusmedal on kooli vilistlaste (aastast 1957) Aado Rulli, Rudolf Allaberdi ja Mare Rossmanni panus oma õpetaja mälestuse jäädvustamiseks.

Medali on saanud:

2006 Liivar Kongi
2007 Kristi Saare
2008 Mihkel Moisa
2009 Toomas Kivikas
2010 Veiko Samma
2011 Annegrete Peek
2012 Nele Kriisa
2013 Karl Reinkubjas
2014 Getter Taal
2015 Mariliis Reineberg
2016 Ivan Uvarov
2017 Siret Jorro
2018 Ingrid Räästas
2019 Ivar Palk
2020 Liisa Lehtpuu
2021 Sten Vaher
2022 Kristjan Tropp

Oleg Grossi preemia silmapaistva(te)le RG lõpetaja(te)le. Preemia silmapaistvatele ja ühiskondlikult aktiivsetele gümnaasiumilõpetajatele on välja pannud kooli vilistlane (lõpetanud 1970. aastal), suurettevõtja Oleg Gross.

Esimest korda premeeris hr. Gross lõpetajaid 2004. aastal. Alates 2005. aastast kannab preemia Oleg Grossi nime. Igal aastal jagatakse silmapaistvate lõpetajate vahel 1920€ edasiste õpingute toetuseks. Preemia andmise otsustab komisjon vastavalt preemia statuudile. Komisjoni kuuluvad lõpuklasside juhatajad, õpilasesinduse poolt valitud 2 õpilast, direktor, õppealajuhataja ja Oleg Grossi esindaja. Preemia antakse üle lõpuaktusel.

Preemia on saanud: