Mare Mikoff
| Mare Mikoff | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
20. august 1941 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Eesti Riiklikus Kunstiinstituut |
| Tegevusala | skulptor |
Mare Mikoff (varem ka Mare Mikof; sündinud 20. augustil 1941 Tallinnas) on eesti skulptor.[1]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]1959. aastal lõpetas ta Tallinna 20. Keskkooli.[2]
Ta õppis vaheaegadega 1961–1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri ning 1962–1964 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. [3]
Mikoff on enamiku elust olnud vabakutseline kunstnik, kuid on episoodiliselt töötanud ka restauraatorina, kunstikombinaadi ARS monumentaalateljee peakunstnikuna ja 1998–2001 Tallinna linnakunstnikuna. Alates 1997. aastast on ta olnud skulptuuriõpetaja Eesti Kunstiakadeemias ja 2007. aastast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.[3] 2005. aastast on ta skulptuuriprofessor Eesti Kunstiakadeemias.[1]
Mare Mikoff asus aktiivselt kunstiga tegelema 1970. aastate algul.[4] Loomingu algusaastaid mõjutas hüperrealism ja popkunst.[4] Kunstnik ehitab oma kompositsioone üles humoorikate lavastustena ning panustab perfektsele vormimängule ja üllatavate materjalide koosmõjule. [4]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Mikoff on tegelnud eri skulptuuriliikidega pisiplastikast ja portreedest monumentaalskulptuurini. Tema tuntumate tööde seas on näiteks 1974. aastal valminud skulptuurigrupp "Maanaised", skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks (1977), Paul Kerese mälestusmärk Pärnus (1996), "Nõmme ema" (1998) Tallinnas Nõmme keskuse juures, Jüri Vilmsi monument Pärnus (2005), "Hämarik" (2005) Tallinnas Viru keskuse juures ja Karl Menningu skulptuur Tartus (2006). 2012. aasta suvel avati tema "Hiiu lõvi" Tallinnas Nõmmel[5].
Samas on ta teinud ka ruumiinstallatsioone, sealhulgas digikunsti. Mikoffi isikunäitusi on toimunud Eestis, Austrias ja Venemaal, ta on osalenud grupinäitustel Eestis, Hiinas, Leedus, Prantsusmaal, Soomes, Venemaal jpm.[1]
Eesti Kunstnike Liitu kuulub Mare Mikoff 1974. aastast.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1984 – Kristjan Raua preemia
- 1986 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 2011 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[6]
- 2014 – Anton Starkopfi stipendium
- 2016 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (skulptuuri ja monumentaalkunsti žanrite järjekindla ümbermõtestamise ning traditsiooni ja uuenduse vahelise terase dialoogi eest Tartmusis toimunud ülevaatenäitusel „Mikoff. Skulptuurid“)
- 2017 – Kristjan Raua preemia (mahukas näitus Tartu kunstimuuseumis)
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Skulptuur "Hämarik" Tallinnas Viru väljakul -
"Nõmme ema" Tallinnas -
-
Skulptuuri "Maanaised" avamine 2013. aastal Tartu viltuse maja ees
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Mare Mikoffi CV tema näituse "Ausambad" kirjelduse juures[alaline kõdulink] Eesti Kunstnike Liidu kodulehel (vaadatud 25. augustil 2011)
- ↑ Tallinna Ühisgümnaasiumi vilistlased
- ↑ 3,0 3,1 "Kristjan Raua preemia 2017: kes väärivad tunnustamist?". Postimees. 20.05.2017.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Kunstimuuseum lennujaamas: skulptor Mare Mikof, pressiteade, 14.05.2013
- ↑ Hiiu Lõvi Park: https://web.archive.org/web/20120516205343/http://hiiu.ee/
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mare Mikoff |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Mare Mikoff |
- Mare Mikoffi CV tema näituse "Ausambad" kirjelduse juures Eesti Kunstnike Liidu kodulehel
- Eesti nüüdiskunst: Mare Mikof, 1991