Poola koridor (Tartu)
Poola koridoriks ristisid Tartu irvhambad ajaloolise Poola koridori eeskujul kitsa vahekäigu Marksu maja ja Poola restaureerijate ehitusplatsi piirava plankaia vahel Ülikooli tänaval.[1]
1983. aasta 22. oktoobril põles Tartu vanalinna seitsmes kvartal, tules hävis ka Werneri kohvik. Kvartalit taastama kutsutud Poola restaureerimisfirma Budimex alustas töid Tartu vanalinnas 1988. aasta suvel.[2] Tööd kestsid aastaid ja jäid Eesti iseseisvuse taastamise järel aastateks pooleli.
Sellest kõnnitee laiusest nõelasilmast Ülikooli tänaval käisid järgnevatel aastatel läbi kõik, kellel oli asja ülikooli peahoonesse või ülikooli vanasse kohvikusse.
| „ | Ülikool asub tagahoovis – tullakse kesklinnast ja sisenetakse kesklinna tagahoovi, just selline mulje jääb, sest nad lähenevad sellele Ülikooli tänavat pidi ning Werneri koha peal pääseb läbi vaid piki kitsast koridori, mis on laudseina ja Marksu-maja (mis tema jaoks jääb tol korral veel ilma nimeta) vahel – poolakad restaureerivad kohviku hoonet ning on peaaegu kogu tänava ära eraldanud ja kinni pannud. Aga see on tee, mis viib ülikoolini mitu aastat (kui mitte kõik need aastad?). Selle koridori põrand on tol aastaajal alati lopane, jäässe sulanud ebamugavate libedate ümmarguste lombikestega.[3] | “ | |||
Werneri kohvik avati taas alles 1998. aasta mais.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mikiver, Olev. Heites pilku tagasi. Katkend Andmebaas "Tartu ilukirjanduses" (vaadatud 10.04.2017)
- ↑ Gunnar Kuldvere. Võtmed anti üle: "Budimex" tuleb seitsmendasse kvartalisse. Edasi, 6. juuli 1988.
- ↑ Aare Pilv. "Servad". Katkend "Aeglaste" V osast kogumikus Mitte-Tartu: Mitte-Tartu. Koostanud Sven Vabar. Tartu: Topofon, 2012, lk 76-77.