Siim Kallas
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2024) |
| Siim Kallas | |
|---|---|
.jpg) Siim Kallas (2014) | |
| Eesti Panga president | |
|
Ametiaeg 23. september 1991 – 27. aprill 1995 | |
| Eelnev | Rein Otsason |
| Järgnev | Vahur Kraft |
| Eesti välisminister | |
|
Ametiaeg 9. november 1995 – 21. november 1996 | |
| Eelnev | Riivo Sinijärv |
| Järgnev | Toomas Hendrik Ilves |
| Eesti peaminister | |
|
Ametiaeg 28. jaanuar 2002 – 10. aprill 2003 | |
| Eelnev | Mart Laar |
| Järgnev | Juhan Parts |
| Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik koos Joaquín Almuniaga | |
|
Ametiaeg 1. mai 2004 – 22. november 2004 | |
| Eelnev | Pedro Solbes |
| Järgnev | Joaquín Almunia |
| Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik | |
|
Ametiaeg 22. november 2004 – 9. veebruar 2010 | |
| Eelnev | Neil Kinnock |
| Järgnev |
Maroš Šefčovič Algirdas Šemeta |
| Euroopa Komisjoni transpordivolinik | |
|
Ametiaeg 9. veebruar 2010 – 1. november 2014 | |
| Eelnev | Antonio Tajani |
| Järgnev | Violeta Bulc |
| Viimsi vallavanem | |
|
Ametiaeg 17. november 2017 – 11. veebruar 2019 | |
| Eelnev | Rein Loik |
| Järgnev | Laine Randjärv |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
2. oktoober 1948 Tallinn, Eesti |
| Erakond |
Eestimaa Kommunistlik Partei (kuni 1991) Reformierakond (1994–) |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti poliitik.
Aastatel 2002–2003 oli ta Eesti peaminister ja 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident. 2019–2024 oli Kallas Riigikogu liige.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Siim Kallas sündis Udo ja Rita Kallase (neiupõlvenimi Alver) peres. Tema vanaisa, mõjukas advokaat Eduard Alver, oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem.
Ta on lõpetanud 1967. aastal Tallinna 22. Keskkooli kuldmedaliga ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal cum laude. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant.
Aastatel 1979–1986 oli ta NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja.
Siim Kallas oli aastail 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate "Mnemoturniir" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks kui üks IME idee autoreid, kelle vastavasisuline artikkel ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Ta oli NLKP liige aastatel 1972–1990.[1]
Aastatel 1991–1995 Eesti Panga presidendina töötades jäi ta veerandkohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Ta juhtis rahareformi ettevalmistamist ja Eesti krooni taas käibelevõttu.
Kallase ametiajal, 1993. aastal investeeris firma Villa Paradiso Põhja-Eesti Pangalt saadud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. 2000. aastal mõisteti Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju 10 miljoni dollari afääris õigeks.[2] Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti arutama Kallasele esitatud süüdistust valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata.
1994. aastal suundus Kallas poliitikasse ja asutas Reformierakonna. Samal aastal esitas president Lennart Meri ta Riigikogule peaministrikandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimistel saatis uut erakonda edu ja see jõudis valitsuskoalitsiooni. Siim Kallasele kuulus valitsuses välisministri portfell. Hilisemates valitsustes on ta olnud rahandus- (1999–2002) ja peaminister (2002–2003). Kallas oli Liberaalse Internatsionaali asepresident.
Alates 1997. aastast on Siim Kallas Tartu Ülikooli külalisprofessor.
Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas riigikogu liige, kuni sai 1. mail 2004 Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. Aastatel 2004–2014 oli Kallas Euroopa Komisjoni asepresident. Administratsiooniala volinikuna sai ta tuntuks Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI)[3] kavandaja ja elluviijana. Transpordivolinikuna aastatel 2010–2014 juhtis ta üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ning vastava õigusakti[4] vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda.
Ta on olnud VIII, IX, X ja XIV Riigikogu liige.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) 7393 häält ning osutus valituks. 7. septembril 2024 teatas Kallas, et lahkub poliitikast ning astub tagasi Riigikogust.[5][6]
Presidendiks kandideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]2001. aasta suvel oli Kallas üks Reformierakonna mitteametlikke presidendikandidaate.[viide?]
Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistab Eesti presidendina Kallast.[7] 2016. aasta aprillis teatas Kallas rahvusooperis Estonia presidendiks kandideerimisest.[8]
Eesti presidendivalimistel pääses Kallas Riigikogus kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta Allar Jõksi järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häältearvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]- "Turumajandus ehk kodanike riik", Tallinn 2003
- "Piiridest suurem Eesti", Tallinn 2004
- "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", Tallinn 2018
- "Eduard Alver, tema aeg ja inimesed", Tallinn 2021
Töökohad
[muuda | muuda lähteteksti]
- 1975–1979 Eesti NSV Rahandusministeeriumis spetsialist
- 1979–1986 NSVL Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja
- 1986–1989 Rahva Hääle toimetaja asetäitja
- 1989–1991 Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees
- 1989–1991 Nõukogude Liidu rahvasaadik
- 1991–1995 Eesti Panga president
- 1995–1996 Eesti välisminister
- 1996 Euroopa Nõukogu eesistuja
- 1999–2002 Eesti rahandusminister
- 2002–2003 Eesti peaminister
- 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident
- 2017–2019 Viimsi vallavanem
- VIII, IX, X, XIV ja XV Riigikogu liige
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1995 – Pressisõber
- 2000 – Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden[9]
- 2001 – Prantsuse Auleegioni orden (suurohvitser)[10]
- 2001 – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
- 2002 – valiti "20. sajandi saja Eesti suurkuju" hulka
- 2003 – Riigivapi II klassi teenetemärk[11]
- 2004 – Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist (Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)[12]
- 2005 – Tallinna Toomkoguduse Maarja medal
- 2010 – Viimsi valla aukodanik
- 2015 – Riigivapi I klassi teenetemärk[13]
- 2015 – aasta eurooplane
- 2015 – aasta liberaal
- 2018 – aasta kultuurisõber
- 2019 – Poola Teeneteordeni komandöririst[14]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Siim Kallase emapoolne vanaisa oli Eduard Alver. Kallas on Betti Alveri sugulane. Tema isa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.
Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Nende poeg Ülo Kallas on ettevõtja ning tütar Kaja Kallas on jurist ja poliitik.
Ester Šank on kirjutanud Siim Kallase elust ja tegevusest raamatu "Peategelane" (Lejula, 2001).
Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.[15]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005."
- ↑ "Siim Kallase 10-miljoni-dollari-itaallane läks pikaks ajaks vangi". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2009. Vaadatud 22. mail 2009.
- ↑ Euroopa Ühenduste Komisjon. "Roheline raamat. Euroopa läbipaistvuse algatus (KOM(2006) 194 lõplik). Brüssel, 03.05.2006". eur-lex.europa.eu. Vaadatud 14. aprillil 2024.
- ↑ "Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL". eur-lex.europa.eu. Vaadatud 14. aprillil 2024.
- ↑ ERR (6. september 2024). "Siim Kallas lahkub riigikogust, tema asendusliige on Jüri Jaanson". ERR. Vaadatud 8. septembril 2024.
- ↑ Paal, Gunnar (7. september 2024). "Jüri Jaanson asub Riigikogu liikmeks". Riigikogu. Vaadatud 8. septembril 2024.
- ↑ Kas Kadriorgu tuleb peremees või perenaine?
- ↑ Kahe pere lahing Kadrioru pärast
- ↑ https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10531-siim-kallas
- ↑ https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10532-siim-kallas
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20200000065
- ↑ Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Siim Kallas |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Siim Kallas |
- Biograafia ESBL-is
- Koduleht Euroopa Komisjonis
- Tuuli Koch. Siim Kallas – pool elust juhina, Postimees, 2. oktoober 2008
- Merje Pors. Siim Kallas ei kavatse europarlamenti kandideerida, Postimees, 17. oktoober 2008
- Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?, EPL, 17. november 2008
- Suveräänsus ja Euroopa Liit – koos või eraldi?, Postimees, 29. november 2008
- Sulev Oll. Siim Kallas – Eesti kokk tähtsate roogade köögis, Maaleht, 23. detsember 2008
- Raadiointervjuu saates "Külas on ...", Vikerraadio, 30. detsember 2008
- Võimalus saada puhtaimaks maailmas Sirp, 29. jaanuar 2009
- Kalev Kask. Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks Ärileht, 19. veebruar 2009
- Siim Kallas. Populism, demokraatia, täitevvõim, EPL, 30. oktoober 2009
- Vilja Kiisler, Kallas: vaid üks inimene on mind reetnud, aripaev.ee, 26. veebruar 2015
- Olev Remsu. Euroopa ülistus. Postimees, 19. aprill 2019
- "Täna 10 aasta eest sai otsa Siim Kallase 10 mln dollari protsess" Äripäev, 23. oktoober 2010
| Eelnev Rein Otsason |
Eesti Panga president 1991–1995 |
Järgnev Vahur Kraft |
| Eelnev Riivo Sinijärv |
Eesti välisminister 1995–1996 |
Järgnev Toomas Hendrik Ilves |
| Eelnev Mart Laar |
Eesti peaminister 2002–2003 |
Järgnev Juhan Parts |
- Eesti välisministrid
- Eesti peaministrid
- Eesti pankurid
- VIII Riigikogu liikmed
- IX Riigikogu liikmed
- XIV Riigikogu liikmed
- XV Riigikogu liikmed
- NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud
- Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed
- Eesti Reformierakonna poliitikud
- Eesti ajakirjanikud
- Eesti ametiühingutegelased
- Viimsi vallavanemad
- Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid
- Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased
- Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased
- Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid
- Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid
- Auleegioni suurohvitserid
- Euroopa Komisjoni volinikud
- Sündinud 1948