1939

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | ► | ►►

1939. aasta (MCMXXXIX) oli 20. sajandi 39. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Pikemalt artiklis Jaanuar 1939

Veebruar

18. veebruar – Adolf Hitler näitas saksa rahvale uut rahvaautot.

Märts

28. märts – Hispaania kodusõda: Francisco Franco juhitavad rahvuslaste väed vallutasid Madridi.

Aprill

...

Mai

22.–24. mai – John F. Kennedy külastas Eestit.

Juuni

...

Juuli

...

August

2. august – Albert Einstein tegi USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile kirja teel ettepaneku tuumauurimisprogrammi käivitamiseks.
23. august – Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga).
30. august – Poolas algas mobilisatsioon.

September

1. september – Saksamaa kallaletungiga Poolale algas Teine maailmasõda.
3. september – Prantsusmaa, Austraalia ja Suurbritannia kuulutasid sõja Saksamaale.
5. september – Ameerika Ühendriigid deklareerisid oma neutraalsust sõjas.
6. september – Lõuna-Aafrika Vabariik kuulutas sõja Saksamaale.
10. september – Kanada kuulutas sõja Saksamaale.
17. september – NSV Liidu kallaletung Poolale: Nõukogude Liit tungis Ida-Poolasse.
28. september – Poola pealinn Varssavi alistus Saksamaa vägedele.
28. september – sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline piiri- ja sõpruse leping (lisaprotokolliga).
28. september – sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt (nn. baaside leping)

Oktoober

5. oktoober – sõlmiti vastastikuse abistamise leping Läti ja Nõukogude Liidu vahel
11. oktoober – Albert Einstein ja teised USA teadlased informeerisid USA presidenti Franklin Delano Roosevelti võimalusest töötada välja aatomipomm.
15. oktoober – Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu poolne Saksamaa Kolmanda Riigi vastase salapakti sõlmimine
18. oktoober – algas Punaarmee väeosade toomine Eestis asuvatesse baasidesse.
18. oktoober – Tallinnast lahkusid esimesed baltisakslased.

November

30. november – algas Soome Talvesõda.

Detsember

14. detsember – NSV Liit heideti Soome ründamise eest Rahvasteliidust välja.
15. detsember – USA linnas Atlantas esilinastus Margaret Mitchelli romaani põhjal loodud film "Tuulest viidud".
17. detsember – Uruguay rannikul lasi meeskond põhja Saksamaa soomuslaeva Admiral Graf Spee, et vältida selle sattumist Teises maailmasõjas brittide kätte.
27. detsember – maavärinas Ida-Türgis hukkus umbes 100 000 inimest.

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 1939. aasta Eestis

20. jaanuar – Eesti maadluskoondis kaotas Berliinis maadlusmaavõistluses Saksamaale tulemusega 3:4^[1].
20. jaanuar – Eesti jäähokikoondis kaotas Helsingis jäähokis Soomele 1:9^[1].
24. jaanuar – Eesti jäähokikoondis tegi esimese (senini ka viimane) turnee Rootsi, kus võideti kõik kolm Rootsi jäähokiklubi meeskonda^[1].
25. jaanuar – Kodanliku Õhukaitse Nõukogu pidas oma esimese koosoleku.
22.–29. jaanuar – Põllutöökoja ja Eesti Seakasvatajate Seltsi korraldusel peeti Seakasvatuse nädal.
29.–31. jaanuar – Soome kodanliku õhukaitse juht Aarne Sihvo külastas Eestit.
29. jaanuar – Helsingis tähistati Eesti Vabadussõjas osalenud Soome vabatahtlike lahingusse asumise 20. aastapäeva^[2].
2. veebruar – president Konstantin Pätsile esitas oma volitused Šveitsi saadik Karl Egger.
5. veebruar – Riias lõppesid Euroopa meistrivõistlused kiiruisutamises. Eestlastena võttis ainsana osa Leopold Reivart, kes sai mitmevõistluses 19. koha^[1].
5. veebruar – toimus Oslo poksiturniir, kus eestlastest võitsid Karl Käbi ja Harald Kanepi^[1].
19. veebruar – lõppesid Zakopane suusatamise maailmameistrivõistlused, kus eestlasi rahapuuduse tõttu ei osalenud^[1].
21. veebruar – asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago^[2].
25. veebruar – Eesti malemeeskond võitis Riias Lätit 10,5:5,5^[1].
25. veebruar – vehklemisvõistlused Tallinnas, kus Tallinna vehklejad võitsid Riia vehklejaid 17:15^[1].
26. veebruar – Tamperes toimus Eesti-Soome esimene tõstmise maavõitlus, mille võitis Soome 3:2^[1].
28. veebruar – Talispordiliidu otsusel jäid ära Eesti Talimängud, põhjuseks toodi vähene lumi. Ühtlasi otsustas liit Eestist saata 1940. aasta Sankt Moritzi taliolümpiale 6 suusatajat, 1 ilu- ja kiiruisutaja ning jäähokikoondis^[1].
2. märts – Eesti malemeeskond võitis Kaunases Leedut 10:6^[1].
3. märts – Rahvusvaheline Laskurliit tegi Eesti Laskurliidule ettepaneku korraldada Eestis kas 1941. või 1943. aasta maailmameistrivõistlused^[1].
5. märts – toimus Eesti Olümpiakomitee koosolek, kus otsustati, et 1940. aasta olümpiamängudeks toetataks enim kerge- ja raskejõustiklasi ning jalgpallureid^[1].
6. märts – Draamateater omandas Tallinna Saksa Teatri hoone^[2].
12. märts – kuulitõukaja Aleksander Kreek osales esimest korda Berliini Deutschlandhalle staadioni sisevõistlustel ja sai 2. koha^[1].
17. märts – Tallinnas Ülemiste järvel algasid jääpurjetamise mitteametlikud Euroopa meistrivõistlused^[1].
1. aprill – vallareformi käigus kaotati kõik olemasolevad vallad ja moodustati 248 uut valda.
5. aprill – siseminister Richard Veermaa kinnitas Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse liikme- ja kinnisvaramärgi statuudi.
18. aprill – välisminister Karl Selter nimetas Lars Berentseni Eesti aukonsuliks Stavangeri ja Einar Qvigstadi aukonsuliks Narvikisse.
23. aprill – Dublinis lõppesid Euroopa meistrivõistlused poksis, kus eestlaste parim, Anton Raadik, tuli Euroopa meistriks^[1].
27. aprill – Paul Keres võitis Margate'i rahvusvahelise maleturniiri^[1].
28. aprill – Oslos lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses^[1].
24. mai – Petseri suurtulekahjus hävis 212 elumaja; hukkunuid oli 9 ja koduta jäi 1500 inimest^[2].
28. mai – Kaunases lõppesid Euroopa meistrivõistlused korvpallis, kus Eesti jäi viiendaks^[1].
29. mai – Eestis toimus autode ja mootorrataste esimene kolmepäevasõit. Võistlus algas Tallinnast kulges läbi kõikide Mandri-Eesti linnade ja lõppes taas Tallinnas; kokku 1224 km. Võistluse võitis Ernst Unter oma Fordiga ^[1].
7. juuni – Eesti ja Läti välisministrid kirjutasid Berliinis alla mittekallaletungilepingule Saksamaaga (Eesti-Saksa mittekallaletungileping).
9. juuni – president Konstantin Päts kinnitas Teodor Lippmaa Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
12. juuni – Eesti jalgpallimeistriks tuli viiendat aastat järjest Tallinna JS Estonia^[1].
16. juuni – Tallinnas avati II Eesti Mängud^[2].
18. juuni – lõppesid kolm päeva kestnud II Eesti Mängud^[1].
20. juuni – president Konstantin Pätsile esitasid oma volitused Rumeenia saadik Georg Lecca ja Jaapani saadik Shojiro Ohtaka.
21. juuni – Pärnus algasid kuurortlinna 100. aastapäeva tähistamise üritused^[2].
25. juuni – Tahkurannas avati Konstantin Pätsi ausammas.
29. juuni – Ants Saar püstitas purilennukil Eesti kestvuslennurekordi: 11 tundi 46 minutit.
29. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Saksamaa maavõistlus jalgpallis, kus Eesti kaotas 0:2^[1].
30. juuni – Šveitsis Luzernis algasid 32. maailmameistrivõistlused laskmises, kus Eesti 22-liikmeline koondis võitis^[1].
12. juuli – Tallinna saabus sõprusvisiidile Saksa Riigi sõjalaevastiku raskeristleja Admiral Hipper, laev lahkus Tallinnast 17. juulil
Juulis Luzernis toimunud laskmise MM-il võitis Eesti palju auhinnalisi kohti^[2]
20.–21. august – president Konstantin Päts külastas Saaremaad.
25. august – avati Tallinna loomaaed.
28. august – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson valiti Tartu aukodanikeks.
3. september – Tartu põllumajandus- ja tööstusnäituse raames avati president Konstantin Pätsi osavõtul Vanemuise uus teatrisaal.
3. september – saadikuks nimetatud praost Jaan Lattik pidas Viljandi Pauluse kirikus lahkumisjumalateenistuse.
8. september – Vabariigi President pikendas kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
14. september – Tallinna sadamasse sisenes väidetavalt mootorrikke tõttu Poola allveelaev Orzel, mis seaduse järgi interneeriti^[2].
18. september – Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast (Orzełi juhtum)^[2].
20. september – Tallinnas avati ratsutajate siseareen Tondi maneež^[1].
21. september – loodi Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago, mis pidi sügisel alustama lende Tallinna-Helsingi ja Tallinna-Stockholmi vahel.
24. september – Eesti välisminister Karl Selter kohtus kell 21 Kremlis Vjatšeslav Molotoviga, kes esitas nõudmise Nõukogude sõjaväebaaside loomiseks Eestis. Keeldumise korral ähvardati kasutada sõjalist jõudu.
25. september – Nõukogude Liit alustas luurelende Eesti kohal, et aerofotode ja vaatluse teel kindlaks teha, kas Eesti mobiliseerub.
26. september – Riigikogu Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitse komisjoni ühisel koosolekul arutati Nõukogude Liidu nõudmisi vastastikuse abistamise lepingu (baaside lepingu) sõlmimiseks. Komisjon nõustus astuma läbirääkimistesse ja võimalusel sõlmima leping
28. september – sõlmiti vastastikuse abistamise (ehk nn baaside) leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.
4. oktoober – Kaarel Eenpalu valitsus esitas lahkumispalve.
7. oktoober – Tallinnas avalikustati Adolf Hitleri teade baltisakslaste kodumaale kutsumisest^[2]. Sel päeval jõuavad Eestisse ka ümberasujate viimiseks esimesed laevad^[2].
12. oktoober – Jüri Uluotsa valitsus astus ametisse.
13. oktoober – asutati Saare prefektuur.
18. oktoober – Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse.
7. november – Eestis tähistati esimest korda ametlikult Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva piduliku aktusega Estonia kontserdisaalis.
2. detsember – Eesti saadik Aleksander Warma esitas oma volitused Soome presidendile Kyösti Kalliole.
7. detsember – president Konstantin Päts kuulutas välja raviasutiste ja laboratooriumide seaduse.
11. detsember – NSV Liidu allveelaev uputas Eesti auriku Kassari.
14. detsember – Eesti saadik Johannes Markus esitas oma volitused Ungari riigihoidjale Miklos Horthyle.
19. detsember – Eesti saadik Rudolf Möllerson esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.
20. detsember – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku uueks piiskopiks sai Johan Kõpp^[2].

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1939

15. veebruar – Jüri Garšnek, eesti filmioperaator
8. märts – Lidija Skoblikova, Nõukogude Liidu kiiruisutaja
31. märts – Zviad Gamsahhurdia, Gruusia teadlane, kirjanik ja poliitik
7. aprill – Francis Ford Coppola, ameerika filmilavastaja
8. aprill – Ago-Endrik Kerge, eesti lavastaja ja näitleja
16. aprill – Ülo Jaaksoo, eesti informaatikateadlane
25. mai – Ian McKellen, Suurbritannia näitleja
23. juuli – Raine Karp, eesti arhitekt
29. oktoober – Toomas Paul, eesti vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane
26. november – Tina Turner, ameerika laulja ja näitleja

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1939

28. jaanuar – William Butler Yeats, iiri kirjanik
21. märts – Evald Aav, eesti helilooja ja koorijuht
11. aprill – S. S. Van Dine, ameerika ajakirjanik, kunstikriitik ja kirjanik
23. september – Sigmund Freud, Austria psühhiaater
23. detsember – Anton Fokker, hollandi-ameerika lennukitööstur

Nobeli auhinnad

füüsika – Ernest Orlando Lawrence
keemia – Adolf Friedrich Johann Butenandt ja Leopold Ruzicka
meditsiin – Gerhard Domagk
kirjandus – Frans Eemil Sillanpää
rahu – auhinda välja ei antud

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 ^1,21 ^1,22 ^1,23 ^1,24 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 242–246

Välislingid

Eesti Kroonika 1939

[ESBL-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 ^1,21 ^1,22 ^1,23 ^1,24 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 242–246

[1]

[2]