Axel de Vries
Axel de Vries (16. juuni 1892 Adila – 24. jaanuar 1963 Bonn) oli Eesti ja Saksa poliitik ning ajakirjanik.
Axel de Vries õppis Tallinnas Eestimaa Rüütli- ja Toomkoolis ning jätkas haridusteed Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuuludes korp. Estonia ridadesse.
1918. aastal mõistsid bolševikud ta surma, kuid de Vries pääses Petrogradi vanglast (koos kindral Aleksander Tõnissoniga) esimese Saksa okupatsiooni ajal. Võitles Eesti Vabadussõjas Balti rügemendi ridades ning sai Vabadussõja medali.
Ta oli abielus Werner Zoege von Manteuffeli tütre Elisabethiga.[1]
Axel de Vries valiti 1921. ja 1923. aasta Tallinna linnavolinike valimisel Tallinna linnavolinikuks Saksa-Balti Erakonna nimekirjast.[2]
Axel de Vries oli II Riigikogu liige ja seal ka kaitsekomisjoni liige. Ta asus II Riigikogusse 9. aprillil 1924 sealt tagasi astunud Gerhard Kress asemele.[3] Axel de Vriesi vanem vend Franz de Vries (9/22. aprill 1890 – 4. veebruar 1938[4]) oli arhitekt ja Tallinna Linnapanga nõukogu liige Tallinnas.
A. de Vries oli aastatel 1921–1934 ajalehe Revaler Bote (aastast 1935 Revalsche Zeitung) ja 1934–1940 ajalehe Estländische Zeitung peatoimetaja, kuni baltisakslaste ümberasumiseni. 1926. aastal, kui Riigikohus otsustas, et kuna Eestimaa rüütelkonna õigused on riigile üle läinud, siis tuleb ka Toomkirikut vaadelda kui riigi omandust. Siseministeerium nõudis, et Tallinna Toompea saksa koguduse esindajad annaksid Toomkiriku üle. Kiriku esindajad aga kohale ei ilmunud ja keeldusid kiriku võtit välja andmast. Sõja- ja siseminister kindral Jaan Soots andis politseile käsu kiriku uksed lukkseppade abiga lahti murda. Eesti suurim saksakeelne päevaleht Revaler Bote ilmus sel puhul musta leinaraamiga ning sügisel karistas siseminister ajalehe vastutavat väljaandjat Axel de Vriesi aresti ja rahatrahviga.[5]
Ümberasumise korras sattus Axel de Vries Ravitshi kreisi, kust ta peatselt mobiliseeriti 1941–1944 Wehrmachti ja teenis Teises maailmasõjas sõjaväe administratiivnõunikuna Idarindel võitleva kesklõigu staabi juures.
Axel de Vries oli Balti kaasmaalaskonna esimees 1962. aastast kuni surmani ja Saksa Liidupäeva liige. Saksa liidupresident andis talle Saksa teeneteristi kõrge järgu.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Bd.:1, Görlitz, 1930, lk 631
- ↑ Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri, Riigi Teataja, nr 50, 11. aprill 1924
- ↑ III. Riigikogu juhatuse teadaanne muudatuste kohta Riigikogu koosseisus., Riigi Teataja, nr 50, 11. aprill 1924
- ↑ FRANZ de VRIES dipl. arhitekt, sünd. 9./22. aprillil 1890. a., surn. 4. veebruaril 1938. a., Päewaleht, nr 35, 5. veebruar 1938
- ↑ Baltisaksa vähemusrahvuse kiriklikust elust Eesti Vabariigis enne II maailmasõda www.eestikirik.ee (vaadatud 27.01.2022)
- ↑ Juubilar Axel de Vries 70 a. AXEL de VRIES, õitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1. juuni 1962
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Axel de Vries. Võitleja, veebruar 1963, nr 2, lk 6.