Christine Nöstlinger
Christine Nöstlinger | |
---|---|
Christine Nöstlinger 2012. aastal | |
Sünniaeg |
13. oktoober 1936 Viin |
Surmaaeg |
28. juuni 2018 (81-aastaselt) Viin |
Amet | kirjanik |
Koduleht | http://www.christine-noestlinger.de |
Christine Nöstlinger (13. oktoober 1936 Viin – 28. juuni 2018 Viin) oli Austria lastekirjanik, üks tuntumaid ja mõjukamaid saksakeelseid lastekirjanikke.
Elust
[muuda | muuda lähteteksti]Nöstlinger pärines lihtsast perekonnast, ta isa oli kellassepp ja ema lasteaednik. Sotsialistist isa pidi kannatama natside käes. Christine Nöstlinger tahtis pärast keskkooli lõppu minna õppima maalikunstnikuks, kuid asus siiski õppima tarbekunstiakadeemiasse tarbegraafika erialale. Pärast esimest abielu, mis lahutati, abiellus ta 1961. aastal ajakirjanik Ernst Nöstlingeriga. Kirjanikul on kaks tütart, vanem neist pärineb esimesest abielust, kuid sündis juba teise abielu ajal[1].
Alates 1970. aastast on ta avaldanud hulgaliselt raamatuid.
Christine Nöstlinger elas vaheldumisi Viinis ja Alam-Austria liidumaal Altmelonis oma talus. Ta kirjutas eeskätt laste- ja noorteraamatuid, kuid tegi kaastööd ka televisioonile, raadiole ja ajakirjadele.
Loomingust
[muuda | muuda lähteteksti]Christine Nöstlinger on kirjutanud üle 100 raamatu ning kuulub tuntuimate ja mõjukaimate lastekirjanike hulka saksa keeleruumis. Tema teoseid on tõlgitud väga paljudesse keeltesse ning autasustatud rahvusvaheliste auhindadega.
Kirjanikuteed alustas ta aastal 1970. aastal raamatuga "Die feuerrote Friederike" ("Tulipunane Friederike"). Kirjanik käsitles oma raamatutes eeskätt laste vajadusi ning puudutas autoriteetsuse ja emantsipatsiooniküsimusi. Tema teostes leidub hulgaliselt autsaidereid, kelle abil kirjanik käsitleb üksinduse probleemi ("Austauschkind", "Vahetuslaps"), eneseotsinguid ("Gretchen Sackmeier", "Greteke Sackmeier") või puberteedikriisi ("Ilse Janda, 14"). 1970. aastatel tekkinud "realistlikule laste- ja noortekirjandusele" omaselt kerkivad Nöstlingeri raamatuis esile lapsevanemate abieluprobleemid – uuendus, mille üle tol ajal palju vaieldi.
Nöstlingeri loomingule on väga iseloomulikud ka poliitilised ja ühiskonnakriitilised jooned. Siin mängib olulist osa tema enda lapsepõlv, mil toimus teine maailmasõda (kajastub muuhulgas raamatutes "Maikäfer flieg!", 'Lenda, maipõrnikas!' ja "Zwei Wochen im Mai", 'Kaks nädalat mais'). Raamatutes "Wir pfeifen auf den Gurkenkönig" ("Me vilistame Kurgikuninga peale") ja "Rosa Riedl Schutzgespenst" ('Kaitseingel Rosa Riedl') kirjeldab ta groteskselt (perekondlikku) argifašismi. Üks kirjaniku põletavamaid teemasid on vastupanu ülbusele, allasurumisele ja igasuguses vormis ebaõiglusele. Tema lugude revolutsioonilis-didaktiline raev asendus viimastel aastatel lohutavama tooniga. Kasvatuslikku mõju Nöstlinger oma teostelt (enam) ei oodanud. Nöstlingeri on sageli nimetatud laste advokaadiks kirjanduses.[2]
Lisaks kirjakeelsetele on Nöstlinger avaldanud ka mõned murdes kirjutatud raamatud, näiteks 1974. aastal ilmunud luuleraamat "Iba de gaunz oaman kinda" ('Päris vaestest lastest', uustrükina 1994. ja 2009. aastal "Iba de gaunz oamen Leit", 'Päris vaestest inimestest'). Ka tema ülejäänud tekstid – esseed, ajalehekolumnid, romaanid ja lüürika – sisaldavad nii viini argikeelt, uudissõnu kui humoorikalt loodud kunstkeelt ("Dschi-Dsche-i-Dschunior", "Wir pfeifen auf den Gurkenkönig"). See tõi esialgu kaasa mõistmatust ja kriitikat, kuid lõpuks õpiti tema keele eripärasid hindama ja tunnustama. Ka keele poolest on Nöstlingeri looming saksa laste- ja noortekirjanduse arengus ühtaegu nii polariseeriv kui esilekerkiv.
Vähem teada on fakt, et Nöstlinger on koostanud ka kolm kokaraamatut: "Mit zwei linken Kochlöffeln" ('Kahe vasaku supilusikaga'), "Ein Hund kam in die Küche" ('Koer tuli kööki') ja "Das Küchen-ABC" ('Köögi ABC').
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1973 Saksa noorsookirjanduse auhind raamatu "Wir pfeifen auf den Gurkenkönig" ('Me vilistame Kurgikuninga peale') eest
- 1974 Austria laste- ja noorsookirjanduse auhind raamatu "Achtung! Vranek sieht ganz harmlos aus" ('Tähelepanu! Vranek näeb päris süütu välja') eest
- 1979 Austria laste- ja noorsookirjanduse auhind raamatu "Rosa Riedl Schutzgespenst" ('Kaitseingel Rosa Riedl') eest
- 1984 Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia
- 2003 Astrid Lindgreni mälestusauhind
- 2003 Austria 1. klassi aurist teaduses ja kunstis
- 2011 Suur aumärk teenete eest Austria vabariigi ees
- 2014 Austria laste- ja noorsookirjanduse auhind raamatu "Als mein Vater die Mutter der Anna Lachs heiraten wollte" ('Kui mu isa tahtis Anna Lachsi emaga abielluda') eest
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Eesti keeles ilmunud teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Vahetuslaps" – tõlkinud Dagmar Normet, Eesti Raamat, Tallinn 1990, Ilo 2008
- "Tarkpea tegutseb" – tõlkinud Toomas Toomra, Tiritamm, Tallinn 2001
- "Greteke Sackmeier" – tõlkinud Toomas Toomra, Avita, Tallinn 2001
- "Greteke, mu kullake" – tõlkinud Toomas Toomra, Avita, Tallinn 2002
- "Gretekese Hansukese-mure" – tõlkinud Toomas Toomra, Avita, Tallinn 2002
- "Ah sa pagan!: Julia päevik" – tõlkinud Iren Lill, Eesti Raamat, Tallinn 2007
- "Tulipunane Friederike" – tõlkinud Meelis Lainvoo, Koolibri, Tallinn 2013
- "Konrad ehk Laps konservipurgist" – tõlkinud Piret Pääsuke, Pegasus, Tallinn, 2017
- "Franzi lood" – tõlkinud Merlin Laansoo, Kakaduu, Pärnu 2017
- "Franzi koolivaheajalood" – tõlkinud Merlin Laansoo, Kakaduu, Pärnu 2018
- "Kui mu isa tahtis abielluda Anna Lachsi emaga" – tõlkinud Piret Pääsuke, Pegasus, Tallinn 2020
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Stefan Altschaffel: Zur Darstellung der Erziehungsproblematik unter besonderer Berücksichtigung des Generationenkonflikts in ausgesuchten Texten Christine Nöstlingers. GRIN Verlag, 2008, ISBN 9783640130177, peatükk 3: Autobiografische Aspekte bei Christine Nöstlinger, lk 59 j.e.
- ↑ Christine Nöstlinger, Austria-Forum