Daniil Harms
| Daniil Harms | |
|---|---|
| Sünninimi | Daniil Ivanovitš Juvatšov |
| Sündinud |
30. detsember 1905 Peterburi |
| Surnud |
2. veebruar 1942 Leningrad |
| Pseudonüüm | Harms, Charms, Karl Ivanovitš Šusterling |
| Elukutse | luuletaja, näite-, proosa ja lastekirjanik |
| Žanr | luule, proosa, näitekirjandus, lastekirjandus |
| Kirjandusvool | avangardism, sürrealism |
| Tuntud teoseid | "Vanaeit", "Jelizaveta Bam" |
Daniil Harms (kodanikunimi Daniil Ivanovitš Juvatšov (vene Даниил Иванович Ювачёв / Даниил Хармс); 30. detsember 1905 Peterburi – 2. veebruar 1942 Leningrad) oli vene kirjanik, sürrealist, vene absurdikirjanduse klassik.
Kasutas kirjanikuna erinevaid pseudonüüme, lisaks Harmsile Harms-Šardam, Hharms, Dandan, Chams. Lastekirjanikuna oli ta Karl Ivanovitš Šusterling või Vanja Mohhov. Nimi Harms on segu prantsuse charm'ist ja inglise harm'ist.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Daniil Harmsi isa Ivan Pavlovitš Juvatšov (1860–1940) mõisteti 1884. aastal terroriorganisatsioonis Narodnaja Volja osalemise eest surma, hiljem asendati surmanuhtlus 15-aastase sunnitööga. Sunnitööl elas ta üle vaimse ümbersünni ning oli sellest ajast peale sügavalt usklik kristlik kirjanik ja usujutlustaja, kes teenis elatist hoiukassade inspekteerijana, mistõttu sõitis ringi mööda kubermange ja viibis harva kodus. Daniili kasvatasid ema Nadežda Ivanovna, kes oli pesumaja juhataja, ja tädi Natalja Ivanovna, kes oli Koljubakina tütarlastegümnaasiumi direktor Tsarskoje Selos.[1] 1915 astus ta Peterburi saksa reaalkooli esimesse klassi, hiljem õppis Leningradi elektritehnikumis, kuid arvati 1926. aasta veebruaris õppurite nimekirjast välja. Selleks ajaks oli temast saanud luuletaja.[1]
1925. aastal liitus Harms väikese luuletajate grupiga, mida juhtis Aleksandr Tufanov ja mis kandis nime Levõi flang. Selles rühimituses tutvus Aleksandr Vvedenskiga, kellest sai tema lahutamatu kaaslane kogu eluks. Mõlemad olid Ülevenemaalise Luuletajate Liidu liikmed, mõned nende luuletused ilmusid ka 1926 ja 1927. aastate noorluuletajate kogumikes ja jäid ainukesteks täiskasvanutele mõeldud tekstideks, mis mõlemal õnnestus oma eluajal avaldada. [1]
1927 lõid Harms, Aleksandr Vvedenski, Igor Bahterev ja Nikolai Zabolotski rühimituse OBERIU – Objedinenije Realnovo Isskustva (Reaalse Kunsti Ühendus), mis pidanuks koosnema viiest sektsioonist – kirjandus, kujutav kunst, teater, filmikunst ja muusika. Avaldasid ajakirjas Afiša Doma Petšati manifesti, milles nimetasid end uue maailmataju ja uue kunsti poeetideks, lubasid lisaks uuele luulekeelele luua ka uue viisi elu tajumiseks. Nende ettevõtmisi nimetati ajakirjanduses protestiks proletariaadi diktatuuri vastu ning 1931. aastal Harms ja Vvedenski arreteeriti. Harms veetis viis kuud Kurskis asumisel, kuid jätkas seal loomingulist tegevust ja naasis kogenumana. [1]
1935. abiellus Harms teist korda, elas ekstsentrilist elu ja oli vaene, kuna elatus honoraridest, kuid tema loomingut praktiliselt ei avaldatud. 1939 valmis pikem jutustus "Vanaeit" ja seejärel kirjutaski põhiliselt proosat; varem oli ta katsetanud peaaegu kõiki vorme peale klassikalise romaani.[1]
Hullumeelsust simuleerides õnnestus Harmsil sõjaväest pääseda, kuid 1941 ta arreteeriti ja 1942 suri vangla hullumajas ilmselt nälja või "ravi" tõttu.[1]
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Maaõlm" (lühiproosat, dialooge ja näidend "Jelisaveta Bam"). Vene keelest tõlkinud Rein Saluri. Järelsõna lk 105–110: "Vangikongist kostab naeru", Irina Belobrovtseva ja Rein Saluri kõnelus Daniil Harmsi ainetel. Tallinn, Loomingu Raamatukogu 1996, nr 8/9, 112 lk; ISBN 5797905906
- "Ootamatu jooming" (lühiproosavalimik). Tõlkinud Ilona Martson ja Rein Saluri, järelsõna: Ilona Martson. Tänapäev, Tallinn 2002, 254 lk; ISBN 9985620666
- "Väljapudenevad vanaeided" (sisaldab nii varasemates raamatutes "Maaõlm" ja "Ootamatu jooming" ilmunud tekste kui ka uusi tõlkeid). Tõlkinud Ilona Martson ja Rein Saluri. Tänapäev, Tallinn 2011, 264 lk; ISBN 9789985629901
- "Siil ja siisike" (lasteraamat; lühiproosat ja luuletusi). Vene keelest tõlkinud Priit Aimla ja Ilona Martson; illustreerinud Priit Pärn. Tänapäev, Tallinn 2012, 144 lk; ISBN 9789949271399
Harms Eesti teatris
[muuda | muuda lähteteksti]- Mehis Heinsaar, Daniil Harms, Lewis Carroll, "Artur ja Paul ehk Veidi enne maailma loomist" – Tartu Üliõpilasteater, esietendus 14. novembril 2002, lavastaja Kalev Kudu
- Daniil Harms, Mehis Heinsaar, "Joogem äädikat, härrased!" – Tartu Üliõpilasteater, esietendus 8. mail 2003, lavastaja Kalev Kudu
- Saša Pepeljajev, Daniil Harms, "Uksed" - teater APPARATUS, esietendus 29. aprillil 2005, lavastaja Saša Pepeljajev
- Daniil Harms, "Jelisaveta Bam" – Tartu Üliõpilasteater, esietendus 20. veebruaril 2004, lavastaja Kalev Kudu
- Mehis Heinsaar, "Daniil Harms ehk Geeniuse elu" (käsikiri Eesti Teatri Agentuuris) – Tartu Üliõpilasteater, esietendus 14. aprillil 2009, lavastaja Kalev Kudu
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Александр Кобринский, "Даниил Хармс". Жизнь замечательных людей; вып. 1317 (1117), Москва: Молодая гвардия, 2008, 502 lk; ISBN 9785235031180
- Vladimir Glotser, "Marina Durnovo: minu mees Daniil Harms" (Марина Дурново. Мой муж Даниил Хармс). Vene keelest tõlkinud Toomas Kall. Tallinn, Loomingu Raamatukogu 2011, nr 19, 104 lk; ISBN 9789949428885
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Priit Aimla. Daniil Harms, inimeste narrija. Eesti Päevaleht. 20. september [2002
- Tanel Pern, "Harmsi nägu" (raamatute "Väljapudenevad vanaeided" ja "Marina Durnovo: minu mees Daniil Harms" arvustus) – Sirp 26. august 2011, lk 14
- Jakov Druskin, "Daniil Harmsi olemusest". Lisa: Aleksandr Vvedenski. Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mehis Heinsaar – Epifanio 2009 nr 11, lk 10–11
- "Nähtumus ja olemus II" kogumikust "Ootamatu jooming"