Geenmuundatud organism

Maailmakaart

██ Viis riiki, kus toodetakse enam kui 95% kommertskasutuses olevatest GMO-dest.

:Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO-dest.

Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.

Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks.

Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene.

Kriitika GMOde vastu

Roheline ideoloogia on GMOde tootmise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. GMOde keskkonnariskid on seotud ökoloogilise tasakaalu ja elurikkuse võimaliku muutmisega ning selliste muutuste võimaliku pöördumatu iseloomuga.

GMOde kasutamine Eestis

Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMOde kasutamise lubamine EL tasemel. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMOde kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud. Kasvatamisreegleid sätestab iga liikmesriik eraldi ja nad on paigas väga vähestes riikides, Eestis on need puudu. Kasvatamise reeglite eesmärgiks on enamasti luua tingimused mitme erineva tootmistüübi "kooseksisteerimiseks" - st. et saaks kasvatada nii geneetiliselt muundatud taimi kui tava- ja mahepõllumajanduslikke taimi nii, et tava- ja mahetaimed ei saastuks, samuti on osad liikmesriigid püüdnud töötada välja reegleid juhuks, kui saastumine siiski toimub (kes vastutab jne).

GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMOde sisaldusega kuni 0,9%.

Alates 2023. aasta suvest vastutab geenmuundatud organismide kasutamise reguleerimise eest Eestis Kliimaministeerium. Geneetiliselt muundatud organismide ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta teeb riskianalüüsi Kliimaministeeriumi juures tegutsev geenitehnoloogiakomisjon.

Geenitehnoloogiakomisjoni ülesandeks on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia küsimustes:

1. GMOde (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetise ja loomasööda) keskkonda viimise küsimustes;
2. GMOsid sisaldavate või nendest koosnevate toodete (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetiste ja loomasööda) turustamise küsimustes,
3. geneetiliselt muundatud loomadega loomkatsete tegemise küsimustes,
4. geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise küsimustes.

Vaata ka

• geneetiliselt muundatud hiir
• geneetiliselt muundatud toit
• Cartagena protokoll
• Monsanto
• Pioneer 1507

Välislingid

• Teaduse helisõnastik: Geenmuundatud organism (Andres Veske) – ERR Teadus, 18. november 2010
• Cartagena protokolli ratifitseerimise seadus
• Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid - Eestimaa Looduse Fond
• GMO-vaba Eesti

Artiklid

• Teadlased lõid vähki tõrjuva tomati Tarbija24, 27. oktoober 2008
• Anne Luik: "Millist põllumajandust arendada" Eesti Päevaleht, 16. detsember 2008
• The Organic & Non-GMO Report, USA, USA-s levib kontrollimatult GM suhkrupeet, 1. juuli 2009
• Erkki Mäeorg: "Kas võim toidu üle muutub massihävitusrelvaks?" Maaleht, 19. august 2009 (paberil Nr 34(1141), lk 17, Maailm ja meie)
• Siim Sepp: "Transgeensed kalad jõuavad söögilauale" Novaator, 16. september 2010