Georg Eduard Luiga
Georg Eduard Luiga (27. veebruar 1866 Valgjärve vald – 20. märts 1936 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik.
Õppis Kanepi kihelkonnakoolis, töötas õpetajana Äksi kihelkonnakoolis ning Simbirski ja Tobolski oblastis. Aastast 1901 tegutses ajakirjanduses. 1908 osales Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse asutamises. 1908–1934, olles Päevalehe vastutav ja peatoimetaja, arendas ta koos Hans Rebasega selle üheks Eesti loetavamaks leheks.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjutanud luulet ja proosat. Väärtuslikum osa loomingust on tsaariaegse Siberi olusid ja väljasaadetute elu kriitiliselt jälgiv jutukogu "Vägivallamaal" (1912). Laulu "Sääl, kus rukkiväli lagendikul heljub" sõnade autor.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli abielus ning kolme poja ja ühe tütre isa. Tütre Noora abikaasa oli matemaatik Arnold Humal, nende lapsed on matemaatik Ene-Margit Tiit, füüsik Leo-Henn Humal ja muusikateadlane Mart Humal; tütre Aino abikaasa oli pedagoogikateadlane Enn Koemets, nende noorem tütar on pedagoogikateadlane Inger Kraav.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Georg Eduard Luiga |
- Georg Eduard Luiga Eesti biograafilises andmebaasis ISIK