Jamburgi kindlus

Jaama
Asukoht	Venemaa
Rajatud	1384
Koordinaadid	59° 22′ 35,7″ N, 28° 35′ 42″ E

Jaama kindlus ehk Jamburgi kindlus (vene keeles крепость Ям) oli keskaegne kindlus Venemaal praeguse haldusjaotuse järgi Leningradi oblastis Kingissepa rajooni Kingissepa linna (ajaloolise nimega Jama ja Jamburg) alal.

Kaitseks sakslaste ja rootslaste vastu rajasid novgorodlased 1384. aastal Luuga jõe paremale kaldale kivikindluse. Algne kindlus oli trapetsikujuline, mille nurkades olid 28 m kõrgused tornid. Müür oli 4 m paksune ja 15 m kõrgune. Kogupindala oli 0,2 ha. Ehitusmaterjalina kasutati paekivi ja suuri raudkive. Kindlust ümbritses maa poolt vallikraav, jõe poolt kaldajärsak. Kindluse ümber tekkis possaad (käsitööliste ja kauplejate asula).

15. sajandi teisel poolel ehitati eelnevates sõdades kannatada saanud Jaama kindlus täielikult ümber. Kindluse pindala suurenes 2,5 hektarini. 16. sajandi alguseks oli kindluse ümber moodustunud märkimisväärse suurusega linn, mis kujunes kogu Luuga jõekaubanduse keskuseks.

Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset.

Liivi sõja käigus vallutasid 1581. aastal kindluse rootslased. Aastal 1590 vallutasid venelased Jaama kindluse tagasi, kuid 1612 langes see uuesti rootslaste kätte, kes hakkasid seda kutsuma Jamburgiks.

Pärast Jamburgi kindluse seisukorra inspekteerimist Erik Dahlbergi poolt 1681. aastal otsustati kindluse ehitisi mitte parandada, vaid need hävitada. Aastal 1682 õhiti kindlustused 40 tünni püssirohuga. Terveks jäi vaid sisekindlus. Õhitud kindlusmüüride asemele hakkasid rootslased rajama bastione, kuid töid ei suudetud lõpetada enne Põhjasõja algust, mille käigus (1703) vallutasid Peeter I väed Jamburgi tagasi.

Kindlus lagunes lõplikult 18. sajandi II poolel. Tänapäeval on kindlusest säilinud kõrged vallid ja müüri jäänused.