Moll Flanders
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
"Moll Flanders" (ingliskeelne originaalpealkiri (The Fortunes and Misfortunes of the Famous) Moll Flanders) on Daniel Defoe romaan 1722. aastast.
Õieti: "Kuulsa Moll Flandersi õnn ja ebaõnn jne, kes sündis Newgate'i vanglas, elas kuuskümmend aastat pidevalt kirevat elu, kaasaarvatud ta lapsepõlv, oli kaksteist aastat hoor, viis korda abielus (millest korra omaenda vennaga), kaksteist aastat varas, kaheksa aastat Virginiasse asumisele saadetud kurjategija, sai lõpuks rikkaks ja suri patukahetsejana. Kirjutatud ta enda märkmete järgi."
Eesti keeles ilmus romaan 2007. aastal (kirjastus JI, tõlkija Kalevi Kvell)
Vaatamata Defoe poolt romaanile pandud pika pealkirja räigusele jääb Moll Flandersist mulje kui tarmukast tähelepanuväärsest naisest, kes justkui kogemata satub alatasa sekeldustesse. Ta sündis orvuna, olles lapsena ilma igasugusest sotsiaalsest kaitsest, võrgutati salakavalalt neiupõlves ning sattus keerulistesse olukordadesse sellega, et püüdis end ära elatada meestega manipuleerides. Kui ta meeste ahvatlemiseks liiga vanaks sai, pöördus ta kuritegelikule teele. Alati tõi ta oma tegevuste ettekäändeks elatusvahendite vajaduse.
Kummatigi oli niisugune meestega mehkeldamine toona üsna ohtlik tegevus. Nimelt oli selleks ajaks Euroopas laialt levimas süüfilis. Suguhaiguse hirmu on mainitud Molli Pärtli laadal alanud armuseiklusega seoses.
Raamatust saame teada, et alanud uusaeg polnud 17. sajandi Inglismaal osalt sugugi enam pime, osalt aga oli. Kapitalism oli justkui jõudsalt levimas, arenemas olid pangandus, rahandus, infrastruktuurid, ajakirjandus. Igas riigi osas sai pangas oma kontolt raha välja võtta, maad kattis postitõllaliinide, postijaamade, võõrastemajade võrk.
Kuritegevus pidi olema küll suureks nuhtluseks, sest karistused olid ehmatavalt karmid ja keskajalikud: iga pisivarguse eest võidi mõista surma, valitseva võimu arvates riigireetjad poodi oimetuks, misjärel eemaldati neil elusast peast sisikond, valerahategijad põletati. Hukkamised olid avalikud. Siiski leidus teid kõrgeimast karistusmäärast kõrvale hiilimiseks; altkäemaksudega võis oma olukorda tugevalt leevendada.
Vaatamata kapitalismi näilisele võidutsemisele olid seisuslikud suhted endiselt väga olulised. Alamast soost naisel oli paljalt tööga võimatu haljale oksale jõuda, neil nagu ei tasunudki tööd teha. Industriaalajastu ei olnud veel alanud, iga eseme (sealhulgas riideesemete) valmistamine nõudis mahukat käsitööd, palgad aga olid nigelad. Ning kaubad olid vägagi kallid osta. Kui asjade ostuks on võimatu küllaldaselt teenida, võib ju üritada neid niisama võtta. Küllap oli üritajaid rohkesti, sellest ka üliranged karistused.
Moll Flanders on mina-romaan, millisel viisil tollal romaane kirjutada tavatseti. See on esitatud dokumentaalteose pähe, sest ilukirjandus polnud toona veel kuigi levinud ega lugejad selle kirjanduse liigiga harjunud. Daniel Defoe näib naiste mõttemaailma hästi sisse elada oskavat, lugedes jääb täiesti mulje, et romaani kirjutajaks on naine. Möödalasuks tundub olevat Molli vähene tähelepanu oma lastele ja neist kergesti loobumine, on ju emainstinkt naistele ürgomane. Kuid tuleb arvestada, et tolle aja naiste seas puhkes liikumine, mis taotles emade sidemete lõdvendamist lastega. Osa Molli lapsi justkui kaovad jäljetult ja neist ei tehta romaanis rohkem üldse juttu. Võib oletada, et nad surid mõnda haigusse, sest laste suremus oli tollal suur.
Defoele on heidetud ette liigset moraliseerimist, mille heaks näiteks on tema kirjutatud sissejuhatus. Ent võib-olla lõppenuks nii pikantse romaani avaldamine ilma moraliseerimata autorile taas häbipostiga? Arvestada tuleb ka ülipuritaanlikku kasvatust, mille Defoe sai oma isa poolt.
On tähelepanuväärt, et romaanis antakse küll väga suurepäraseid olustikukirjeldusi 17. sajandi Inglismaast, millel on koguni dokumentaalne tähtsus (nt elu Mintis), kuid ei puudutata üldse ajaloolisi sündmusi. Vahetus ju romaani sündmustiku ajal mitu valitsejat (Charles I, Oliver Cromwell, Richard Cromwell, Charles II), toimus rida äkilisi sündmusi: kodusõda ja revolutsioon, Charles I hukkamine, sõjad Šotimaa, Hollandi, Hispaaniaga, restauratsioon, katk ja põlengud, usuvastuolud. Romaani sündmustik muide algab üle kolmekümne aasta enne Danieli sündi. Ent romaani apoliitilisus ehk teebki meieaegsele lugejale selle sündmustiku jälgimise, tolle aja värvikasse eluollu süvenemise ja kunagi elanud inimeste püüdlustele kaasaelamise nii nauditavaks.