Narva hüdroelektrijaam
Narva hüdroelektrijaam on hüdroelektrijaam, mis asub Narva jõel Narva ja Jaanilinna vahel, Narva jõe idakaldal. Kuulub Venemaale. Omanik on Gazpromi tütarfirma PAO "TGK-1".
Elektrijaam alustas tööd 1955. aastal. Võimsus 125 MW (170 mln hj). Narva hüdroelektrijaama juurde rajati ehitised - ülevoolupais, hüdroelektrijaama hoone ja neid ühendav 2,5 kilomeetri pikkune derivatsioonikanal, mis võtsid enda alla suure pindala. Koskede juurde ehitati raudbetoonpais, mis moodustas laevatava veehoidla rohkem kui 200ruutkilomeetrilise pindalaga „Narva mere". Hüdroelektrijaama põhihoone seisab järskude ja kaljuste kallaste vahel Jaanilinna kindluse juures. 1955. aasta 30. septembril lasti käiku Narva hüdroelektrijaamas esimene turbiin. Elektrienergiat hakkasid saama Leningrad ja kombinaat „Kreenholmi Manufaktuur"[1].
1991. aastal, pärast Nõukogude Liidu lagunemist, jäi enamik hüdroelektrijaama rajatisi Venemaa Föderatsiooni territooriumile, Eesti Vabariigi kontrollitavale territooriumile jäi pool ülevoolupaisust ning kaks muldtammi. Eesti territooriumil asuvad jaama ehitised anti Eesti valitsuse poolt riigi omandisse ja anti rendile AS-ile Narva Elektrijaamad (hiljem Enefit Energiatootmine AS).
2008. aastal pöördus TGK-1 kohtusse, vaidlustades need otsused, põhjendades oma seisukohta sellega, et ülevoolupais on kuni 1991. aastani Vene NSFV territooriumil asunud jagamatu kinnistukompleks ning ka sellega, et Narva HEJ ei olnud kantud NSVL ettevõtete nimekirja, mis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29. augusti 1991. a otsusega anti üle Eesti ministeeriumide alluvusse. Tallinna halduskohtus nõuet ei rahuldanud.[2] [3]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva hüdroelektrijaam |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ NARVA HÜDROELEKTRIJAAM LASTI KÄIKU, Kolhoosi Tõde : EKP Märjamaa Rajoonikomitee ja Märjamaa Rajooni TSN häälekandja, nr. 118, 4 oktoober 1955
- ↑ Kohus jagab Narva piiritammi, Eesti Päevaleht, 17. mai 2009
- ↑ Эстонский суд отклонил иск ТГК-1 по поводу плотины Нарвской ГЭС, RIA, 3. märts 2010