Bitterlichi lihtrelaskoop
Bitterlichi lihtrelaskoop on abivahend puistu rinnaspindala valikuuringuga hindamiseks nurklugemi meetodil. Bitterlichi lihtrelaskoopi nimetatakse ka nurgašablooniks, nurklugejaks ja nurgamõõdikuks.
Bitterlichi lihtrelaskoobi leiutas ja selle kasutamise meetodi avaldas 1948. aastal Austria metsateadlane Walter Bitterlich. Selle vahendi abil on lihtne teha valikvaatlust nii, et ringproovitükil oleks suhteliselt rohkem esindatud enam huvi pakkuvad jämedamad puud.
Bitterlichi lihtrelaskoop koosneb täpse pikkusega venimatust nöörist, ketist või teleskoopvarrest, mis fikseerib loendamiseks kasutatava ava kauguse mõõtja silmast, ja selle otsa kinnitatud paindumatust plaadikesest teatud täpse laiusega ava või avadega.
Nööri, keti või varre pikkuse ja loendamiseks kasutatava ava laiuse suhe on harilikult 50 : 1 ehk 50 cm kauguse korral kasutatakse loendamiseks 1 cm laiusega ava. Täpsemaks loendamiseks kasutatakse pikemat ketti või nööri ning vastavalt ka laiemat ava. Kui plaadikesel on mitu ava, siis 50 : 1,41 suhte kasutamisel (50 cm kauguse korral 1,41 cm laiune ava) tuleb lugem õige rinnaspindala saamiseks korrutada 2-ga ja 50 : 2 suhte kasutamisel (50 cm kauguse korral 2 cm laiune ava) tuleb lugem õige rinnaspindala saamiseks korrutada 4-ga. Kasutatava ava valik sõltub sellest, milline on puistus nähtavus (puistu tihedus, valgusolud) ja kui palju puid soovitakse proovitükil mõõta. Mida väiksemat ava kasutatakse, seda rohkem puid tuleb lugemisse ja seda kauem võtab mõõtmine aega. Väiksema ava kasutamine eeldab head nähtavust, et puud ei varjaks üksteist. Valesti valitud ava korral võib tulemus olla ebatäpne. Liiga suure ava korral võib valimisse sattuda täpse tulemuse saamiseks liiga vähe puid. Sisuliselt tähendab laiema ava kasutamine väiksemat proovitüki pindala. Liiga väikse ava korral võib aga tihedama puistu korral osa puid jääda lugemata, sest need jäid vaatluspunktist vaadates mõne teise puu taha varju. Liiga väikse ava korral võib tekkida raskusi ka kaugemate puude korrektsel lugemisel, eriti hämaras, udu või saju korral. Seepärast kasutatakse laiemat ava suure tihedusega puistutes ja kitsamat ava hõredamates puistutes.
Täpse tulemuse saamiseks peab ava laiuse ja kauguse suhe täpselt paigas olema. Kett ja nöör kipuvad siiski venima või siis ei hoita neid piisavalt pingul ning ka teleskoopvarre korral võib kergesti juhtuda, et seda ei tõmmata alati täies pikkuses välja, mistõttu kaugus on ebatäpne ja see muudab kauguse ja ava suhet. Ka ei taga nöör või kett plaadikese täpselt risti asetsemist lugemise ajal (teleskoopvars on sellest puudusest vaba), mistõttu efektiivne ava muutub kitsamaks, põhjustades rinnaspindala ülehindamist. Kuigi täiesti jäiga varre kasutamine avaplaadikese kauguse fikseerimiseks oleks täpsuse mõttes parim, ei ole see soovitatav, kuna see võib ohustada silma.
Bitterlichi lihtrelaskoobi kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Seistes proovitüki keskel ja koha peal 360 kraadi pööret tehes sihitakse Bitterlichi lihtrelaskoobi avaga järjest kõigi mõõdetavate puude rinnakõrgusele (1,3 m maapinnast või juurekaelast) ja loetakse kokku kõik puud, mis näivad läbi relaskoobi ava vaadates laiemad kui relaskoobi ava. Kui tegemist on piiripealse juhtumiga, kus pole selgelt aru saada, kas puu on laiem või kitsam kui ava, võetakse sellise puu loendusväärtuseks 0,5, kuid sellist lugemit tuleb mõõtmistäpsuse huvides võimalusel vältida ja püüda hinnata puu kas avast jämedamaks või kitsamaks.
Kauguse ja ava 50 : 1 suhte korral on saadud lugem võrdne puistu (või mõõdetud puistuelemendi) rinnaspindalaga (m²/ha). Kui kauguse ja ava laiuse suhteks kasutati muud suhet, kui 50 : 1, tuleb rinnaspindala leidmiseks lugem korrutada vastava koefitsiendiga.
Kui proovitükk satub puistu serva, on võimalik võtta lugem ka vähema kui täisringi põhjal, korrutades lugemi poolringi korral kahega, veerandringi korral neljaga. Osalise ringi mõõtmisel rinnaspindala määramise täpsus väheneb mitmel põhjusel (osaliselt sektorisse jäävate puude arvestamine ja sektori täpne piiritlemine on keerulised, samuti võimenduvad sektoril mõõdetud puude tulemuse laiendamisel täisringi peale juhuslikud vead). Mõõtmisviga kasvab ka siis, kui mõõtekoht on hinnatava puistu servale konkreetse puistu jämedamate puude rinnasdiameetri ning kasutatava kauguse ja ava suhte juures liiga lähedal. Mida peenemad on puud ja mida suuremat ava kasutatakse, seda lähemal puistu servale saab täisringilist nurkloendust teha.
Maapinna suure kalde korral (kalle on rohkem kui 10%) tuleb see täpsema tulemuse saamiseks arvesse võtta. Selleks tuleb lugem läbi jagada -ga, kus α on maapinna kaldenurk.
Bitterlichi lihtrelaskoop sobib nii puistu üldise rinnaspindala leidmiseks, kui ka üksiku puistuelemendi rinnaspindala leidmiseks. Viimasel juhul loetakse vaid selle puistuelemendi puud.
Relaskoobiga rinnaspindala mõõtmise meetod on lihtsuse, kiiruse ja mugavuse tõttu laialt kasutatav. Selle puuduseks on väiksem täpsus võrreldes ülepinnalise kluppimisega, kuid meetod sobib hästi puistu tagavarast ehk mahust esialgse ülevaate saamiseks.[1]
Bitterlichi lihtrelaskoobi tööpõhimõte on kasutusel ka mõnede kombineeritud metsamõõteriistade juures, näiteks dendromeeter, ja teades oma väljasirutatud käe pöidla kaugust silmast ja pöidla laiust, saab rinnaspindala ligikaudse hinnangu saamiseks kasutada ka pöialt. Pöidlaga saadud lugem tuleb läbi korrutada koefitsiendiga, mis leitakse järgmise valemiga: , kus d on pöidla läbimõõt (cm) ja c on pöidla kaugus silmast (cm).
Bitterlichi lihtrelaskoobi edasiarendused on peegelrelaskoop ja prismarelaskoop ehk kiilprisma.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Jänes, J. 2006. Metsa relaskoopmõõtmine.