Punapiraaja
| Punapiraaja | |
|---|---|
 Punapiraaja akvaariumis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad (Animalia) |
| Hõimkond |
Keelikloomad (Chordata) |
| Klass |
Kiiruimelised (Actinopterygii) |
| Selts |
Haratsiinilised (Characiformes) |
| Sugukond |
Saagsalmerlased (Serrasalmidae) |
| Perekond |
Piraaja (Pygocentrus) |
| Liik |
Punapiraaja (P. nattereri) |
| Binaarne nimetus | |
|
Pygocentrus nattereri Kner, 1858 | |
Punapiraaja (Pygocentrus nattereri), tuntud ka kui ruusveltikala või punakõht-piraaja, on Lõuna-Ameerikas elav kurikuulsate piraajade hulka kuuluv röövkala. Punapiraajasid saab eristada teistest piraajaliikidest neile iseloomuliku punase kõhu järgi.[1]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Punapiraajate looduslik levila on Lõuna-Ameerika.[1] Nad on levinuimad Amazonase vesikonnas, kuid elavad ka Brasiilia lõunaosa ja Argentina soojemates jõgedes. Punapiraajat on indrodutseeritud ka Põhja-Ameerikasse, kus kala on muutunud invasiivseks võõrliigiks. Punapiraajat on viidud ka Euroopasse, mille veekogudesse on kala sattunud peamiselt läbi akvaariumitest vette laskmise. [2]
Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Punapiraajad on parvekalad. Parved moodustatakse toitumise ja kaitse eesmärgil. Punapiraajad on eelistavalt öise eluviisiga loomad, siis peavad nad ka kõige ärksamalt jahti. Punapiraaja on eluviisilt paikne. Kalad koevad jõgede üleujutatud aladel.[3]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Punapiraajasid peetakse üheks ohtlikumaks mageveekalaks. Punapiraajad peavad jahti suures parves. Nad ründavad nii väikeseid kalu kui ka palju suuremaid toiduobjekte, näiteks veelinde. Kuid punapiraajade menüüse kuulub ka maailma suurim näriline kapibaara.[1] Peamiseks toiduobjektiks on punapiraajal siiski kalad, kuid nad söövad meelsasti ka korjuseid. Kõrvaltoiduna sööb punapiraaja ka taimi, putukaid ja vähilaadseid. Väikese saagi neelab punapiraaja tervelt, suurema saagi rebib punapiraajade parv teravate hammastega lõhki.[1] Toidu vähesuse korral on punapiraaja võimeline ka pikemalt nälgima. Punapiraaja on suuteline ühe toidukorraga sööma toidupala, mis on kaheksandik kala enda massist.[4]
Oht inimestele
[muuda | muuda lähteteksti]Punapiraajad on inimesele ohtlikud kalad. Piraajarünnakud inimesele leiavad aset pea alati näljaperioodidel, kui muu toitu pole kättesaadav. Kuigi punapiraajad ründavad inimesi väga harva, on piraajarünnakutel väga kõrge suremuse määr.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Loomariigis: käsiraamat (2001), 3 kd, Rühm 4 - Kalad, kaart 10, Vilnius: UAB IMP Baltic (vaadatud 23.01.2023)
- ↑ Kostov.V, Ristovska.M, Arsovska.J, Jordanova.M, Prelik.D (7.10.2016). "Piranha Pygocentrus nattereri Kner, 1858 (Characiformes: Serrasalmidae) in open waters in R. Macedonia". Ecologica Montenegrina. ISSN 2336-9744. Vaadatud 25.01.2023.
- ↑ Slawson, L (2.01.2023). "The Red-Bellied Piranha: An Analysis". Vaadatud 23.01.2023.
- ↑ M.Schartl, S.Kneitz, H.Volkoff, M.Adolfi, C.Schmidt, P.Fischer, P.Minx,C.Tomlinson, A.Meyer, W. C Warren (8.07.2019). "The Piranha Genome Provides Molecular Insight Associated to Its Unique Feeding Behavior". National Library of Medicine. Vaadatud 23.01.2023.