Sõrandu
| Sõrandu | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 20,6 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 87 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 7895[3] | |
| Koordinaadid: 58° 51′ N, 25° 50′ E | |
  | |
 |
Sõrandu on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koigi valda.
Kohanimekäändeks on "Sõrandusse".[4]
Sõrandu asub edelas oleva Huuksi ja kirdes oleva Silmsi vahelise tee ääres. Lõunasse jääb Pätsavere, loodesse Väike-Kareda küla. Muudest paikadest asuvad lähedal põhjas olev Kiiluküla ja idas olev Sigapusma.[5]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sõrandu küla esmamainiti 1564 kujul Sernisz.1615 nimetati teda Serrantt, 1726 kujul Sarrando ja 1796 kujul Serrando.[4]
Küla kuulus Peetri kihelkonda. 16. sajandil allus ta Mäo mõisale ja kuulus ka Prandi vakuse koosseisu. 1615 mainiti seda küla kroonule kuuluvate tühjade maade hulgas. 18. sajandil kuulus Sõrandu taas Mäo mõisale, veel hiljem Koigi mõisale.[4]
Sõrandu külas sündis 1900. aastal skulptor Johannes Hirv.[6]
1937 arutas Koigi vallavolikogu Sõrandu ja Sigapusma küla elanike palvet need külad ühendada ning anda neile uueks nimeks Koigi küla, sest nende vanad nimed olevat halve kõlaga. Kohta tuntavat juba nagunii Koigina endise Koigi vallamaja järgi ja peetavat Koigi valla keskuseks. See palve jäi tagajärjeta. 1939 tehti uus ettepanek vähemalt Sigapusma küla Sõranduga liita. 1945. aasta külade loendis enam Sigapusmat polnudki.[4]
1977 liideti Sõranduga Kiiluküla, mis koosnes endistest Sõrandu küla saunadest.[4]
Nime päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Lauri Kettunen esitas külanime päritolu kohta kaks selgitust. Nime alus sõrama tähenduses 'särama' on neist kahest vähem usutav. Tõenäolisem nime alus on sõna sõõrd : sõõru 'maharaiutud võsa'. Peale selle võib nime aluseks olla sõna "sõrg", näiteks sõraliste loomade kohta öeldi sõrane. Nimelõpp -ndu võib olla vana tuletusliide, aga võib olla ka kunagise liitsõna teise poole -niidu lühenenud kuju.[4]
