Surm Jaapani usundites
See artikkel on esitatud liitmiseks artiklitega Sintoism ja Jaapani budism. Lisateavet artikli arutelust |
Kuigi nii shintō’t kui ka budismi on käsitletud siin ainult ühe riigi raames, on need usundid teineteisest väga erinevad: alates surma enda mõistmisest lõpetades surijaga käitumisega. Viimaste maailmapanga andmete kohaselt (2019) elab Jaapanis 126,3 miljonit inimest. 80 miljonit inimest neist on shintō’istid, kuid ka budiste on Jaapanis 80 miljonit.[1] Seetõttu võib järeldada, et vähemalt mingi osa Jaapani elanikkonnast usuvad nii shintō’ismi kui ka budismi. Sellest võib omakorda järeldada, et näiteks on inimene oma nime saamise ning abielu sõlmimise või lahutamise kaudu seotud shintō’ismiga, kuid talle võidakse korraldada budistlik elust ära saatmine ning matused.
Shintōism
[muuda | muuda lähteteksti]Shintō usundis tähendab surmaga kokku puutumine korrast või piiridest üle astumist ning saastumist. See nõuab puhastusrituaalide läbi tegemist ning umbes 30-päevast isolatsiooni, et ei nakatataks teisi inimesi surmasaastega. Jaapani ühiskonna kõrgemates kihtides, nagu keisri õukond, tuli sellistel puhkudel tihti ette juhtumeid, kus muudeti kas toimuva pidanud tseremoonia aega, asukohta või läbiviijat, kuna läbiviija oli kokku puutunud surmaga. Samuti püüdsid tseremooniate läbiviijad saada mittesaastatuks ning sellepärast ei mindud koju, kui keegi oli suremas või just surnud. Sel ajal kodus viibimine oleks tähendanud häbi nii tseremoonia läbiviijale kui ka kogu tema perekonnale. [2] Seega oli surija oma viimastel hetkedel tõenäoliselt üksinda või mõne üksiku perekonnaliikmega.
Surmasaastega kokku puutumine tähendas automaatselt isolatsiooni: vähendatud kokkupuudet ning suhtlust nende inimestega, kes ei kuulunud perekonda. Matustel osalesid tavaliselt vaid perekonna liikmed ning need inimesed, kes olid valmis eesseisvaks isolatsiooniks; samas käisid matusel siiski ka võõrad inimesed, et avaldada kaastunnet, kuid nad ei võtnud teistega koos istet, püüdes nii end saastatusest säästa. Need, kes olid saastega siiski kokku puutunud, ei tohtinud käia kami pühakodades ega osaleda peetavates rituaalides, samuti ei tohtinud nad viibida keiserlikus palees ning valitsusasutustes. Lisaks sellele olid olemas alad, kus suremine oleks tähendanud terve selle ala saastamist surmasaastega. Sellised alad, kus püüti suremist vältida, olid kami pühamud ja nende ümbrused; eriti halb oli olukord siis, kui keegi suri pühamu sees.
Jaapani budism
[muuda | muuda lähteteksti]Budismi õpetused keskenduvad karmaseadusele ehk teo- ja tagajärje seadusele, samsaarale ehk inimese hinge pidevale ümber sündimisele ning enda kannatustest vabanemisele ja seeläbi püüdlusele jõuda lõpuks nirvaanasse. Seega, selleks et inimene jõuaks nirvaanasse, peab ta vabanema inimeseks olemise kannatuste põhjustest. Selleks peab inimene käima kaheksaosalisel teel, mis koosneb õigest vaatest, kavatsusest, jutust, teost, eluviisist, püüdlemisest, keskendumisest ning mõtlusest ehk keskendunud mõtlemisest.
Jaapani budismis usutakse ja käitutakse peamiselt mahajaana budismi arusaamade järgi, kus usutakse, et kõigil on võimalik saada lunastatust ning liikuda edasi nirvaanasse. Kuna lisaks nirvaanale on budismi üks põhiõpetustest ka reinkarnatsioon, siis ei näe budistid surma kui midagi halba, pigem on see võimalus uuesti sündida ning oma järgmist elu paremini elada. Mahajaana budistid püüdlevad bodhisatta’ks saamise poole, sest nad usuvad, et ka Buddha oli kunagi bodhisatta; samuti kuna nad aktsepteerivad mitmeid erinevaid õpetusi surmajärgsuse kohta, mitte nagu theravaada budistid, kes usuvad, et olemas on ainult üks õpetus surmajärgsuse kohta. [3]
Kuna budistid usuvad uuestisündi, on ka nende käitumine sureva inimesega veidi teistsugune kui tavaliselt. Surija ümber olevad inimesed toetavad teda ning püüavad muuta tema viimased hetked võimalikult meeldivaks, sest nad usuvad, et see mõjutab surija sündi järgmises elus. Selleks kaasatakse surija olukorra parandamisse ka mungad või nunnad, kes aitavad surijal suunata mõtteid ning meditatsiooni õiges suunas, lugedes religioosseid tekste, teostades surija kaitseks rituaale ning aidates surijal mõista tema nägemusi. [2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Möldre, I., Surm ja surmajärgsus Jaapani usundiloos: [1] (2013)
- Budism: [2] (13.02.2016)
- Death and the afterlife: [3]
- Hiina ja Jaapani vanad usundid: http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/est/index.php/Hiina_ja_Jaapani_vanad_usundid (31.01.2016)