Mine sisu juurde

Kivisildnik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Sven Kivisildnik)
Sven Kivisildnik esinemas Kirjanike Liidu hoones Harju 1 laupäeva pärastlõunasel lastekal
Leonhard Lapin ja (:)kivisildnik rahvusvahelise luulepäeva luulemaratonil Tallinna Keskraamatukogus 21. märtsil 2014
Kivisildnik 2012. aasta veebruaris Kulka kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominentide tutvustusesinemisel Tartus.

(:)Kivisildnik (kodanikunimi Sven Sildnik; sündinud 3. jaanuaril 1964 Rakveres) on Eesti kirjanik ja poliitik.

Lõpetanud Rakvere 1. keskkooli 1982. Õppinud Eesti Põllumajanduse Akadeemias (1982–1986, agronoomia), Tartu Ülikoolis (1986–1989, ajakirjandus) ja Tartu Teoloogia Akadeemias (1990–1991), millest viimase kohta on ütelnud: "Ma tavaliselt väidan, et õppisin seal homileetikat, matusekõnede pidamist."[1]

Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisse (NAK, nii 1990. aastal tegevuse lõpetanud kui ka 1997. aastal taasloodud kooslusse), samuti Eesti Kostabi $eltsi. Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post. Oli ansambli Whaw! Zaiks laulja.[viide?]

Eesti Iseseisvuspartei (EIP) 18. aprillil 2015 toimunud üldkoosolekul valiti ta erakonna esimeheks. Aastatel 2006–2009 Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja 2009–2015 erakonna aseesimees.[viide?] 18. aprillil 2015 toimunud üldkoosolekul valiti ta erakonna esimeheks.[viide?] Ta lahkus Eesti Iseseisvusparteist ja astus EKRE liikmeks 4. oktoobril 2022 [2]

On avaldanud arvamuslugusid EKRE uudisteportaalis Uued Uudised.[viide?]

(:)kivisildnik - "See on minu logo. See on kärss, see on seakärss. See on seakeeramisest. "Siga keerama" – see on selline väljend (virumaa). See on mu toodetele omane, et seal keeratakse siga" [1]

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Märg Viktor" (1989)
  • "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Kivisildnik on võtnud ENSV Kirjanike Liidu liikmete nimekirja ja vaba teadvuse voolu meetodil lisanud iga nime taha iseloomustuseks suvalisi ebatsensuurseid ja obstsöönseid väljendeid. Samas mitte nendega piirdudes, vaid kasutades ka poliitilisi määratlusi, teiste isikute nimesid, juhuslikke ameteid, elukutseid, loomanimetusi."[3]
  • "Dawa vita" (1991)
  • "Nagu härjale punane kärbseseen" (1996)
  • "Loomade peal katsetatud inimene" (1997)
  • "Kutse" (1997)
  • "Päike, mida sa õhtul teed" (2003)
  • "Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus" (2003)
  • "Null tolerants" (2004)
  • "Otsin naist: koledatel, vaestel, vanadel ja kiimalistel mitte tülitada" (2004)
  • "Poeem Puutinile" (2004)
  • "Valitud teosed I, jutustused ja romaanid 1984–2004" (2004)
  • "Tali valla ametlik ajalugu: kehtestatud Tali vallavolikogu määrusega 10.10.2005 nr. 4" (2005)
  • "Vägistatud jäämägi" (2006)
  • "Torti ja aborti" (2007)
  • "(:)SUMO" (2007)
  • "(:)joosepi kahtlused" (2008; koos Rainer Maria Rilkega)
  • "(:)sõda ja rahu" CD (2008)
  • "(:)liivlased ja saurused, valuraamatu I köide" (2011)
  • "(:)raadiopastor" (2011)
  • "(:)soari evangeelium, valuraamatu II köide" (2012)
  • "(:)enne sõda ja kõike seda" (2012)
  • "Visa hing Kilingi-Nõmmelt. Legendi sünd" (2013; koos Aarne Anmanniga)
  • "(:)inimsööja taksojuht, valuraamatu III köide" (2013)
  • "(:)õpetaja ütles" (2013)
  • "Visa hing Kilingi-Nõmmelt ja Karlova inimsööjad" (2013; koos Aarne Anmanniga)
  • "(:)100%(:)" (2014; valikkogu)
  • "(:)laulurahvas hakkas mõtlema" (2014; esseed)
  • "Visa hing Kilingi-Nõmmelt ja Donetski Lolita" (2014; koos Aarne Anmanniga)
  • "(:)tunnete sümfoonia ehk kerjused liftides" (2014)
  • "(:)seitsmes Moosese raamat" (2015)
  • "(:)olovernes. kaks vaadet elule" (2015)
  • "(:)see õige luuleõpik" (2015)
  • "(:)luuletused" (2015)
  • "(:)kirsiõis" (2017)
  • "(:)pariis 1911" (2017)
  • "(:)kehakultus" (2017)
  • "(:)ma olen siga" (2018)
  • "(:)armuloo prügikast, valuraamatu IV-VIII köide" (2019)
  • "(:)doris taukari järelejäänud luuletused" (2019)
  • "(:)püha viha" (2022)
  • "(:)valmid. reisimärkmeid ühe orjarahva vaimselt teekonnalt" (2024)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on abielus ja tal on kaks last: poeg ja tütar.[viide?]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Rainer Kerge (19. juuli 2008). "Sven Sildnik keerab (:)kivisildnikuna siga". Õhtuleht.
  2. ↑ "EKRE-sse astunud (:)kivisildnik: see on enesekaitse" ERR, 4. oktoober 2022
  3. ↑ https://forte.delfi.ee/artikkel/19072847/606-96-startis-eesti-tuntuim-e-kriminaalasi

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kivisildnik&oldid=6747664"