Tüdruk, kes hüppas läbi aja

"Tüdruk, kes hüppas läbi aja" (jaapani keeles 時をかける少女 Toki o Kakeru Shōjo) on jaapani ulmeline joonisfilm (anime), mis räägib 17-aastasest tütarlapsest Makoto Konnost, kes avastab endas võime hüpata läbi aja. Ta hakkab seda kasutama nii koolitööde tulemuste parandamiseks kui ka isiklike ebameeldivuste vältimiseks. Asjade muutmine aga polegi nii lihtne kui loodetud ning aina rohkem peab Makoto kasutama oma võimeid, et end ja sõpru õudsetest tagajärgedest säästa.

Anime toetub Yasutaka Tsutsui samanimelisele romaanile "時をかける少女" (jaapani keeles Toki o Kakeru Shōjo). 15. juulil 2006. aastal esilinastunud filmi režissöör on Mamoru Hosoda ning filmi lõi stuudio Madhouse. Film kestab 98 minutit.

Sisu

Lugu algab Makoto igapäevaelu kujutamisega, näidates tema sõprust Chiaki Mamiya ja Kōsuke Tsudaga. Päeval, mil Makoto kiirustab jalgrattal raudteeülesõidukohale, tajub ta äkitselt, et rattal on pidurid üles öelnud ning lähenemas on rong. Tundub, et kokkupõrge on vältimatu, kuid äkitselt liigub tüdruk ajas tagasi just parasjagu, et ohtlikku olukorda vältida.

Juhtunust šokeerituna läheb Makoto oma nõiast tädi juurde. Tädi olemus jääb filmis veidi arusaamatuks, sest Kazuko Yoshiyama on Yasutaka Tsutsui romaani peategelane, aga filmis kõrvaltegelane ning tema tausta lahti ei seletata. Tädi hoiatab tüdrukut võime liigse kuritarvitamise eest. Algselt kasutab Makoto oma ajas rändamise oskust suhteliselt süütult, minnes minevikku näiteks selleks, et laulda 10 tundi järjest karaoket või süüa ära magustoit, mille õde oleks endale napsanud. Asi hakkab käest ära minema hetkel, mil neiu mõistab, et võib oma võimet kasutada ning asjade käiku muuta ka teistega suhtlemise ajal.

Makoto hakkab oma oskusi kuritarvitama, et pääseda ebamugavatest olukordadest, nagu näiteks tema parima sõbra Chiaki Mamiya armuavaldus. Üsna pea avastab ta enda käe pealt tätoveeringu, mis loetleb järele jäänud ajahüpete arvu, mida on alles väga vähe. Makoto püüab kõikide jaoks parimat võimalikku tulevikku luua, kuid impulsiivselt kasutab ta oma viimast hüpet selleks, et hoida ära Chiaki kõnet, kes küsib, kas tüdruk teab midagi ajas tagasi rändamisest. Seetõttu ei suuda Makoto hoida ära oma sõbra Kōsuke Tsuda ning tema tüdruksõbra Kaho õnnetust raudteeülesõidul, mille tagajärjel mõlemad hukkuksid, nagu oleks filmi alguses juhtunud Makoto enesega. Neiul ei jää muud üle, kui lähenevat rongi õudusega pealt vaadata, kuid järsku jääb aeg seisma.

Välja ilmub Chiaki, kes tunnistab üles, et ta on tegelikult ajarändur tulevikust. Chiaki hüppas läbi aja, et näha tulevikus hävinevat maali, mida Makoto parasjagu restaureeris. Läbi seiskunud linna jalutades vihjab Chiaki, et ajal, millest tema pärit on, on maailmas aset leidnud jube katastroof. Tuleb välja, et noormees kasutas ära oma viimase hüppe, et päästa Kōsuke ning tolle neiu õnnetusest. Chiaki peatas aja, et seletada neiule, millised on hüppe tagajärjed: noormees ei pääse enam tagasi tulevikku ning peab seetõttu lihtsalt kaduma. Makoto mõistab liiga hilja, et ka tema armastab Chiakit.

Kui aeg uuesti käivitub, kaob Chiaki, jättes maha endast väljas oleva Makoto. Poisi kaotamisega leppida püüdes avastab neiu, et on tagasi saanud oma viimase hüppe, sest Chiaki ajahüpe oli toimunud enne seda, kui tema enda oma oli kasutanud. Makoto hüppab tagasi momenti, mil oma võimed algselt sai ning mil Chiakil oli veel alles tema viimane ajarände tähis. Ta avaldab poisile kõik, mida too tüdrukule tulevikus tema päritolu kohta oli öelnud. Ta räägib ka ajarännust ning sellest, miks poiss oli viibinud kauem tüdruku ajas. Lühidalt enne seda, kui poiss oma aega tagasi läheb, ütleb Chiaki, et ootab tüdrukut tulevikus. Makoto vastab, et kavatseb sellele vastu joosta.

Animatsiooni stiil

Nagu enamus animest, on ka "Tüdruk kes hüppas läbi aja" pigem lihtsustatud kui detailidest pulbitsev. Mamoru soov oli luua puhast animatsiooni. Tegelastel pole enamikul ajast isegi varje, kuid nad ei mõju seepärast vähem usutavatena. Näiteks pööravad animaatorid väga suurt tähelepanu hüppestseenidele ning kukkumisstseenidele, mis eelnevad ja järgnevad Makoto ajarännetele. Nendes on palju üpriski keerulist liikumise kujutamist, mis mõjuvad väga realistlikult. Käed ja tüüpilised anime jooksustiilid on kõrvale jäetud, tähelepanu on pööratud ka taustal toimuva sigina-sagina kujutamisele nii, et see ei mõju tüüpkaadritena. Selline detailikäsitlus toob tegelased eredalt esile ning lugu on usutav.

Auhinnad

• 2006 – parima animatsiooni auhind Kataloonia Rahvusvahelisel Filmifestivalil Sitges (režissöör Mamoru Hosodale)
• 2006 – Hochi Filmi eriauhind
• 2007 – Jaapani Akadeemia filmiauhind: parim animatsioonfilm
• 2007 – parim animatsioonfilm Mainichi Filmivõistlusel
• 2009 – Noore Artisti auhind: parim voice-over Emily Hirst

Välislingid

Ajakiri Otaku nr.2 aprill 2008

[2]

[3]

[4]

[5]