Mine sisu juurde

Triinu Meres

Allikas: Vikipeedia

Triinu Meres (sündinud 20. jaanuaril 1980) on eesti kirjanik ja toimetaja.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Meres on õppinud Tartu Ülikoolis semiootikat[1] ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis lõpetanud õenduse erialal.

Kirjanduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal ilmus Merese luulekogu "Lagunemine" kirjastuses Hermes, raamatu kujundas Helen Illend.[2] See pälvis mitu positiivset arvustust. Näiteks 2009. aasta luule ülevaates kirjutas Hannes Varblane selle kohta: "Selle aasta üks üllatajaid. Ootamatult tugeva värsikultuuriga esmik."[3]

Korduvalt võrreldi seda Andrus Kasemaa samal aastal ilmunud samanimelise raamatuga. Nii esindavad Jürgen Rooste hinnangul mõlemad autorid uusaususe lainet Eesti kirjanduses. "Mingis mõttes on Meres Kasemaa vastand – Kasemaa pigem varjab end oma mänguga me ees, aga Meres paljastab, kuigi ta teeb seda palju luulelisemas, luulelikumas vormis," võrdles Rooste. Ka kiitis ta Merese tugevat vormitaju ("Triinu Merest tasub märgata küll. Ei ole palju neid autoreid, kes suudaksid veenvad olla oma rütmi ja riimiga – tema vaba ja vahel ka vermitud-vormitud värss, mis mängib riimi ja kõlakordustega, ei pane lugejat häbenema.") ning avaldas lootust, et raamat ei jää autori ainsaks: "Ja mu teine mure on – mille juurde liigub Meres luules edasi? /---/ Ma ei tea, aga too – mu teada debüüt – on igatahes järge väärt."[4]

Merese vormikasutusele pööras tähelepanu ka Andra Teede, kes samuti rõhutas teose naiselikkust ("Veidi naiivse ja plikaliku avaluuletusega ("Vahel ma mõtlen, et tahaksin mehele minna, / peigmees võiks olla kaunis kui juunikuus pungumas roos") teos on oma kõrghetkil väga stiilne, väljapeetult naiselik, empaatiat äratavalt nukker ja pateetikat minetavalt jõhker.") ja küpsust (""Lagunemine" on tõsine, aga mitte masendav raamat. See ei ole nutune naisluule, vaid küpse ilmavaatleja tundepoeetika. Bluus, millest ei puudu killuke irooniat, eneseirooniat, aga ka kriitikanoote maailma kohta.").[5]

2011. aastal võitis Meres Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia korraldatud ulmejuttude konkursi jutuga "Joosta oma varju eest"[6]. Katkend loost ilmus ka Eesti Päevalehes[7]. Mitmes ulmekogumikus on ilmunud tema novelle ("Viirastuslik rügement" 2012, "Mullast oled sa võetud" 2013, "Pikad varjud" 2015).

Käsikirjaga "Lihtsad valikud" jäi ta 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel jagama 2. kohta[8]. Ulmeromaan ilmus sama aasta lõpus kirjastuses Varrak (kujundaja Liis Karu) ning kandideeris 2018. aastal kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale[9], kuid ei võitnud seda. Romaanivõistluse žürii esimehe Jan Kausi kommentaar: "Triinu Merese teoses võlus žüriid peaaegu hooletu julgus fantaseerida ning sundida lugejat oma fantaasiamaailm ilma pikemate selgitusteta omaks võtma."[10]

2018. aastal ilmus teine romaan "Kuningate tagasitulek"[11] kirjastuselt Fantaasia.

2019. aastal avaldas kirjastus Varrak Triinu Merese jutukogu "Kuigi sa proovid olla hea".

2024. aastal ilmus koos Kristo Jansoniga raamat "Devolutsioon".

2024 ilmus ka romaan "Omasid ei jäeta maha"

Kirjandusauhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2011 Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia ulmejuttude konkursi võitja
  • 2017 II koht EKL romaanivõistlusel ("Lihtsad valikud")
  • 2018 Stalker (romaan "Lihtsad valikud")

Nominatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2009 oli nomineeritud Betti Alveri preemiale
  • 2018 oli nomineeritud KulKa aastapreemiale kategoorias "vabaauhind" ("Lihtsad valikud")

Muu tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal andis Eesti rollimängijate ühendus Keskmaa Ordu Meresele aasta tolkienisti tiitli aktiivsuse eest fantaasiapõhiste rollimängude korraldamisel ja J. R. R. Tolkieni loomingu propageerimisel.[12]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta elab Keilas.[13]

Tal on tütar Säde ja poeg Mait. Lisaks hundikoer Totoro ja kass Karu.[13]

Ta põeb masendust ning tähelepanu- ja aktiivsushäiret. Talle on määratud puue.[13]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Uued tudengid" EPL, 6. august 1997
  2. ↑ "Triinu Kera ja Siim Meres esitlevad oma luulekogusid"[alaline kõdulink] kultuuriaken.tartu.ee, 10.11.2009
  3. ↑ Hannes Varblane "Kolm korda üks kolmandik on umbes üks" Sirp, 23.04.2010
  4. ↑ Jürgen Rooste "Väike luulekaleidoskoop 3: luuletulv jätkub"[alaline kõdulink] Sirp, 30.07.2009
  5. ↑ Andra Teede "Naiselik hingevalu, konservatiivi pessimism ja looduslapse ulmad" EPL, 21. mai 2010
  6. ↑ Raul Sulbi "Ulmejutuvõistluse peapreemia pälvis Triinu Meres" PM, 7.05.2011
  7. ↑ Margit Adorf "Loe: Katkend ulmejuttude võistluse võidutööst" EPL, 9. mai 2011.
  8. ↑ EKLi romaanivõistluse võitis Vahur Afanasjev käsikirjaga "Serafima ja Bogdan", err.ee, 6. juuni 2017.
  9. ↑ Mart Juur "Triinu Meres: väga levinud on eksiarvamus, et ulme ei peagi olema hea kirjandus" ERR/Kirjandusministeerium, 28.02.2018
  10. ↑ "Kirjastuste uudised 9/17" Reaktor, september 2017
  11. ↑ ""Kuningate tagasitulek"". Goodreads. 2018.
  12. ↑ "Aasta Tolkienist 2008", Keskmaa Ordu (intervjuu)
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 "Avameelselt depressioonist: ma olen enesetapu peale terve elu mõelnud. Juba siis, kui olin koolieelik". Maaleht. Vaadatud 21. detsembril 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Triinu_Meres&oldid=6689655"