Vikipeedia arutelu:Hääletused

anonüümsed hääled annuleeritakse

Kas õige pole mitte 'annulleeritakse'? Siim 12:18, 24 juuli 2005 (UTC)

On küll. Andres 12:24, 24 juuli 2005 (UTC)

Kuidas/Kus hääletada

(kombes.) Kuulge nüüd, siin lehel võiks seda ka seletada, miks ülaservas asuv link "redigeeri" hääletamist ei võimalda. Senikaua on praegune lahendus lombakas. --Ker 29. august 2005, kell 19.08 (UTC)

:o) ... kas nüüd ei saanud liiga "suurelt ja rasvselt"(?) Jääb väheke selline mulje et tähtis on hääletada, mitte mõista mille kohta hääletus käib ja siis võtta oma seisukoht hääletades.

See oli hea märkus küll et ei olnud selgitatud kus seda hääletust teha saab, kuid nagu näha pole enamusele hääletajast see probleemi valmistanud (või ei julgenud keegi ennem häält teha?) --TarmoK 30. august 2005, kell 13.22 (UTC)

Selgitan suurust ja rasvasust: Sundida kasutajat sisemisi redigeerimislinke pruukima on ebatraditsiooniline ja mõneti vägivaldne lahendus. Kõik kasutajad ei ole oma keskkonda seadistanud sisemisi redigeerimislinke näitama. Nad ei pruugi taibata, miks nad hääletada ei saa. Minul vähemalt kulus pisut aega toibumiseks. Kui instruktsioon juba lisada, siis kuhugi, kus ta silma paistab. Reeglite sabas tavatekstina on liiga peidetud -- mina küll iga kord reegleid uuesti ei loe. Kui suurelt ja rasvaselt just kirjutada -- kost ma tiiä. --Ker 30. august 2005, kell 13.50 (UTC)

Hääletuse algatamine

Igal üksikul hääletusel oleks hea kui oleks "omanik", kes siis hoiab silma peal sellel hääletusel, häälte korrektsus, hääletuse lõpetamine, kokkuvõtte tegemine ja vaataks ka et hääletuse enda kohta käivatele küsimustele saaks vastused antud. see ei tähendaks et ta peaks kõike seda ise tegema, ta võib vabalt paluda abi teistelt. ... hääletuse "omanik"/algataja nimi oleks hea ka olla nähtaval hääletuse seletuses. Arvamusi(?) --TarmoK 12. september 2005, kell 10.51 (UTC)

Mõte hea ja õige. Ainult et tavaliselt nõuab hääletust keegi, kes on ise huvitatud teatud tulemusest ja otsusest. See võib mõjutada hääletusele pandava kysimuse sõnastust jpm. Ei tahaks ju, et selliste asjade pärast areneks uus vaidlus. Oleks parem, kui hääletuse "omanik" oleks ise erapooletu või mitte nii väga huvitatud yhest või teisest lahendusest. Pakuksin, et kui tekib vajadus hääletuseks, siis arutelus osalenud pooled valivad ise kellegi ("vahendaja", "arbiiteri", "kohtuniku"), kelle poole pöördutakse palvega korraldada hääletus. --Lulu 12. september 2005, kell 11.53 (UTC)

Polls are evil

Vaata ka meta:Polls are evil (märkus: selle lingi postimisega ei avalda ma arvamust). Peep 17. oktoober 2005, kell 19.01 (UTC)

Palun aidake

Palun aidake hääletust korraldada. See on nii keeruline, et käib mulle üle mõistuse. Andres 17. oktoober 2006, kell 18:52 (UTC)

Mis asi siis täpsemalt käib üle mõistuse? ... ei ütle et see "protsess" kõikse lihtsam on, kuid ...

Kõikse lihtsam on lihtsalt teha hääletuste lehele pealkiri, ja selle alla hääletuse eesmärk ja siis kuidas hääletada (poolt hääl ühele variandile; poolt/vastu/erapooletu jne) ja siis vastavalt hääletuse tüu¨bile lisada vahepealkirjad mille alla siis hääli panna.

see on siis kõikse lihtsam alustamine. Vähe parem variant on teha hääletuste alla oma abileht kuhu sama tekst mis eespool ja siis see abileht linkida hääletuste lehele.

hääletust tehes võib mallli võtta varasematest hääletustest või isegi alustada sealt otse kopeerimise ja ümber tegemisega. --TarmoK 17. oktoober 2006, kell 19:28 (UTC)

Kord mul see asi õnnestus. Nüüd ma suutsin küsimused ära kopeerida, aga siis ei leidnud täiendamiseks vajalikku redigeerimisnuppu üles ja lõin käega. Pea ei ole praegu just kõige värskem. Andres 17. oktoober 2006, kell 19:41 (UTC)

Vanemtao blokeerimise teemalise hääletuse idee tuli Valjult. Ma ei ole kindel, et oskan seda hääletuslehte teha. avjoska 27. detsember 2006, kell 13:33 (UTC)

Lõpetamine

Kõik kolm siin olevat hääletust on kestnud üle 2 nädala. Hääletuse algatajad peaks need ka lõpetama. --Metsavend 16. november 2006, kell 21:30 (UTC)

Metsavend, palun lõpeta ise. Mina ei jaksa praegu. Andres 17. november 2006, kell 06:26 (UTC)

Administraatori hääletuse tingimused

Minu meelest on põhiline küsimus, mis tuleb lahendada, kas piirduda häälte vahekorra arvestamisega või lisada tingimus kvoorumi kohta. Esimesel juhul on kandidaadi läbikukutamiseks tarvis anda vastuhääli, teisel juhul piisab selleks hääletamata jätmisest.

Kui on antud üle kahe variandi, siis pole selge, kuidas tulemuse üle otsustakse.

Hääletuse tehniline vormistamine on praegu keeruline. Mina seda ei oska. Andres 2. juuli 2007, kell 20:25 (UTC)

Praegu pole selge, kuidas ja kus hääletada ning kus toimub sisuline diskussioon.

Probleemiks on ka see, mis teha siis, kui hääletajal on hoopis mingi oma variant, mida pole ette nähtud. Küsimused tuleks minu meelest sõnastada jah/ei-küsimustena. Andres 2. juuli 2007, kell 20:27 (UTC)

Samuti on probleemiks, et küsimused pole üksteisest sõltumatud. Vastus võib oleneda sellest, milline on teiste küsimuste lahendus. Andres 2. juuli 2007, kell 20:29 (UTC)

Tõenäoliselt ma asja paremini teha ei oska. Ootan teiste abi. avjoska 2. juuli 2007, kell 20:31 (UTC)

Kui seda hääletust teha siis küsida pigem enne põhimõttelised küsimused ja siis arutada neid aja pikkusi eraldi. et midagi sellises stiilis kui järgnev --TarmoK 6. juuli 2007, kell 23:21 (UTC)

Lisaksin teise põhimõttelise küsimusena veel selle, kas kandidaadile tuleb esitada mingeid tingimusi või jääb see iga hääletaja enda teha. Andres 7. juuli 2007, kell 06:36 (UTC)

---

hääleta poolt või vastu igale küsimusele. Võib ka lisada ettepaneku aja pikkuse kohta kui küsimus seda eeldab Kas administraatori hääletuses peaks olema ...

• ... tingimus et kasutaja peab olema teatud aja aktiivne?
• ... tingimus et kasutaja peab olema teinud teatud arv redigeerimisi?
• ... tingimus et kasutaja peab andma nõusoleku enne hääletamise alustamist?
• ... tingimus määramaks et kord mitte valitud kasutaja saab esitada uuesti?
• ... kindlaks määratud hääletamise perioodi pikkus?
• ... tingimus teatud arvu, juba administraatorite, hääletuse osalemise enne kui hääletus loetakse lõppenuks?
• ... tingimus teatud arvu kasutajate hääletamise järel hääletamine lugeda lõppenuks?
• ... tingimus administraatorite poolt häälte arvust et lugeda kandidaat aktsepteerituks?
• ... tingimus teatud protsentuaalse enamuse poolt häälte kõigi kasutajate arvust?
• ... tingimus et teatud arvu administraatorite vastuseisu puhul kandidaat maha võtta?
• ... tingimus et hääletada võivad vaid kasutajakontoga sisse loginud kasutajad?

Jah, kuidagi nii tuleks küsimused seada. Aga arvan, et kasutaja nõusolek ning ainult sisseloginud kasutajate hääletamine ei vaja hääletust. Andres 7. juuli 2007, kell 06:36 (UTC)

Kas lisaks eelpool toodutele oleks veel mingeid punkte vaja läbi mõelda? Kui ei, siis võiks kõik minu tehtu kustutada ja selle üles panna. avjoska 12. juuli 2007, kell 19:27 (UTC)

Jah. Eks pärast näeb. Andres 13. juuli 2007, kell 08:32 (UTC)

Panin tulemuse tähtajaks 5. augusti, kuid osade teemade all ei ole nii suurt häälteenamust mingi punkti alla tekkinud, et neid selleks ajaks lõpetada. Häälteenamuse saavutanud administraatorite kandideerimise punktid saab 5. augustiks välja kuulutada. Kas ülejäänute puhul lihtsalt pikendame tähtaega või kuidas käituda? avjoska 3. august 2007, kell 22:59 (UTC)

Minu meelest on üldse lugu nii, et hääletus on halvasti korraldatud. Igas punktis ei pruugita üldse häälteenamuseni jõuda. Pealegi ei ole punktid üksteisest sõltumatud, näiteks on hääletuses osalejate vajalik arv ja hääletuse kestus üksteisest sõltuvad. Seetõttu oleks parem hääletada tervikute üle. Mul on ettepanek püüda leida ligikaudne konsensus nii paljudes asjades kui võimalik ning seejärel panna hääletusele mingi tervikvariant, mis võib-olla pole täielik. Võib-olla ka panna hääletusele näiteks kaks alternatiivset tervikvarianti. Kui mõni neist on heaks kiidetud, siis saaks edasi minna lahtiste asjade täpsustamisega. Andres 4. august 2007, kell 06:39 (UTC)

Mul on ettepanek seniks, kuni kõik on otsustatud, võtta kasutusele ajutine hääletuskord. Selle järgi peab olema antud kümme häält, hääletus jääb üles, kuni kümme häält kogutakse, kõik hääletajad on võrdsed ning vajalik on poolthäälte neljakordne ülekaal vastuhäälte üle. Teised asjad jääksid hilisemaks otsustamiseks, aga jätame esialgu lihtsalt esitamata kandidaadid, kes on siin alla aasta olnud. Andres 4. august 2007, kell 16:50 (UTC)

Kas siis praegune hääletusvõimalus jääb üles? no abi vajab ta küll, ei eita. avjoska 4. august 2007, kell 17:59 (UTC)

Minu meelest neid hääletusi siduvateks pidada ei saa, aga midagi nad ikka näitavad, nii et nad võivad ju olla. Andres 5. august 2007, kell 18:15 (UTC)

Kuna mina neid paremaks teha ei oska, võiks keegi oma abikäe ulatada ning neid täiustada, kes oskab ja viitsib. Senised hääled võiksid säiluda ning hääle andja võiks siis vajadusel muuta. avjoska 5. august 2007, kell 18:43 (UTC)

Vilkuvast lingist

Kui juba hääletus, siis peaks viimaste muudatuste leheküljelt siia vilkuv link tulema. Andres 14. detsember 2008, kell 19:54 (UTC)

Seda vilkuvat linki on jälle tarvis.

Hääletusreeglitest

Millised on hääletusreeglid? Kui kaua hääletus kestab, kelle hääli arvestatakse ja kuidas tulemus selgitatakse? Andres 3. oktoober 2010, kell 19:58 (EEST)

Lennufirmade sihtkohtade hääletus on kokku võtmata. Andres 2. november 2010, kell 11:50 (EET)

Ainult 5 inimest hääletas. Kas selle põhjal saab üldse mingeid järeldusi teha? --Kyng 2. november 2010, kell 14:15 (EET)

Hääletamine on ju vabatahtlik.

Kui seatakse tingimuseks mingi arvu hääletajate osavõtt, tuleb selles juba enne algust kokku leppida. Andres 2. november 2010, kell 15:35 (EET)

Nojah, tegelikult on väga raske otsustada, mitu inimest peaks osalema, et võiks lugeda hääletus pädevaks.--Kyng 2. november 2010, kell 18:05 (EET)

Mina ei seaks üldse piiranguid. Küll aga tuleb hääletus nähtavaks teha. Andres 2. november 2010, kell 18:50 (EET)

No kui hääletajaid oleks 1-2, siis oleks ikka natuke naljakas seda mingiks hääletuseks lugeda või kuidas?--Kyng 2. november 2010, kell 19:27 (EET)

Minu meelest ei ole, kui hääletus on nähtav. Andres 2. november 2010, kell 19:31 (EET)

Kas hääletus võib lõppeda ainult ühe häälega? Pelmeen10 5. veebruar 2011, kell 16:48 (EET)

Minul isiklikult kõne all olevas hääletuses seisukoht puudub. Ma ei leia ka, et ma peaksin sinna "erapooletu, sest ei taipa teemast midagi" märkima. Hääletus (või konsensus mingis asjus) on ju mõeldud neile, kes neid artikleid loevad ja kes nendega pidevalt tööd teevad. Kui ma kunagi soovin kaasa rääkima hakata, siis võib ju uue hääletuse teha. --kanakukk 2. november 2010, kell 19:01 (EET).

---

Kas keegi võtaks viimase hääletuse kokku, hääletus on lõppenud (2 nädalat on möödas). Pelmeen10 13. veebruar 2011, kell 03:14 (EET)

---

Hääle andmiseks tuleb sisse logida, muidu hääl ei loe. Andres 20. märts 2011, kell 10:22 (EET)

Olga Nõmme hääletuse lõpetamine

"Kas kustutada artikkel Olga Nõmm? Hääletus lõppeb 24. aprillil" - võiks selle hääletuse sulgeda ja artikli ära kustutada. Ilmselgelt on kogukond oma arvamust avaldanud. c.c. 28. juuli 2011, kell 16:27 (EEST)

Hääletusreeglid vol 2

Hääletuse tulemusel otsustatakse mingi küsimus. Aga oletame, et hääletanute vaated muutuvad või tekib näiteks 10 uut kaastöölist, kes oleksid oma häältega küsimuse teisiti otsustanud. Millal tohib samas küsimuses hääletuse uuesti avada? --kanakukk (arutelu) 4. märts 2013, kell 15:52 (EET).

Otsuse alus

Kuidas tulemus otsustakse? Kas lihtsalt poolthääli peab olema rohkem kui vastuhääli? Andres (arutelu) 17. oktoober 2014, kell 00:38 (EEST)

Mul tekkis sama küsimus. Ja mul on kahju, et ebaõnnestus varasem hääletus selle kohta, mis on tingimused, et kasutaja saaks hääletada. Ainult konto registreerimine enne hääletuse algust ei ole minu arvates piisav. Adeliine 17. oktoober 2014, kell 15:20 (EEST)

Kuni reegleid pole, võime terve mõistuse järgi otsustada. Minu arust ka registreerimine pole piisav, aga kui ta enne hääletuse väljakuulutamist midagi teinud on, siis pole minu meelest põhjust häält tagasi lükata. Andres (arutelu) 17. oktoober 2014, kell 15:26 (EEST)

Nüüd ma räägin küll endale vastu, aga kui reegleid pole, võidakse tulemus vaidlustada. Andres (arutelu) 18. oktoober 2014, kell 10:37 (EEST)

Selles peaks kokku leppima küll, millisel juhul hääl arvesse ei lähe. Et tingimuseks oleks näiteks mingi minimaalne aeg + muudatuste arv registreerunud kasutajana. Tulemuse otsustamisel oleme vist varem lähtunud lihthäälteenamusest? --Epp 18. oktoober 2014, kell 17:38 (EEST)

Oli vist jah nii, et poolthäälte arv ületab vastuhäälte arvu.

Pakun, et hääletamisel loeb hääl siis, kui registreeritud kasutaja on teinud vähemalt ühe sisulise paranduse enne hääletuse algust. Hääl ei loe ka siis, kui me kahtlustame, et üks kasutaja hääletab mitme kontoga. Andres (arutelu) 19. oktoober 2014, kell 05:15 (EEST)

Jälle, kuidas tulemus otsustatakse? Andres (arutelu) 16. detsember 2014, kell 21:44 (EET)

Hääletamise reeglistik

Arvan, et hääletuste tegemist peaks reguleerima ning tegema kohustuslikuks administraatoritele. Pakun välja järgmise reeglistiku. Mis arvate? Postituvi (arutelu) 19. aprill 2015, kell 11:52 (EEST) Eemaldatud pakutud hääletusreeglistik Postituvi (arutelu) 23. aprill 2015, kell 16:17 (EEST)

Selliseid reegleid ei saa teha. Vikipeediat teevad vabatahtlikud, kedagi ei saa millekski kohustada ega tal midagi ära keelata. Ainuke asi, mis vajab reguleerimist, on, see, kes saab hääletada. --Epp 19. aprill 2015, kell 12:36 (EEST)

See ei olegi kellegi millekski kohustamine. See, kes hääletuse korraldab, on võtnud endale kohustuse, et hoiab sellel silma peal ning teeb kokkuvõtted. Ning administraatorid, kes on ise võtnud kohustuse Vikipeediat administreerida, peaksid avaldama oma arvamust hääletuse küsimustes. Postituvi (arutelu) 19. aprill 2015, kell 12:53 (EEST)

7 päeva on liiga lühike aeg. Tavaliselt on meil hääletused olnud kahenädalased. Administraatorid administreerivad siis, kui neil aega on. Neil on õigus olla Vikipeediast pikemat aega eemal ükskõik mis põhjusel. Adeliine 19. aprill 2015, kell 15:18 (EEST)

---

Ega poole hääletamise peal ei saa tingimusi muuta. Asjad võiks ikka enne läbi mõelda ja arutada. --Epp 24. aprill 2015, kell 23:51 (EEST)

Kui hääletusi teha, tuleb need teha korrektselt. Tingimusi ei saa poole pealt muuta. Kumb siis nüüd õige on, kas see, et hääletus on lõppenud või see, et see kestab? Kuidas saab ühe hingetõmbega hääletuse lõppenuks kuulutada ja siis oma häält muuta? Tuleb vaadata ajaloost alguse kellaaeg ja siis sellele vastavalt lõpetada. --Epp 25. aprill 2015, kell 15:03 (EEST)

Hääletus lõppes 14:00, tegin kokkuvõtte varem ära. Oma häält muutsin, sest vaadates mobiilivaadet, oli näha, et tekst läheb üle piiri. Esimese variandiga seda ei juhtunud. Hääletus algatati 16:47. Postituvi (arutelu) 25. aprill 2015, kell 15:10 (EEST)

Oma hääle muutsin kokkuvõttega samaaegselt. Postituvi (arutelu) 25. aprill 2015, kell 15:10 (EEST)

See ei ole vastus ju. Nii ei saa teha. Ja üldse, kas algas ka 14.00? --Epp 25. aprill 2015, kell 15:12 (EEST)

Sa kuulutasid hommikul hääletuse lõppenuks: [1] Selline tegevus muudab hääletamise tühiseks. Ma räägin põhimõtteliselt sellest, kuidas asju tehakse, mitte ei muretse selle konkreetse hääletuse tulemuste pärast. --Epp 25. aprill 2015, kell 15:19 (EEST)

Korraldame siis uue hääletuse? Kahe nädalase ajaga? Tegin vea, vabandust. Mida Sina teeksid? Postituvi (arutelu) 25. aprill 2015, kell 15:21 (EEST)

Ei, uut hääletust ma küll ei taha. Ma lihtsalt muretsen selle pärast, mis esilehe sisust edaspidi saab. Enne millegi tegemist tuleb natuke asju uurida ja järele mõelda. Iga asi nõuab süvenemist, see käib ka kõigi teiste asjade kohta. --Epp 25. aprill 2015, kell 15:27 (EEST)

Mida ma siis teen? Minu viga, mida ma Vikipeedias olles, teen, on see, et olen liiga kärsitu ning liiga küsija. Ma püüan oma tehtud vigadest õppida. Minu küsimused: 1)Kas hääletuse tulemus jääb kehtima? 2)Kas on vaja teha uus hääletus?. Kui tundun liiga tüütavana, palun ütle ning ma tõmban oma tegevust tagasi. Postituvi (arutelu) 25. aprill 2015, kell 15:32 (EEST)

Ma tõesti ei tea. Ühest küljest muidugi ei tohiks selliseid hääletusi arvestada, samas on hääletajate tahe kindlaks tehtud (kuigi me ju ei tea, et neid poleks juurde tulnud). Mina tõesti ei taha selliste asjadega tegeleda, aga kahjuks ei saa ka märkamata jätta. Las siis jääb ripakile, kuni keegi veel midagi arvab. Ma pean ära minema. --Epp 25. aprill 2015, kell 15:57 (EEST)

Kuigi nii ei ole ilus teha, et lõppaega muudetakse, siis ma ei usu, et kellelgi jäi sellepärast hääletamata, et aega 5 tunni võrra lühendati (jh, kui väga norida, siis tähendab 25. aprillini 24. aprill 23.59.59, s.t lühendati lausa 14 tunni võrra). Harva juhtub kui administraatorite valimisel on "Üldisse arutellu" tehtud sissekanne v ülesse teadetesse on jäetud sellekohane teadaanne. Nädal hääletamiseks nii mastaapse uuenduse puhul on muidugi minu arvates pisut vähe, aga iseenesest ei ole ju reeglit, et sama asja ei või nüüd täna uuesti hääletama hakata. --kanakukk (arutelu) 25. aprill 2015, kell 16:26 (EEST).

Ehk kas korraldada uus 2nädalane hääletus?Postituvi (arutelu) 25. aprill 2015, kell 16:28 (EEST)

Liiga lühike etteteatamise ja läbiviimise aeg võib tähendada seda, et asjassepuutuvad ei jõua kaasa rääkida. Mulle siiski näib, et kõik soovijad on saanud praegusel juhul sõna sekka öelda. Adeliine märkis muidugi õigesti, et hääletus ei asenda sisulist arutelu, s.t enne hääletust peaks proovima maksimaalselt kõigi huvidega arvestada ja probleemid lahendama. Ja olgu veel kord rõhutatud, et kui kellelegi hääletustulemus ei sobi, siis on võimalik ju kohe uus hääletus korraldada. --kanakukk (arutelu) 25. aprill 2015, kell 16:53 (EEST).

arvan, et leht vajab testimist erinevatel seadmetel ja brauseritel. Ilmselt sellest absoluutselt mitte midagi, et ümmargusi nurki vanad Internet Explorerid ei näita ja loodetavasti need probleeme ei tekita, aga moblavaateid arvuti abil testides võib olla asi veel poolik. Arvutiga vaadates aga meeldib mulle see kujundus rohekm, kui vana. Üks asi millega tasub tegelt arvestada on see, et avalehele satuvad reeglina need, kes vikipeediat vähe kasutavad, Vikipeedia tõsised kasutajad ja suuremad kaastöölised avalehte aga praktiliselt ei külastagi. Seega nii kujunduse kui sisu koha pealt võiks pigem võhikute arvamust küsida, mis neid rohkem lugema ja kaastööd tegema kutsuks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. aprill 2015, kell 17:52 (EEST)

Esilehe mobiiliversiooni võiks tõesti pisut muuta. Mobiililehe versioon võiks saada samasuguse kujunduse, nagu itaaliakeelne ent seda ma teha ei oska. Kasutajatest hakkab silma Cumbril, kelle kasutajalehel on kirjas, et omab mõningaid tehnilisi oskusi. Võib-olla oskaks tema praegu esitatud lehekülge kohandada mobiilivaatega sobivaks?

Hea võimalus oleks küsida arvamust lihtkülastajatelt ent arvan, et lihtkülastajad (mitte kaastöölised) ei ole teadlikud praegusest arutelust. Äkki peaks esilehele lisama üleskutse kirjutama ideaalsest Vikipeedia esilehest? Postituvi (arutelu) 25. aprill 2015, kell 18:14 (EEST)

Arvan, et praeguse hääletuse pikendamine midagi ei anna. Osad kasutajad, kes muidu oleks uue kujunduse poolt, hääletasid vastu põhjusel, mida oleks lihtne korda teha. Teised hääletasid vastu, sest uus kujundus on pandud ühte paketti koos muudatustega rubriikides. Nemad hääletavad ikka vastu ja kui hääletuse lõppedes on napp enamus vastu või hääled pooleks, siis mis selle tulemusega peale hakata? Kas sa teed siis uue hääletuse? Äkki oleks parem teha praegu parandused, lahutada uue kujunduse küsimus uute rubriikide küsimusest (näiteks saaks teha uue kujunduse sellise variandi, kus on sees praegune rubriik "Kas teadsid?" vasakul, rubriik "Vikipeedia kasutusjuhend" paremal pool) ja siis teha uus hääletus? Rubriikide küsimust tuleks arutada lahus uues kujundusest.

Praegu hääletajate poolt välja toodud probleemid:

1) mobiiliversioon on halb (seda on lihtne korda teha)

2) kontrollida, kas kujundus erinevates brauserites töötab (lihtne; väga vanades brauserites a la IE 6 ei peagi töötama)

3) üksteise all olevad kastid peaks olema ühesuguse laiusega (lihtne)

Ettepanekud:

4) säilitada link tänase kuupäeva ja käimasoleva aasta artiklile

5) "Nädala pilt" võiks olla allpool.

6) ...

Taavi (arutelu) 25. aprill 2015, kell 20:39 (EEST)

Ma arvan, et mõistlik on siis hääletamisaega pikendada, kuivõrd hääletuse lõpetamine läks pisut nihu ja pole head põhjust seni antud hääli tühistada. Pikendada näiteks kahele nädalale, kuna tavaliselt on hääletused nii pikad olnud. Hääletuse reeglid olid enamvähem sama üldised-umbmäärased nagu nad alati on olnud ja me pole ka varem hääletuse alustamiseks erilist heakskiitu nõudnud, nii et selle üle protesteerida pole väga põhjust. Mulle isiklikult tundub ka, et seda asja oli veel vara hääletusele panna, aga jällegi, hääletuse lõpetamise juures on pisut hilja selle üle protesteerida. Eks saab kujundust hiljem veel muuta ja vajadusel uuesti hääletada. Esilehe mobiiliversiooniga ei tohiks probleemi olla, selle saab jätta samasuguseks nagu mobiiliversioon praegu (esilehe koodis on selleks vastavad HTML-atribuudid). Pikne 25. aprill 2015, kell 19:31 (EEST)

Mobiiliversiooni uudis on tore! Pikendan hääletust 7 päeva võrra. Postituvi (arutelu) 25. aprill 2015, kell 19:39 (EEST)

Kui lõpetada hääletus tänase päeva lõpuga, nagu algselt kirjas olnu järgi aru võis saada, või kui kui tunnistada hääletus ennetähtaegselt lõppenuks, nii nagu hommikupoole kirja sai, siis on see mõlemat pidi osa hääletajate suhtes ebaõiglane. Esimesel juhul ei saanud hääletada need, kes lähtusid sellest, et hääletus oli kuulutatud lõppenuks (samal ajal kui mõni hiljem veel hääletas või häält muutis) ja teisel juhul ei saanud hääletada need, kes kavatsesid teha seda vahetult enne hääletuse algselt välja kuulutatud lõppu. Parem muidugi, kui hääletust ei tuleks pikendada, aga eelneva tõttu tundub, et hääletajate suhtes oleks kõige vähem kahju, kui hääletust pikendada. Taivo, kas sa pakud mingit muud lahendust? Pikne 25. aprill 2015, kell 22:32 (EEST)

---

Praeguse tulemuse kohta saaks sellisel juhul öelda, et konsensus puudub.
Häälte vahe on selgelt liiga väike, et midagi muutma hakata.

Kui õigesti aru olen saanud, siis administraatorite valimisel vist küll pidi poolt- ja vastuhäälte suhe olema vähemalt 5:1. Aga kas meil on muudel hääletustel olnud kunagi lihthäälteenamusest hoolimata tulemuseks "konsensus puudub"? Vaatasin viimaseid hääletusi. Ühe juures oli märgitud et poolt peab olema vähemalt 60%, mujal, kus täpsustatud pole, võib eeldada, et lähtuti lihthäälteenamusest. Siin selle hääletuse juures oli algusest peale kirjas, et peab olema lihthäälteenamus. Kui sellega nõus pole, siis minu meelest tuleks selle üle protestida enne hääletust või hääletuse alguses, mitte hiljem tulemusest sõltuvalt. Pikne 27. aprill 2015, kell 09:54 (EEST)

Nõus. Administraatorite valimisel peab olema 4:1. ~~

Hääletustulemuste kindlakstegemine

Praeguste hääletuste juures pole mitte midagi öeldud selle kohta, mis tingimustel loetakse otsustatuks, et artikkel tuleb kustutada. Kui me seda ei ütle, siis ei pruugi hääletus midagi otsustada. Kas nõuame, et poolthääli oleks rohkem kui vastuhääli? Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 11:40 (EEST)

Isiklikult arvan, et siin pole praegu midagi, mida üldse hääletada. Selle asemel tuleks pigem lehekülgedega tööd teha, siis saab selgeks mida võtta ja mida jätta. See just eriline traagika ei ole kui sadakond lehte kustutamismärkust kannavad.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. juuli 2017, kell 11:46 (EEST)

Jah, ma vaatasin ka, et nimekirja on kantud asju, mille üle ei oleks tarvis siin hääletust korraldada.

Aga kaks hääletust on käimas, ja neid pole mõtet asjatult toimuda lasta. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 12:02 (EEST)

Mina isiklikult pean praegust suurusjärku ebamugavaks, mis segab sisulist tööd, kuna vähemalt minul on juba raske märgata, kas ma olen mingit artiklit vaadanud või on tegemist millegi värskelt lisandunuga. Seega leian, et pikemat aega märkusega seisnud artiklite puhul peaks hääletus toimuma, mis oleks neile, kes kustutamist ei poolda, motivatsiooniks (juhul, kui poolthääli hakkab rohkem kogunema kui vastuhääli), artikliga sisuliselt tegeleda, kui nad tõesti leiavad, et artikkel kustutamist ei vääri. Kui keegi ei hakka artiklit sel moel päästma, siis järelikult pole meil hetkel kedagi, kes suudaks/oskaks artikliga sisulist tööd teha ja vajaduse korral saab uuele entusiastile, kes tahab artiklit taas luua, ju ka teada anda, mis kustutatud artikli susuks oli. - Melilac (arutelu) 15. juuli 2017, kell 14:45 (EEST)

Hea küll, aga mingi eelvaliku peaks ikka tegema. Pole mõtet jätta siia kaheks nädalaks artikleid, mille puhul saab probleemi ilma hääletuseta lahendada.

Aga minu mure on hoopis see, kuidas hääletuse tulemuste üle otsustatakse. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 14:56 (EEST)

Praegu on karta hääletuste ebaõnnestumist. Andres (arutelu) 16. juuli 2017, kell 10:13 (EEST)

Mida tähendab ebaõnnestumine? Küsimus on jah-ei stiilis. Kui poolthääli on rohkem, siis on tulemus artikkel kustutada. Minu meelest on loogiline, et kui lisatakse kustutamismärkus ja seda ei kustutata kiirkorras, siis tuleb algatada hääletus. On kahetsusväärne, et hääletusi nii vähe algatatakse. Artikli sisu üle siin ei hääletata; kui meist keegi näeb mõtet mõne artikliga tööd teha, siis seda ka tehakse. Kui tulemus on kustutada, aga admin arvab, et artikkel midagi olulist sisaldas, siis saab selle ka tolle lehe arutellu kopeerida. --Pelmeen10 17. juuli 2017, kell 19:39 (EEST)

See ei ole nii lihtne. Mida teha erapooletute häältega? Pole ka ilmne, et lihthäälteenamusest piisab. Kuidas arvestada hääli, mis ei lähe rubriikidesse "poolt" ja "vastu". Pole ka selge, mida mõeldakse artikli kustutamise all. Kas see tähendab, et sellist pealkirja ei tohi olla või sellist sisu ei tohi olla? Kas ümbersuunamine võib olla? Andres (arutelu) 18. juuli 2017, kell 02:24 (EEST)

Sellist lihthäälteenamuse asja ei saa vikipeedias arvestada, pigem tuleb jõuda konsensusele. Seega vaidlustan üleüldse sellise hääletuse korraldamise ja tühistan oma hääled.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. juuli 2017, kell 00:28 (EEST)

Nõus, et selliseid asju ei saa üldjuhul lihtsalt häälte kokkulugemisega otsustada. Andres (arutelu) 18. juuli 2017, kell 02:24 (EEST)

Hääletus on artikli ehk siis sisu üle. See ei välista ümbersuunamist, (osaliselt) info ümbertõstmist vms. Väga hea kui on muid ettepanekuid kui lihtsalt kustutada - kui neile vastu ei olda, siis peaks see jääma lõpptulemiks. Näiteks Pürksi pood - praegu oleks loogiline tollest leheküljest teha ümbersuunamine ja liita Pürksi artikliga. Pelmeen10 18. juuli 2017, kell 16:37 (EEST)

Reeglid tuleb kirja panna ja inimesed peavad nende reeglitega nõus ka olema.

Ma ei saa aru, mis tähendab, et hääletatakse artikli ehk sisu üle.

Andres (arutelu) 18. juuli 2017, kell 17:08 (EEST)

Miks leian ma, et selline hääletus on vajalik? Konsensus on muidugi hea, aga paraku näitab taoliste artiklite aastatepikkune eksistents vikipeedias, et vahel ei ole konsensus saavutatav. Oletame näiteks, et me püüaks saavutada konsensust administraatorite valimisel. Piisab ühest isiklikust vaenlasest, et muidu hea ja tubli kaastööline sedasi igaveseks teatud tööriistadest ära lõigata. Pilguheit ingliskeelse vikipeedia administraatorite valimisele näitab juba pikemat aega, et konsensus on pigem erand. Oluline on muidugi hääletamisel mõista, mida mingi hääl tähendama peaks. Nagu mina seda ette kujutan, tähendab kustutamisele antav poolthääl seda, et artikkel tuleks kustutada. Sõklaid on rohkem kui teri ja artikkel sellisel kujul on vikipeedia mainele kahjulik. Või siis seda, et artikli sisu peaks olema mõnes muus artiklis. Kui keegi soovib artiklit taas luua, siis administraatoritel on võimalus kustutatud sisu taas vaatamisel abistada. Vastuhääl tähendab seda, et vaatamata puudustele on artikkel sellisel kujul aktsepteeritav ja vajalik ja vastab hääletaja meelest tähelepanuväärsusprintsiibile. Artikli säilitamiseks ei pea selle puudusi kohe parandama tormama. Erapooletu tähendab seda, et hääletaja meelest ei peaks artiklit kustutama ega alles jätma, sellega peaks hoopis midagi muud tegema. Esineda saavad variandid A: artikkel kui selline peaks jääma, aga mitte selle nime all ja B: artikli nimi peaks jääma, aga see peaks olema hoopis ümbersuunamislehekülg. Neile põhimõtetele vastavalt olen ma seni ka hääletanud. - Melilac (arutelu) 19. juuli 2017, kell 19:43 (EEST)

Ei, pole mõeldud seda, et mingi otsuse tegemiseks peaksid kõik sellega nõus olema. Aga võib-olla oleks kustutamiseks tarvis rohkem kui lihthäälteenamust.

Tulebki kokku leppida, mida mingi hääl tähendab. Et aga siin on kerge eksida, oleks siiski hea, kui igaüks kirjutaks täpsemalt, mis tema seisukoht on ja miks. Minu meelest pole kaugeltki enesestmõistetav, et hääled just seda tähendavad. Ja kui tõlgendada hääli nii, nagu Sina tõlgendad, ja lähtuda lihthäälteenamusest, siis variandid A ja B ei pääse üldse maksvusele.

Ja ka hääletuskokkuvõte tuleks teha seisukohti kuidagi üldistades. Võiks võrdluseks vaadata, kuidas see inglise vikis käib. Andres (arutelu) 19. juuli 2017, kell 21:20 (EEST)

Kustutamisreeglitest: Kui selget kustutamise pooldajate enamust ei ole, siis ei kustutata. Reegel on ju olemas??? Seda peaks pigem täiendama,lisades, et kustutamismärkus eemaldatakse ka siis, kui hääletamisel selge enamus on kustutamise vastu. - Melilac (arutelu) 22. juuli 2017, kell 09:10 (EEST)

Siis ka selget enamust ei ole. Aga kus see reegel kirjas on? Siin ei ole. Ja puudub kustutamise definitsioon. Andres (arutelu) 22. juuli 2017, kell 10:19 (EEST)

Siin jällegi on. - Melilac (arutelu) 22. juuli 2017, kell 12:47 (EEST)

See punkt peaks siis ka sellel lehel siin olema. Andres (arutelu) 22. juuli 2017, kell 13:08 (EEST)

Mis tähendab "poolt" ja "vastu"?

Ma olen juba mitmel korral leidnud, et minu ettepanek ei lähe kummagi rubriigi alla. Kas kustutamise poolt tähendab artikli sisu kustutamise pooldamist? Andres (arutelu) 16. juuli 2017, kell 10:13 (EEST)

Ilmselt mitte, see võib tähendada ka seda, et artikli sisu peaks olema mujal, mitte sellises artiklis. - Melilac (arutelu) 22. juuli 2017, kell 09:16 (EEST)

Minu meelest see pole ilmne. Ja kas ümber suunata tohib? Andres (arutelu) 22. juuli 2017, kell 10:21 (EEST)

Ümbersuunamine pole ei kustutamine aga jätmine, seega peaks see minu meelest olema Erapooletu lahtris - Melilac (arutelu) 22. juuli 2017, kell 12:46 (EEST)

Minu meelest mitte. "Erapooletu" tähendab, et kindlat seisukohta ei ole. Andres (arutelu) 22. juuli 2017, kell 13:05 (EEST)

Poolt ja vastu, za i protiv

Kui lõime andmekogumi, Vikipeedia, mida kutsume kõiki täiendama, kas sellega siis kaasneb ühtlasi ka kutse: tulge kõik, hääletame selle ja selle art kustutamise poolt, kõik hääletavad, olenemata nahavärvist, usulistest veendumustest, kirjutamisoskusest. Kordan, enwi eeskuju najal, sealset artiklite tekkimise kiirust arvestades, on seal kasutusel, mingi lävega, loomulikult, pidevalt uuendatav kuva, speedy delete + ca 10 valikut juurde (märgi kontrollituks, lisa märge, à la, viiteid napivõitu vms); ehk siis, ühinen Ahs-oou-s-i poolt eelnevalt hämaväljendatuga: puhastamine/koristamine või mis iganes väljendit kasutada, ei käi kokku vikipeediaga (täna ütleme: tule, kirjuta; homme: tule, puhasta).
Ühtlasi taandan ka kõik enda poolt ses suhtes antud hääled Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 22:10 (EEST)

---

Kui pole selge, kas näiteks "poolt" tähendab seda, et sellise pealkirjaga artiklit ega ümbersuunamist ega selle all olevat sisu ei tohi Vikipeedias olla, siis pole hääletusel mõtet. Tuleb defineerida, mida tähendab "poolt" ja mida tähendab vastu. Veel parem, kui inimesed lihtsalt kirjeldaksid, mida nende arvates teha tuleb, sest muidu võib-olla tõlgendatakse hääli valesti. Andres (arutelu) 21. juuli 2017, kell 20:06 (EEST)

Hääletus siin vs artikli aruteluleht

Kui nt mina või keegi teine juba on varem artikli arutelulehel oma arvamust avaldanud (kustutamise poolt, vastu, ettepanekud), kas seda võetakse ka praegustel hääletustel arvesse? Adeliine 23. juuli 2017, kell 11:19 (EEST)

Kindlasti peaks arvesse võtma. Andres (arutelu) 29. august 2017, kell 11:42 (EEST)

Mulle tundub, et arutelulehti ei võeta arvesse ja loetakse ainult siin lehel antud hääli. Adeliine 12. märts 2018, kell 10:29 (EET)

Ettepanekuid peaks küll arvesse võtma, aga poolt ja vastuolekuid? Ei tundu hea mõttena - just seetõttu algatasin ka vanade häälte küsimuse üldises arutelus. - Melilac (arutelu) 12. märts 2018, kell 19:50 (EET)

---

Kas hääletust peaks pikendama kui ei saa teatud arv hääli kokku (nt 3)? --Pelmeen10 15. august 2017, kell 07:28 (EEST)

Ei poolda. Andres (arutelu) 29. august 2017, kell 11:42 (EEST)

---

Vähemalt kaks hääletust kadusid lihtsalt ära, ilma et mingit kokkuvõtet oleks tehtud. Andres (arutelu) 29. august 2017, kell 11:42 (EEST)

Esitati kustutamiseks põhjustel, mis parandati ning poolthääled puudusid, seega ei näinud mõtet neil siin edasi figureerida. --Pelmeen10 8. september 2017, kell 01:17 (EEST)

Selliseid asju, mis võivad laheneda, ei maksa hääletusele panna. Hääletus ei tohi oma reegleid rikkuda. Kõigepealt tuleb püüda lahendada. Andres (arutelu) 8. september 2017, kell 02:23 (EEST)

Isegi kui probleem hääletuse ajal laheneb, ei tohiks siia hääletusele pandud asja lihtsalt niisama ära kaotada. See tuleks tõsta lõppenud hääletuste hulka ning kirjutada põhjuseks näiteks "probleemi lahenemine". Samuti leian, et hääletusele panemine ja hääletuselt äravõtmine peaks reeglina toimuma sama kasutaja vastutusel.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. september 2017, kell 08:02 (EEST)

---

Tibukonna allkirja on andnud anonüümne kasutaja. Andres (arutelu) 2. september 2017, kell 19:11 (EEST)

Ega tema häält ei arvestatud ka, see oli antud niikuinii pärast t'htaja lõppu. - Melilac (arutelu) 2. september 2017, kell 20:32 (EEST)

Miks siin üldse anonüümsed kasutajad sõna saavad võtta? Ave Maria (arutelu) 3. september 2017, kell 08:15 (EEST)

Arutelus osalemise võimaldamine tuleb ju arutelule sisuliselt kasuks. Ainult hääletada ei saa anonüümselt. Andres (arutelu) 3. september 2017, kell 14:28 (EEST)

Arhiveerida

Siin tuleks midagi arhiveerida, muidu läheb liiga ebaülevaatlikuks. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 22:01 (EEST)

Hääletuste kokkuvõtmine

Ma ei ole rahul Taivo tööga hääletuste kokkuvõtmisel: lisab põhjendusi, mida arutelus ei olnud, ei arvesta lisaettepanekuid, kustutab ümbersuunamislehe ilma linke parandamata. Andres (arutelu) 9. oktoober 2017, kell 10:25 (EEST)

Ja veel, tuleb arvestada ka seda, kas artikkel on pärast hääletuse algust oluliselt muutunud. Andres (arutelu) 9. oktoober 2017, kell 11:51 (EEST)

Minul ei oleks Taivole etteheiteid (võib-olla tulemuse all kokkuvõte ei peaks minema nii pikaks ehk väljenduma kommentaari stiilis). Aga nõukogude artiklite kohta (kustutatud) tekkis küsimus, kas minu ettepanek need looja alamlehtedeks teha, võeti arvesse? Andres arvas, et keegi ei oska neid sealt otsida - aga kui siin lehel hääletuse tulemuse alla lingid panna, siis on leitav siitsamast (tulevikus arhiivist). --Pelmeen10 10. oktoober 2017, kell 22:32 (EEST)

Ei võetud arvesse. Nende sisu ei viidud mitte kuskile, lihtsalt kustutati, kusjuures põhjendusega, mida hääletusel ei mainitud. Minu ettepanel oli need viia lähima sisuga artikli arutelulehele. Mh, ka arhiivist ega hääletusest ei hakka neid keegi otsima. Andres (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 23:16 (EEST)

Kas sobib selline hiljuti lõppenud hääletuste järjestus, kus need on esialgselt määratud kuupäevade järgi? Mitte aga nö venivate hääletuste kokkuvõtmise järjekorras. Hääletuse kokkuvõtteid ma tavakasutajana ei tee seal, kus tulemus on kustutada (et adminidel ei jääks kahe silma vahele). --Pelmeen10 10. oktoober 2017, kell 22:32 (EEST)

Muidugi sobib.

Viimasest lausest ei saa aru. Andres (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 23:16 (EEST)

Hääletuse kokkuvõtet kirjutades võiks hoiduda lausetest stiilis "panen kustutuskummi haigutuse saatel sahtlisse tagasi", "Hasta la vista, baby" jne. Kommentaari kirjutajale võib see olla lahe, kuid võimalikule kaastöölisele solvav. Inimesed üldjuhul ei kirjuta artikleid pahatahtlikel ajenditel. Pole vaja väljastada signaali, et uute artiklite kirjutajad ei ole Vikipeedias oodatud. Hääletuse kokkuvõtmiseks piisab täiesti standardsõnastusest: "hääletuse tulemus oli ... poolt / ... vastu, artikkel jääb alles / kustutatakse." --Andrus Kallastu (arutelu) 12. märts 2018, kell 08:00 (EET)

Andrus Kallastu, kas saaksid palun mõne näite tuua? --kanakukk (arutelu) 23. märts 2018, kell 13:10 (EET).

See teema konkreetsel juhul lahenes. Teemapüsituse põhjus selgub artikli ajaloos.--Andrus Kallastu (arutelu) 23. märts 2018, kell 14:01 (EET)

KAS?

keegi on nt vaadanud ka esimest lk arhiivi ja andnud enese/teisekriitilise hinnangu, ja kuhu see "asi" edasi areneb (loe: devalveerub)?—Pietadè 22. märts 2018, kell 00:27 (EET)

Häälte arv

Minu meelest tuleks kiiremas korras kehtestada mingi häälte miinimumpiir, mille mitteületamise hääletuse tulemus arvesse ei lähe. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. aprill 2018, kell 18:10 (EEST)

Kustutamisreeglitest: Kui kaks-kolm inimest järjest on kustutamisettepanekuga nõus, siis võib administraator artikli kustutada. Vajaduse korral (hilisemad veenvad vastuväited) on võimalik artikkel taastada. Kui tekib lahkarvamus, siis arutatakse pikemalt. Eriti rasketel juhtudel tehakse hääletus. Kui selget kustutamise pooldajate enamust ei ole, siis ei kustutata. Reegel on ju siin olemas? Vaja on kahte poolthäält, vastuhäälte olemasolu korral konsensuslikku enamust (mis on meil administraatorivalimistel 4:1). - Melilac (arutelu) 19. aprill 2018, kell 19:31 (EEST)

Ma ise pooldan muidugi selliste hääletuste puhul 3:1 suhet, ja olen seda kusagil eelnevalt ka välja öelnud; ja tundub, et ka Pelmeen on seda meelt. - Melilac (arutelu) 19. aprill 2018, kell 19:37 (EEST)

Miskipärast hakkas see alles nüüd silma (kuigi omameelest olen vastava reeglistikuga varem tutvunud), tänan. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 20. aprill 2018, kell 19:56 (EEST)

Minu meelest tuleks ka mingil juhul automaatselt hääletust pikendada ja see reeglitesse kirja panna. Et jääks ära hääletuse läbikukkumise võimalus. --Pelmeen10 19. aprill 2018, kell 20:26 (EEST)

Viidatud "kaks-kolm inimest" kehtib arutelulehe kohta. Minu arvates peaks esmalt püüdma konsensust saavutada arutelulehel. Kui tekib lahkarvamusi ja arutelu ei jõua eriti kaugele, korraldada alles hääletus. Viimasel ajal olen märganud, et hääletus algatatakse ilma, et arutelulehel sellest märku antaks. See võimendab veelgi probleemi, mida ülalpool olen kirjeldanud, et arutelulehte ei võeta hääletusel arvesse - otsused tehakse artikli suhtes ::::nö nurga taga, artikli kaasautoritele ja arutelus osalejatele nähtamatult. Adeliine 20. aprill 2018, kell 11:31 (EEST)

Seda nüüd küll, aga kusagil pole öeldud, et hääletamisel peaks kehtima teised printsiibid kui arutelulehel. Mitmed artiklid on küll hääletamisel olnud juba teisel kujul, kui arutelulehel arutlusel olnud artikkel (näiteks Mahavango), nii et arutelulehte alati arvesse võtta väga ei saa (ja see ongi vist hääletamise mõte - teine katse vms)... Samas, see reegel võiks ilmselt tõesti kehtida, et ka arutelulehel hääletamisest märku antaks. Melilac (arutelu) 20. aprill 2018, kell 17:04 (EEST)

Ka minu meelest pannakse artiklite kustutamise märkust vahel liiga kerge käega, ilma teemasse süvenemata. Kui ikkagi mõiste on olemas ja selle kohta on olemas ka muukeelsed vasted, et tohiks artiklit lihtsalt niisama kustutada. Praegu näib kujunevat otsus kustutada artikkel kontroll. Miks?--Andrus Kallastu (arutelu) 20. aprill 2018, kell 19:53 (EEST)

Lõiguke kasutaja Adeliine aruteluleheküljelt: Ja veel. Mul on jäänud eestikeelset vikipeediat lapates, vähemalt nende teemade osas, mida valdan, et väga suur osa artiklitest on sisutühjad ja üles riputatud vaid selleks, et artiklite arvu suurendada. Kvantiteet ei kasva sugugi mitte kvaliteediks. Seega on inimesi, keda häirivad stub- tüüpi artiklid piisavalt, et lisada kustutamismärkus.

Üldiselt, kuna inimesed on erinevad ja soovivad artiklite kustutamist lähtudes erinevatest põhimõtetest (minu jaoks isiklikult on müstiline nähtus see, kui keegi tahab kustutada artiklit äriregistris olevast ja reaalselt täiesti tegutsevast ettevõttest), siis on kustutamismärkuse lisamine tõenäoliselt enamiku kasutajate jaoks liialt kergekäeline. Reeglid ja hääletused kannavad seda funktsiooni, et vältida taoliste artiklite kustutatamist, mis kustutamist ei vaja. - Melilac (arutelu) 21. aprill 2018, kell 08:07 (EEST)

Kas sel juhul võiks olla artikkel ka iga inimese kohta, kellest on kuskil märge olemas? --Pelmeen10 23. aprill 2018, kell 21:45 (EEST)

Juriidiline ja füüsiline isik on ikka erinevad asjad. Kui inimesel on firma ja/või juhatuse liige, siis on see avalik info. Ainult Äriregistri märkest ei piisa, et (organisatsiooni) artikkel luua. Seega kui ajakirjandus on kajastanud, siis järelikult on tähelepanu pälvinud ja meie ei peaks pead murdma, kas on tähelepanuväärne või mitte. Peale firma peab inimesel olema veel midagi, et vääriks artiklit. Minul pole küll ette jäänud ühtegi artiklit, kus oleks info ainult inimese firma kohta. --Tiia (arutelu) 23. aprill 2018, kell 23:20 (EEST)

IP-aadressi alt hääletamine.

Minu meelest saavad hääletada ainult registreeritud kasutajad, IP-aadressi alt antud hääled ei lähe arvesse. Samuti peaks selge olema, et üks kasutaja ei saa and mitut häält. Velirand (arutelu) 12. juuni 2018, kell 13:32 (EEST)

Hääletustulemused

Mulle tundub, et "võistluse" käigus on reegleid muudetud. Cumbril otsustas hiljuti hääletustulemuse lihthäälte enamusega. Kas kõik pooldavad lihthäälte enamust? Varem on siiski teatavat ülekaalu oodatud. Vt ka arutelu algus siit. --Pelmeen10 (arutelu) 6. oktoober 2018, kell 07:51 (EEST)

Seda võiks lugeda nö tingimisi tulemuseks, sest mitmed vastu hääletanud märkisid ära, et materjali tasuks kuhugi teisaldada (ehk siis hääletasid materjali kustutamise vastu, mitte konkreetselt artikli kui sellise poolt), ja kui niiviisi hääli lugeda, siis on tulemus korrektne.Melilac (arutelu) 6. oktoober 2018, kell 08:26 (EEST)

Ma ütleks, et see võistluse käigus reeglite muutmine toimus selle aasta aprillis. Ja see läks algusest peale rappa. Lõiku, mille Adeliine 2013. detsembris lisas ([2]), mis oli mõeldud lihtsalt artiklite kustutamise korra selgema kirjelduse loomiseks, tõlgendas Melilac nii, nagu see kehtiks ka kustutamishääletuste kohta. Ühe inimese ilma mingi aruteluta lisatud lause sai ühtäkki uue hääletusreegli olemasolu aluseks ("Reegel on ju siin olemas"). Ehkki varem ühegi kustutamishääletuse juures pole taolist reeglit kasutatud ega kuskil isegi arutatud. Panin juba enne tähele, et midagi imelikku toimub kustutamise hääletustulemuste arvestamise juures, aga kuna mind need hääletused eriti ei eruta, siis ei hakanud ka midagi ütlema.

Niimoodi igal juhul ei saa uut reeglit teha. Kui isegi Andres ei tea sellise reegli olemasolust ("Ma lihtsalt huvi pärast küsin, mis see piisav enamus siis on?" Britt Kõrsmaa hääletuse juures), siis see on küll üks hästi saladuses hoitud reegel. Seni kuni keegi ei protesti, võib ju niimoodi toimetada, aga see ei saa pikalt kesta.

Kuidas te selleni üldse jõudsite, et on vaja uut reeglit? Kas seetõttu, et kustutamishääletused paistsid mõttetud, sest vaid paar inimest hääletas ühe artikli juures? Nüüd on hääletajaid rohkem, kuid hääletused paistavad mulle endiselt mõttetud. Kui inimesed ütlevad vaid -poolt- ja -vastu-, siis kas neil on üldse sisuline seisukoht artikli suhtes või nad hääletavad, sest on koht, kuhu saab linnukese teha? Umbes nagu Postimehes ja Delfis saab kommentaaridele plusse ja miinuseid anda. Ingliskeelses vikis on öeldud, et kustutamishääletuse juures otsuse langetav administraator ei peagi selliseid hääli arvesse võtma, kus peale -poolt- või -vastu- midagi öeldud pole. Ei arvestata hääli, vaid argumentide tugevust ja inimeste arvu, kes neid pooldavad (en:Wikipedia:Deletion guidelines for administrators#Rough consensus).

Ühest küljest on küll hea, et kustutamishääletused toovad (tõenäoselt probleemsed) kustutamismalliga artiklid inimeste tähelepanu alla. Aga kui see tähelepanu päädib kiire "klõps-klõps, what's next" stiilis hääletamisega, siis jälle pole hea. Cumbril (arutelu) 7. oktoober 2018, kell 01:10 (EEST)

Kaks kiiret küsimust:a) Miks on vaja midagi veel öelda, kui see, mida sa arvad, on teiste poolt juba välja öeldud ja hääl tähendab sellisel juhul lihtsalt ühe või teise poole argumentidega nõustumist? ja b:) kas hilisematele kasutajatele on pigem aluseks traditsioonid ja nende kasutamisstiil, millega nad kokku puutunud pole, või kirja pandud reeglid?

Kui küsimus seisneb selles, kuidas jätkata, siis võib aluspõhimõtted ju ka hääletusele panna ja tulemused reeglites ära fikseerida. Ja wikipedia põhimõte on see, et ka taoliseid tulemusi peaks saama hiljem ümber hääletada. - Melilac (arutelu) 7. oktoober 2018, kell 07:54 (EEST)

1) Esimesel juhul paneb hääletaja ingliskeelses vikis kirja, millise inimese argumendiga ta nõustub. 2) Reeglid tuleb kuskile kirja panna. Meil vist pole hääletamiste jaoks kuskile reegleid kirja pandud. Aga võin ka eksida. On kaks varianti. Nn tavahääletuste puhul on olnud kirjutatud või kirjutamata reegel, et "võidu" otsustab lihthäälteenamus. Administraatorihääletuse puhul kaalub üks vastuhääl nelja poolthäält (see on küll kirja pandud).

Hääletuse peaks tegema küll, kui hääletusreegleid muuta. Ma arvan, et ümber hääletada tuleb siis, kui keegi nõuab ümberhääletamist. (Mitte et suvaliselt iga kell peaks seda nõuet rahuldama, vaid kui oli möödalaskmine.)

Minu jaoks on esimene arutelukoht see, kas artikli kustutamise jaoks üldse on vaja hääletustulemuse arvestamise erireeglit. Ja kui, siis miks. Cumbril (arutelu) 7. oktoober 2018, kell 10:23 (EEST)

Mulle tundub lihthäälte enamus kõige selgem meetod. Miks peaks nõudma ülekaalukat enamust ja andma kustutamise vastastele edumaa? Häälte kvaliteedi koha pealt arvan, et need peavad toetuma mitte lihtsalt mingisugusele argumendile, vaid tugevale argumendile (olgu siis iga hääletaja poolt otse viidatud või mitte). Siin on olnud mõned juhtumid, kus esitatakse põhjendus, mille pädevust keegi teine kritiseerib, aga põhjenduse esitaja ignoreerib seda. Hääletus peaks olema lahendus juhuks, kui kummagi poole kasuks on võrdselt tugevad argumendid, mitte abivahend neile, kes diskussioonis oma argumente kaitsta ei suuda.--Minnekon (arutelu) 7. oktoober 2018, kell 14:25 (EEST)

Nõus eelkirjutaja lähenemisega. Ainult et sel juhul peab kokkuvõte tegija olema kõigi poolt usaldatud. Andres (arutelu) 7. oktoober 2018, kell 15:39 (EEST)

Kustutamise korda minu lisatud lõik põhines arvatavasti Andrese kuskil väljaöeldud mõtetele, mis minu arvates olid õiged ja kirjeldasid väljakujunenud tavasid (täpsemalt ei mäleta). See lõik tugineb rõhuasetusele, et eelistatud on kustutamise üle arutamine ja otsustamine arutelulehel ja hääletus tehakse eriti rasketel juhtudel, kui arutelulehel on juba pikalt arutatud ja tundub, et konsensust pole võimalik leida. Põhimõtteliselt võib öelda, et jah, kogu see lõik käib arutelulehe kohta, hääletustulemuse väljaselgitamise kvantitatiivsete reeglite kohta (mitu häält mitme vastu) ei ole seal midagi. Otsustusprotsessis tuleks tõesti lugeda tugevaid argumente, mitte lihtsalt hääli. Kustutamine peaks põhinema konsensusel ja esmalt tuleb pingutada, et see leida. Kustutamishääletuse algatamine ilma eelneva sisulise aruteluta on minu arvates lubamatu. Hääletus ei ole see esimene koht, kus esitada argumente. Mina näen niimoodi, et arutelulehel toimuv sisuline arutelu on nö kvalitatiivne ja hääletus kvantitatiivne. Esmalt peaks keskenduma esimesele. Kui hääletuseks tekib vajadus, võiks hääletus minu arvates vabalt toimuda ka arutelulehel, siis lihtsalt tuleks sellele hääletuste lehel linkida (et ka need, kes seni selle artikli arutelusse ei sattunud, saaksid probleemikohast teada) ja pärast arhiivi kopeerida, kui artikkel ja aruteluleht kustutatakse. Kuna kogu see jutt on minu isiklik arvamus, siis ma ei ole suuremat lärmi sel teemal löönud ja olen hääletustest eemale hoidnud, kuna need ei ole minu arvates õige viis kustutamist otsustada. Seepärast ei ole mul ka selget seisukohta, kui suur häälteenamus võiks asja otsustada. Adeliine 7. oktoober 2018, kell 16:39 (EEST)

Lihthäälteenamusel on üks suur miinus: kui argumendid poolt ja vastu on enam-vähem võrdsed ja hääletus on tasavägine, siis kuus kustutamise poolt ja viis vastu ei pruugi näidata seda, et pooltargumendid olid tegelikult paremad; see võib näidata ka seda, et hääletuse korraldas kustutamise pooldaja, kes teadis, et mõni kustutamise vastane sõitis kaheks nädalaks Taisse suvitama. Kuna on olnud hääletusi, kus poolt ja vastuhääled on jagunenud võrdselt, siis on taoline oht olemas. Nõustun sellega, et hääletusi peaks korraldama rasketel juhtudel, aga minu arvamus on, et kustutamisel tuleks lähtuda kustutamispõhimõtetest, mis peaks kehtima ühtemoodi nii eelnevas arutelus kui ka hääletusel. Vahe on selles, et kustutamise arutelus loeb administraatorite arvamus, hääletus on sellesama arutelus toimuva laiendamine, ehk siis maksab näiteks ka Pelmeen10 hääl. - Melilac (arutelu) 8. oktoober 2018, kell 20:58 (EEST)

See miinus pole ainult lihthäälteenamuse arvestamisel, vaid igasugusel hääletamisel. Aga suureks miinuseks ma seda ei pea, sest kui hääletus on nii tasavägine, et 1 hääl määrab, siis ilmselt on tegu piiripealse juhtumiga, kus kumbki tulemus ei saa väga vale olla.--Minnekon (arutelu) 14. oktoober 2018, kell 20:50 (EEST)

Melilaci kommentaari esimese poolega väga nõus. Aga sellega ei ole nõus, et arutelus loeb ainult administraatorite arvamus. Möönan, et osa administraatoreid on väga aktiivsed ja jõuavad paljudesse kohtadesse ja võib-olla omavad paljude asjade kohta tõsiseltvõetavat arvamust ning administraatoriks ongi nad valitud just sellepärast. Seetõttu võib tunduda, et loeb ainult administraatorite arvamus. Tegelikult on ju palju ka selliseid kaastöölisi, kes pole adminid, aga on pädevad kaastöölised ja aitavad samamoodi arutelu edasi ning toovad tugevaid argumente. Adeliine 9. oktoober 2018, kell 09:56 (EEST)

Melilaci argument töötab sama hästi ka teistpidi. Kui on üks hääletus, kus eri pooled jagunevad võrdselt, ja artikli alles jäämise pooldaja teab, et kustutamise pooldaja sõitis suvitama, siis võib ta teha hääletuse just õigel hetkel. Nii ehk naa, see on äärmuslik näide. Seda peaks siis rakendama vaid äärmuslikus olukorras (kuigi jah, mispidi siis?). Aga see oli pandud kehtima ja kallutama igapäevased, tavalisi hääletusi. Cumbril (arutelu) 13. oktoober 2018, kell 23:46 (EEST)

Jah, ma tean, ent üldiselt rakendatakse õiguspraktikas põhimõtet, et kui ühel poolel on mingi eelis, siis püütakse seadusandlusega seda poolt rohkem kaitsta. Kui hääletatud on artikli säilitamise poolt, siis jäävad kustutamise pooldajate märkused ja kommentaarid artikliga edasi ja palju lihtsam on lisada mingi uus argument ja küsida uuesti, et kas äkki ikka peaks ehk kustutama (tegelikult minu jaoks oleks see isegi hea argument kustutamise poolt, kui mingist omal ajal olulisena näivast sündmusest kirjutatud artikkel, millele mingi hääletus teise võimaluse andis, ikka veel kümme või kakskümmend aastat tagasi kehtinud seisus on). Praegu kehtiv põhimõte, et arutelu säilib, on hea ja muudab olukorda võrdsemaks, ent mitte täielikult, sest tavakasutajale on avatud ainult arutelulehe sisu ja tal puudub võimalus seda artikli endaga võrrelda.

Tegelikult on 3:1 praktika, mida me vahepeal kasutasime, lähtunud just sellest seisust, et kustutatakse ka aruteluleheküljed ja kustutatav vaidlusalune lehekülg kaob analoogselt lehekülgedega, mille kustutamises kellelgi küsimust ei tekkinud, täielikult kõigi jaoks peale administraatorite. Ma nõustun sellega, et arutelulehtede säilitamisel aitaks tasakaalu hoida ka võrdsem suhe ja arvan isiklikult, et hetkel (kui see praktika reeglina fikseerida) peaks rakendama 2:1 põhimõtet. Melilac (arutelu) 14. oktoober 2018, kell 08:02 (EEST)

Ehk sa siis ütled, et kuigi mõni artikkel sisuliselt vääriks kustutamist (lihthäälteenamusega otsustades), tuleb tehnilistel põhjustel seda alles hoida, kui otsus päris üksmeelne pole (2:1 vastu hääletusega)? Ma pole sellega nõus. See tähendaks, et me näitame lugejale pigem kõlbmatuks tunnistatud artikleid lihtsalt sellepärast, et meil pole kusagil mujal nende sisu igaks juhuks alles hoida. Kui tahta sisu tingimata alles hoida, kas selle jaoks ei saaks teha mustandilehe ja linkida see kustutatud artikli arutelulehele? --Minnekon (arutelu) 14. oktoober 2018, kell 20:50 (EEST)

Vaidlused ei teki üldiselt artikli tehnilise kõlblikkuse, vaid tähelepanuväärsuskriteeriumi erineva mõistmise - või reeglite erineva tõlgendamise tagajärjel. Kui me artikli sisu mujale viime, siis on see artikli teisaldamine ja kui me selle mõne teise artikliga liidame, siis on see teise artiklisse teisaldamine, mitte kustutamine, ehk siis me ikkagi ei kustuta seda artiklit. Seega on Minnekoni ettepanek selline, et kui artikli kustutamiseks puudub häälteenamus, siis artikkel jääb, aga mingi hääletesuhteni materjal teisaldatakse autori mustandileheküljele. Kuna paljude objektide tähelepanuväärsus ajas muutub, siis leian ma, et see variant tekitaks tarbetut lisatööd ja juhul kui näiteks hääletusel olnud sportlase A puhul keegi viis või kümme aastat hiljem leiab, et kuulge, mis tähelepanuväärsus sel isikul ikka on, ja kogukond siis temaga nõustub, saab materjali kustutada (mis on ka artikli kustutamise idee). Kui me selle materjali kõik kuhugi mustandisse tirime, kas meil on siis tulevikus isikuid, kes sellega tegeleks? - Melilac (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 09:20 (EET)

Üks copy/paste mustandi tekitamiseks ja link arutelulehele pole tarbetu või eriline lisatöö ega mõjuta artikliga tulevikus tegelejaid negatiivselt, kui alternatiiv on mittetähelepanuväärseks või muul viisil entsüklopeediakõlbmatuks hinnatud artikli lugejatele kuvamine.--Minnekon (arutelu) 1. november 2018, kell 22:13 (EET)

Mina saan asjast nii aru, et hääletuste lehekülg on tehtud sellepärast, et kustutamisarutelud jäävad aastateks venima, ilma et midagi otsustataks. Andres (arutelu) 9. oktoober 2018, kell 17:03 (EEST)

Varem oli nii, et üks-kaks administraatorit külastas aeg-ajalt kustutamismalliga lehekülgi ja tegi koristustöö ära. Minu meelest see oli OK. Ei saanud öelda, et midagi oleks ebaõiglaselt kustutanud. Kui nii juhtuski, siis teine administraator taastas artikli. Aga kui artikli arutelulehel oli mingigi kustutamisteemaline arutelu, siis keegi midagi ette ei võtnud ja kustutamismall võis seista aastaid. Isegi kui oli lapselegi ilmne, et kustutamiseks konsensus puudub. Need olid need olukorrad, kus keegi midagi ei otsustanud, ja mille pärast see kustutamishääletuste süsteem käima läks. Aga milleks kõike automaatselt hääletada? Hääletamine jäägu raskete juhtude jaoks.

Tahaks, et oleks rohkem otsustusjulgeid administraatoreid. Mõni on küll selline, kes sekkub pidevalt sinna, kus ta oma teadmiste/kogemuse nappuse tõttu ei peaks sekkuma. Aga rohkem on selliseid, kel on olemas nii kogemused, teadmised, kui ka põhjalik arusaam Vikipeedia toimimisest, kuid kes ei tegutse otsustavalt. Arutelulehel arutamine on tore, kuid keegi peab lõpuks ka midagi ette võtma.

Otsustamatuse tõttu toimuvad ka sellised hääletused nagu see: Vikipeedia:Hääletused/Arhiiv_10#Kategooria:Inimese elule ohtlik elustik. Kui juba arutelulehel oli selge konsensus kustutamiseks olemas, oleks piisanud administraatori oskuslikust kustutusnupu kasutamisest. Cumbril (arutelu) 13. oktoober 2018, kell 23:46 (EEST)

Jah, kui on praktika, kus kõik juhtumid hääletusele pannakse, ja eriti siis, kui hääletus käib, on administraatoril raske tegutseda. Andres (arutelu) 14. oktoober 2018, kell 01:42 (EEST)

Osalt on asi ka selles, et üks isik, kes asjaga tegeleda tahab, on Pelmeen10, kes ei ole administraator, ja seega on tema võimalused piiratud. Kui ta sellega nõus on, siis peaks tema puhul korraldama valimised. - Melilac (arutelu) 14. oktoober 2018, kell 08:10 (EEST)

Kustutamismall on üks inetumaid malle ning minu meelest ei ole mõistlik neid jätta artiklitele kuudeks-aastateks seisma. Paljudel juhtudel on üsna selge ka hääletustulemus, aga nagu juba öeldi, siis ei pruugi olla hakkajat admini, kes otsuse vastu võtaks. Üks miinus hääletamise juures on see, et artikli juurde ei teki linki, et parasjagu käib hääletus. Inglise vikis on see nt automaatne. Lisaks on seal tööriista Twinkle abil hääletuse algatamine väga lihtsaks tehtud. Hääletuse lehele tekivad en:Template:La/en:Module:Find sources abil vajalikud lingid, sh allikate leidmiseks. Pärast hääletuse toimumist jääb samuti märge maha (kustutades resümeesse, säilitamise puhul arutellu). Kui ma selle nö kustutamisaktsiooni algatasin oli kõvasti üle saja artikli kandmas kustutamismalli (praegugi saja ringis), seega ilmselgelt ei piisanud artikli aruteludes arutamisest/hääletamisest. Praegu siin lehel on hääletused nähtavamad ja populaarsemad. Tõepoolest, argumenteerimist peaks olema rohkem. Ehk isegi hääletuse algatamisel kohe põhjenduse esitama. Inglise vikis on aga väga tavapärane, et hääletusi pikendatakse häälte/argumentide juurde saamiseks või arutelu jätkumiseks/konsensuse leidmiseks. Leian, et meilgi on vajalik teatud juhtudel hääletusi pikendada. Nõustun, et häälte arv ei peaks olema esmatähtis, kuid sel juhul oleks ehk mõistlik ka lõpetada hääletuste kokkuvõtmisel skoori lugemise? Siinkohal küsiksin ka, et kas oleks mõeldav asja veidi automaatsemaks teha? --Pelmeen10 (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 00:56 (EEST)

Automatiseerimine tuleks minu meelest ka kasuks.--Minnekon (arutelu) 1. november 2018, kell 22:32 (EET)

Eks meilgi on siin pikendamist ette tulnud. Kui keegi poole hääletuse pealt usinasti artikliga tegelenud on ja hääletustulemus on määranud artikli kustutamisele, olen aega pikendanud, et inimesed saaksid oma otsuse ümber vaadata. Küsimus siiski jääb: Kas sina, Pelmeen 10, kes sa usinasti kustutamisasjade vastu huvi tunned, oleksid huvitatud administraatoriks kandideerima, et saaksid ise vajaduse korral asju kustutada? - Melilac (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 09:25 (EET)

Viimati koristas üks, khm, administraatorina üldiselt mitte väga aktiivne isik kustutusmärkega artikleist üsna suure osa ära. Artiklid, mille sisul tähelepanuväärsus ilmselt puudub, suuri vaidlusi ei tekita ja nendega võibki nii teha. Suurema osa puhul on häda hoopis selles, et mõistet peetakse tähelepanuväärseks, aga artikkel on käkk. Sel juhul aitab kõige paremini, kui pigistada nina kinni, haarata hang ja töö ära teha, olgu tulemuseks kas või asja tuumale keskenduv pisiartikkel. Hääletamiseks ja venitamiseks läheb vaid siis, kui arusaamad tähelepanuväärsusest või mõistete liigitusest lahku lähevad - hea näide on siinsamas eespool, kus üks peab tähelepanuväärseks iga firmat, mis äriregistris on ja "tegutseb" (mida see ka ei tähendaks), ning teine eeldab kajastust ajakirjanduses (mida vahel napib ka muude kriteeriumide alusel ilmselgelt tähelepanuväärsete firmade puhul, nt ettevõtluse edetabelite esiots "igavates" valdkondades, no lihtsalt ei ole meil Eestis seda äriajakirjandust nii palju). Sellepärast olekski vaja arutelupõhiseid kokkuleppeid tähelepanuväärsuse valdkondlike kriteeriumide asjus - aga need on kogukond siiani üksmeelselt ja järjekindlalt põhja lasknud. Mis puutub Minnekoni küsimusse (oli vist tema seal eespool, ma praegu ei jaksa otsida), miks üldse peaks eelistama artiklite allesjätmist kustutamisele, siis vastus on lihtne: sellepärast, et siin on entsüklopeedia. Entsüklopeedia koosneb kogutud teadmistest. Mitte kustutatud teadmistest. Seega tuleks teha reeglid nii, et eksitaks pigem allesjätmise kasuks. "Hiljem võib ju taastada" ei ole argument, kuna: 1) enamik kaastöölisi ei pääse kustutatut vaatama, et seda üle hinnata või uue artikli juures kasutada; 2) selline lähenemine ei väärtusta inimeste tööd ja aega, mis omakorda viibki tegijate lahkumiseni (lauskustutamiste tõttu on seda teistes vikides päris palju olnud). Niikuinii satub mõni meist vahel hoogu ja kukub kustutama asju reeglite alusel, mis on sündinud ja kinnitatud nende endi peas, sisulisi vastuväiteid ignoreerides (vt nt Kaunis Tundmatu ja kategooriad, aga ka erinev suhtumine n-ö sõnastikukirjetesse). Ja tõepoolest, lühiajalistel hääletustel on see häda, et need ei arvesta Vikipeedia loomusega: selle fundamentaalses struktuuris on ju sees põhimõte, et iga kaastööline võib teha töösse pausi ja tulla hiljem selle juurde tagasi. Aga see eeldab usaldust, et tema jaoks olulist artiklit vahepeal (nt sellesama kuuajalise puhkuse käigus) ei kustutata. Nii et 3:1 ülekaal on üks meede nende ohtude tasakaalustamiseks. Vaadake kas või, kui mitu kasutajat siinsamas arutelus osaleb. Olete ikka kindlad, et kõik, keda see puudutab, üldse teavadki, et siin niisugusi asju ära püütakse otsustada? Äkki peaks üldarutelus vähemalt tähelepanu juhtima ja ka siis rahulikult aega andma? Ceterum censeo, kui juba delendam'ist räägitakse: minu meelest on kustutamismärkega artiklid palju väiksem probleem kui reklaamartiklid ja NPOV-d, mis rikuvad Vikipeedia mainet. Aga nendega on palju raskem hakkama saada, seepärast neid tavaliselt ignoreeritaksegi. Püüaks ehk parem seal midagi ära teha? --Ehitaja (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 11:48 (EET)

"Mis puutub ... küsimusse..., miks üldse peaks eelistama artiklite allesjätmist kustutamisele, siis vastus on lihtne: sellepärast, et siin on entsüklopeedia. Entsüklopeedia koosneb kogutud teadmistest. Mitte kustutatud teadmistest. Seega tuleks teha reeglid nii, et eksitaks pigem allesjätmise kasuks."

See pole korrektne entsüklopeedia definitsioon, vähemalt Vikipeedia mõttes. Sinu sõnastust ja loogikat laenates saan ma teistsuguse vastuse. "Mis puutub küsimusse, miks peaks eelistama artiklite kustutamist allesjätmisele, siis vastus on lihtne: sellepärast, et siin on entsüklopeedia. Entsüklopeedia koosneb kogutud tähelepanuväärsetest ja usaldusväärsetest teadmistest. Mitte igasugustest teadmistest. Seega tuleks teha reeglid nii, et eksitaks pigem kustutamise kasuks." Kustutatud materjali tagantjärgi vaatamise küsimust saab lahendada arutelulehe ja mustandi kaudu. Või kui ka ei saa, siis avalik vikiartikkel pole sobiv paik probleemsete artiklite ladustamiseks. Kellegi töö kustutamine on fustreeriv, aga see ei õigusta reeglite eiramist. Kustutaja peaks siin üles näitama inimlikkust ja kui viga on tehtud heas usus, siis artikli kirjutajale olukorda ja reegleid selgitama, võimalusel sisu mingil kujul säilitades. Heas usus, aga sobimatuid artikleid kirjutavate inimeste hulka aitaks vähendada Vikipeedia põhimõtete selgem tutvustamine. Kunagi käidi siin välja idee, et uusi kasutajaid teavitatakse Vikipeedia põhimõtetest automaatselt nende kasutajalehel, aga mingil põhjusel ei leidnud see siin poolehoidu või polnud inimest, kes oskaks/viitsiks asja tehnilist poolt korraldada. --Minnekon (arutelu) 1. november 2018, kell 23:05 (EET)

Palun mind kui kasutajat Vikipeedias nimetada kasutajanimega. Või tohib Ehitajat nimetada kodanikunimega? Lisaks ütleks ma seda, et usaldus on tore asi, aga ootuses, et algne autor hiljem edasi teeb, ei tohi teiste kaastööliste õigust sama artikli suhtes kaastööd teha (sh kustutamist otsustada, kui see on vajalik Vikipeedia kvaliteedi parandamiseks) eirata. Adeliine 28. oktoober 2018, kell 16:32 (EET)

Loodetavasti sai nüüd parem. --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 02:15 (EET)

Nii nagu Oop viimati kustutamismärkusega artiklid läbi käis ja artikli arutelu põhjal kustutas, võttis kustutusmärkuse ära, toimetas paremaks, nii see kunagi enne massilist kustutamishääletuste tegemist käis ja nii peakski käima minu meelest. Paraku enamik neist kustutamisega tegelevast mõnest administraatorist vaid kustutas, kustutusmärkusi millegipärast ei eemaldatud. Selliseid juhuseid, kus kustutamine on vaja hääletusele panna, peaks tulema väga harva. Selleks peab olema kustutamise pooldajaid ja vastaseid arutelulehel olema enamvähem võrdselt ja kumbki pool poleks nõus kompromissile minema (= niinimetet eriti raske juht artiklite kustutamise korra all). Leian, et hakata selliste harvade juhtude jaoks mingit hääletustulemuse kindlaks tegemise erireeglit tegema on tulutu ettevõtmine. Ei ole vaja reegleid, mida vaid kord-paar aastas vaja läheb. Minu meelest ei peaks isik, kes artikli arutelu ja Vikipeedia põhimõtete tundmise alusel kustutamisotsuse teeb, olema tingimata ka administraator. Ent kuna tavakasutaja kustutada tehniliselt ei saa, siis jah, tema võimalused on piiratud. Cumbril (arutelu) 1. november 2018, kell 22:59 (EET)
Lisan, et otsust langetada, et artikkel ei kuulu kustutamisele, ja kustutusmalli eemaldada saavad ka mitteadministraatorid. Nagu ka artiklit paremaks toimetada, et ta poleks enam kustutamisväärne. Cumbril (arutelu) 1. november 2018, kell 23:37 (EET)

Vormistuslik pool

Ettepanek: sulgudesse jääv hääletuse kuupäev panna rajavasse käändesse. --Hirvelaid (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 07:52 (EET)

Alternatiivne ettepanek: paneks akusatiivi? Ja, muidugi mõista, hääletusele. --Ehitaja (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 11:49 (EET)

Nii oleks selgem küll (Hirvelaiu ettepanekule vastan). --Minnekon (arutelu) 1. november 2018, kell 23:05 (EET)

Äkki võiks siinse lehe ümber nimetada?

Praktika näitab, et siinse lehe pealkiri on muutunud eksitavaks. Sisuliselt toimuvad siin ainult artiklite kustutamishääletused. (Isegi kategooriate kustutamist ei hääletata siin, üldjuhul muidugi ei hääletata seda üldse mitte kuskil, lihtsalt pekstakse nõrkemiseni kustutusnuppu, aga see selleks.) Kuu vikipediste hääletatakse mujal, administraatoreid niisamuti. Bännimisi vist enam üldse ei hääletata, või kui vahel peaks juhtuma (?), siis igatahes ei toimu see siin. Jne. Seega oleks ehk praktiline nimetada siinne leht "Kustutushääletusteks"? Ühtlasi võiks moodustada "Kategooria:Vikipeedia hääletused", kus oleksid kõik "Vikipeedia:" nimeruumi hääletuslehed koos. Siis oleks mingigi variant neid üles leida. Mina ausalt öeldes ei suuda kunagi meenutada, mis nime mingi hääletuste leht sel esmaspäeval jälle kannab, sest vaja läheb neid harva (siingi pole veebruarist saati muhklitki toimunud, just nagu oleksid kustutust väärivad artiklid otsa lõppenud) ja mingit süsteemi pealkirjades ei ole. --Ehitaja (arutelu) 14. september 2019, kell 00:37 (EEST)

Kui selliseid kustutamishääletusi enam ei korraldata, siis võib-olla pole tarvis ümber nimetada. Tahaks loota, et kunagi õnnestub teha nii, et kustutamise üle hääletamise asemel on meil kustutamisarutelud, kus tühipaljad hääled ei loe ja mille sulgemisotsused on põhjendatud. Umbes nii nagu on näiteks inglise vikis ja Commonsis. Niisamuti võiks need arutelud olla ühel kesksel lehel (ja selle alamlehtedel), millele on parem viidata. Iseasi muidugi, kas siin leidub eriti kedagi, kes on sellisteks aruteludeks valmis. Need nõuaks kindlasti rohkem süvenemist.

Viimased kustutamishääletused siin jätavad päris palju soovida. Osalt ei ole arusaadav, miks on hääletust alustatud. Osalt puudub igasugune vastus puudustele, mille pärast kustutamisettepanek üldse tehti. Osalt pole arusaadav, kas kõik hääletavad sama asja üle (näiteks, kas artikkel sobib praegusel kujul või kas teema väärib üldse artiklit), või kas hääletatakse ikka konkreetse artikli üle või pigem avaldatakse lihtsalt umbusaldust kustutamise ja tähelepanuväärsuse küsimuse suhtes üleüldiselt (näiteks siis, kui mõeldakse või öeldakse, et "Vikipeedias ruumi on" või "kedagi ikka teema huvitab"). Pikne 14. september 2019, kell 14:49 (EEST)

Olen nõus. Võib ka kustutamishääletuste jaoks uue lehe teha. Pelmeen10 (arutelu) 26. september 2019, kell 23:25 (EEST)

Protesteerin

Protesteerin, et artiklite kustutamise üle otsustatakse siin ja arutelulehtedel mingit arutelu ei toimu ega isegi mitte ei lingita kustutushääletuse juurde. Adeliine 26. september 2019, kell 17:23 (EEST)

Olen nõus. Isegi kui artikkel on alustatud mõne meelest vastutustundetult, peaks selle kustutamine toimuma vastutustundlikult. Minu meelest peaks siin lehel korraldama hääletuse alles seejärel, kui arutelulehel on selgelt välja toodud kustutamismärkuse lisamise põhjused ning võimalikud poolt- ja vastuargumendid. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. september 2019, kell 18:31 (EEST)

Mõnes Vikipeedias algatab kustutamismall jällegi automaatselt hääletuse. Või viideteta isikuartiklitele vastava kustutusmalli panemisel ei ole isegi hääletust tarvis - 7 päeva ja läinud. Mõtlen hetkel inglise vikit. Leian, et see punane plärts (kustutamismall) ei tohiks seista artiklite päises aastaid. Lisasin lingid hääletusele (ei teadnud, kas kõlbavad üldse siia, eelmised kustutas Pikne ära). Andrus, minu meelest nõuad liiga palju. Miks neid argumente siin ei või esitada? Tsiteerides Cumbili "Arutelulehel arutamine on tore, kuid keegi peab lõpuks ka midagi ette võtma." Tead ju isegi, et Vikipeedias on nõutud allikatele viitamine, kuid reaalsuses viidatud artiklite arv (siin hääletusel) on tühine. Pelmeen10 (arutelu) 26. september 2019, kell 23:19 (EEST)

Probleem on selles, et iga üksiku artikli puhul tekib küsimus: kas kõik võimalikud poolt- ja vastuargumendid on nüüd kirjas, ehk siis kas kõik kompetentsed isikud on asjaga tutvunud. Ma olen nõus Adeliine ja Andrusega, et kiire hääletamine ei pruugi tagada vastavat arutelu, samas on õigus ka Pelmeenil, et asjade artikli juurde jätmine ei taga reaalsuses samuti midagi. Mõistlik oleks eeldada, et hääletusele pannakse pikemat aega kustutamismalliga seisnud artiklid ja sel juhul siis sõltumata aruteluleheküljel toimunust. Kui seal poole aasta jooksul midagi toimunud ei ole, on sel kaks põhjust: A:) teema on keeruline ja raske on midagi öelda või B:) teema on kahe silma vahele jäänud. Mõlemal juhul võib loota, et hääletus midagi muudab.

Reaalselt oleks vaja, et kustutamismall esitaks ka aja, mil see lisati. Ja et oleks võimalik artikleid kustutamiseks esitatud aja järgi sorteerida. - Melilac (arutelu) 29. september 2019, kell 08:16 (EEST)

Minu arvamus et tähenda, et ei peaks koheselt kustutama ilmselgeid lollusi (vandalism jne). Samas on tihti keeruline ühe raksuga hinnata mõne Tai või India laulja või poliitiku tähelepanuväärsust. Loomulikult olen nõus, et Melilaci toodud põhjustel väga pikalt kustutusmalliga seisma jäänud segases staatuses artiklid vajavad "müksu", et nendega midagi ette võetaks.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. september 2019, kell 12:27 (EEST)

Minu arvates ei ole reaalne, et kustutusmallist/kategooriast nähaolev mallistatuna oleku aeg oleks see müks, mis asjad liikuma paneb ja otsuseni viib. Kustutamist vajavate Kustutamiseks esitatud artiklite kategoorias ei ole nii palju artikleid, et neid oleks vaja lahterdada. Kes tahab nendega tegeleda, hakaku lihtsalt järjest peale. Kustutamine ei sõltu sellest, kui kaua artikkel on malliga seisnud. Kustutamine sõltub argumentidest artikli poolt ja vastu (ehk hinnangust teema tähelepanuväärsusele või artikli seisukorrale). Ei ole tähtis, kas ma soovin artikli kustutamist või mitte (hääletus), vaid miks ma seda soovin (argumendid). Kui artikli sisu on muutunud minimaalselt või mitte üldse, siis pole vahet, kas artikkel on seisnud kustutusmalliga nädala või aasta. Kui see on kustutamiseks esitatud, siis on fakt, et sellega tuleb midagi ette võtta (mingi kollektiivne hinnang anda või artiklit parandada) ja seda parem varem kui hiljem, ei ole vaja oodata mingi tähtajani. Adeliine 6. oktoober 2019, kell 18:14 (EEST)

Sellised hääletused minu meelest lihtsalt ei eelda arutelu. Ei ole mõtet põhjendamisele eriti aega kulutada ega püüda kriteeriumites kokku leppida, kui hiljem toimub ikkagi hääletus, kus eelnev arutelu ei oma enam tähtsust. Sellepärast võikski püüda võtta eeskuju näiteks inglise vikist või Commonsist, kus on kustutamisarutelud, mida ei otsustata häältega.

Tähtaja seadmise tõttu on tõenäolisem küll, et keegi võtab lõpuks midagi ette, aga see tähtaeg võib olla ka lihtsalt üldine tähtaeg, millest kauem ei pea kustutamise üle otsustamisel teiste arvamust ootama, kui arutelu on soiku jäänud. Või kui algatada eraldi kustutamisarutelu (mitte hääletus), siis sellele saab samamoodi tähtaja seada. Või siis oleks võib-olla alustuseks kõige lihtsam hakata lisama kustutamismärkusi kuupäevaga ja siis sorteerida artiklid vastavalt kategooriatesse selle järgi, kaua on märkuse lisamisest möödunud (nt nädal, kuu, kolm kuud). Siis oleks ka ehk selgem, millised on need kauem seisnud artiklid, mille kustutamine on tarvis ära otsustada.

Ma arvan, et kustutamisega ei taheta eriti tegeleda ka siis, kui samal ajal antakse järjepanu mõista, et kustutamine on üks hämar asi, millega normaalsed inimesed ilma äärmise vajaduseta ei tegele. Nii nagu siin arutelus kõlas alles paari nädala eest umbisikuline süüdistus selles, et "pekstakse nõrkemiseni kustutusnuppu". Kui kustutamist kiretumalt võtta, siis leiduks üsna kindlasti ka rohkem administraatoreid, kes on valmis sellega tegelema. Pikne 5. oktoober 2019, kell 17:17 (EEST)

Olen üldiselt nõus. Kui on enam-vähem ilmne juhtum, siis kohe kustutada või panna kustutusmärkus. Kui on keerulisem juhtum, siis võtabki otsustamine rohkem aega, ja siis pole midagi katki, kui see venib, sest kustutamisvajadus pole ilmne. Eraldi lehte minu arvates tarvis ei ole, või kui, siis erandjuhtudel. Andres (arutelu) 5. oktoober 2019, kell 17:37 (EEST)

Kui keegi selle kustutamismallile kuupäeva lisandumise ära teeks, siis esitaksin selle isiku kuu vikipedisti kandidaadiks. Sama kehtib kustutamismalliga artiklite sorteerimisel vastavalt malli püsimisajale. - Melilac (arutelu) 6. oktoober 2019, kell 10:25 (EEST)

Jah, kui on ilmne juhtum või kui keegi pole põhjendatult kustutamise vastu või näiteks, kui artikli parandamise või väljatoodud allikate valguses ei peeta enam kustutamist vajalikuks, siis võiks küll piisata arutelust artikli enda arutelus. Aga kui kokkuleppele ei jõuta või kui on näha, et tarvis on pikemat arutelu ja rohkemate kasutajate arvamust, siis võiks arutelu jätkuda eraldi lehel. Siis on neid arutelusid kergem leida ja koondada ning aruteludele on parem viidata, eriti artikli kustutamisel, mil olulisem arutelu läheb muidu kaotsi või jääb ilma artiklita õhku rippuma. Samuti, kui arutelu läheb pikaks ja paraku mõnikõrd ka antud artikli kustutamise küsimusest üldisemaks, siis varem on paaril korral pahandatud, et selline veidike varju heitev arutelu pole artikli enda juures päris kohane, eriti isikuartiklite juures. Pikne 6. oktoober 2019, kell 15:07 (EEST)

Seisukoha põhjendamine

Mina protesteerin selle vastu, et hääletamine toimub kohati ilma arutelu ja argumentideta. Kui küsimus on Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumitele vastamises, siis on artikli olemasolu pooldajatel vaja siin või vastava artikli lehel näidata, mis teeb teatud isiku või teema tähelepanuväärseks. Teised saavad seda argumenti siis hinnata ning nõustuda või vastu vaielda ja lõpuks vajadusel hääletada. Ilma avalikult esitatud argumentideta on hääletamine ja selle tulemus sisulises mõttes väärtusetu. Seega olge head, leidke minut selle jaoks, et oma mõtteis olevad põhjendused ka kirja panna. --Minnekon (arutelu) 6. oktoober 2019, kell 20:42 (EEST)

Peaks reeglitesse kirja panema, et ilma põhjenduseta hääl ei lähe arvesse. Pelmeen10 (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 14:40 (EET)

Minu meelest ei ole selline reegel vajalik. Kui keegi paneb artiklile kustutamismärkuse, peab ta seda põhjendama. Kogu järgnev arutamine peaks toimuma artikli arutelulehel. Arutelu tulemuseks peaks olema see, et artikkel läheb paremaks. Hääletamist tuleks kasutada viimase vahendina, mida ilma arutelulehel toimunud aruteluta ei tohiks kasutada. Kui aga juba artikli olemasolu hääletusele panna, siis selles olukorras pole enam midagi põhjendada, maksab ainult reeglitekohane hääletustulemus. --Andrus Kallastu (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 13:42 (EET)

Minu meelest ka. --Hirvelaid (arutelu) 2. märts 2020, kell 14:23 (EET)

Arvan ka, et põhjendus ei peaks olema kohustuslik, kuigi sellega oleks parem. Austaksin aktiivsete kaastööliste häälega näidatud arvamusavaldust ka ilma selgituseta. --Vihelik (arutelu) 2. märts 2020, kell 17:14 (EET)

Olen nõus, et hääletamine on vahend piiripealseteks juhtudeks, mil mõlema otsuse kasuks toodud argumendid on enam-vähem ühetugevused ja toimetajad ei suuda konsensust saavutada. Sel juhul võib ehk tõesti hääletamise juures hääle põhjendamata jätta, sest arutelu käigus on need argumendid juba välja toodud, kuigi selguse ja sama artikli tulevikuhääletuste jaoks võiks need siiski kirja panna. Praktikas on välja kujunenud nii, et neid põhjalikke arutelusid artikli kustutamise üle niisama väga ei teki ja hääletuse alustamine ise ongi see, mis arutelu käivitab. Minu ülalolev kommentaar oli selle olukorra kohta, et meil olid käimasolevad hääletused, kus sisuline arutelu oli vaevu alanud või polnudki alanud, aga inimesed ikkagi hääletasid ega esitanud argumente. Ehk siis reegel peaks olema selline, et olgu otse või kaude, aga lugeja peab aru saama, millisele põhjendusele hääletaja toetub. --Minnekon (arutelu) 3. märts 2020, kell 08:49 (EET)

Selle vildaka lähenemise (hääli ei tule põhjendada) tõttu jäävadki sisulised arutelud ära, kuna arutamisel pole mõtet, kui hiljem tuleb hääletus, kus eelnev arutelu ei oma enam tähtsust. Vaadake ka eelnevat teemat. Me peaks püüdlema selliste kustutamisarutelude poole, mida ei otsustata häälte arvuga. Nii nagu on inglise vikis ja veel mitmes vikis. Kustutamisarutelus (või hääletusel) võib ka öelda näiteks põgusalt, kelle argumentidele tugindes artikli kustutamist või allesjätmist pooldatakse. Häält ilma selgituseta seevastu on raske mingiks arvamusavalduseks lugeda. Sellisest häälest jääb kergesti mulje, et hääletaja pole kustutamisküsimusse minimaalseltki süvenenud, eriti siis, kui artikkel jääb hääletuse järel alles ja kustutamise põhjuses esitatud kitsaskohad jäävad igasuguse vastuseta. Pikne 6. märts 2020, kell 19:16 (EET)

See oli ka minu mõte veidi teiste sõnadega: kustutamisele panek (kui seda üldse on vaja), peab toimuma pärast arutelu artikli arutelulehel. Kui aga arutelu on toimunud ja selgusele pole jõutud, siis hääletamisel maksku siiski ainult hääletustulemus. Samas, keegi ei keela hääletamise ajal artiklit paremaks teha või arutelulehel arutelu jätkata. Hääle saab muutunud olukorras ka tühistada.--Andrus Kallastu (arutelu) 10. märts 2020, kell 18:59 (EET)

Põhimõtteliselt peaks hääletus olema viimane vahend, mis toimub alles pärast sisulist arutelu. Sellistes tingimustes olen nõus pigem Kallastuga - inimene võib olla süvenenud ja arvamust avaldada, lihtsalt mõtete kirjapanekuks ei ole aega või ei ole midagi uut enam öelda. Vildakas lähenemine on pigem selliste artiklite hääletusele panek, kus küsimuse üle arutelu toimunud ei ole. - Melilac (arutelu) 14. märts 2020, kell 09:59 (EET)

90% artiklitest, mille ma kustutamiseks lisasin, ei olnud toimunud mingit arutelu kustutamise üle. Kas see roosa plönn peaks igavesti artiklite päisesse jääma? 1 või mõni üksik kommentaar ei ole samuti otsustava tähtsusega, pigem on see arutelu siis unustatud. Lisaks arvestades artiklite kvantiteeti, on minu meelest üsna mõistlik siin hääletada. Pakun välja näiteks hääletuse algusse kopeerida kogu kustutusteemalise arutelu või kui see on liiga pikk, siis link (olgem ausad mahukas arutelu on toimunud vb 1% juhtudest). Siis on võimalik veel artikli päisesse lisada otselink kustutamishääletusele ning mingigi arutelu puhul ka veel topeltlink arutellu? Pelmeen10 (arutelu) 14. märts 2020, kell 12:50 (EET)

Jah, artikli kustutamishääletusele panija peaks hääletuslehele lisama lingi artikli arutelule, kus on võimalik arutelu jätkata. Arutelu ennast ei ole vaja hääletuslehele kopeerida.--Andrus Kallastu (arutelu) 16. märts 2020, kell 10:58 (EET)

Ning miks mitte tekitada ka uus mall, mis näitab, et artikli kustutamine on pandud hääletusele tähtajaga see ja see ning lisatud link hääletuslehele.--Andrus Kallastu (arutelu) 16. märts 2020, kell 11:02 (EET)