Puravik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 25. mai 2023, kell 13:37

Puravik (Leccinum) on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond, värskemate süstemaatiliste teadmiste põhjal kümmekond perekonda. Eestis on leitud ligi 50 liiki puravikke, mitmed neist esmaklassilised söögiseened.

Proosa

Lisaks pole maailmas enam tõenäoliselt alles ühtegi kultuuri, kus seenenäitust külastaks rohkem inimesi kui rokk-kontserti. Eesti rokkstaarid on kivipuravik, männiriisikas ja suur sirmik. Minu meelest kõneleb see siiski midagi inimese ja looduse seotuse kohta, see on korilase taktikaline võit tsivilisatsiooni üle. "Tatikaline võit," tahtsin muidugi öelda.
- Valdur Mikita, "Lindvistika", Välgi metsad 2015, lk 17

Ei, ei, inimesed meie riigis ei oska liituda ja luua kogukonda, isegi puravikulipu all mitte. See on neurootiliste individualistide maa, kellest igaüks hakkab teiste hulka sattudes õpetama, kritiseerima, solvama ja näitama teistele oma vaieldamatut üleolekut.
- Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020, lk 165

Luule

Mineviku helk on valgus, mida meil ei ole vaja
mitte enam kui mõnd tohletamast tüdind raamatut.
Terav silm näeb igas ajas kuramuse ohtu saamatut
ja ohuhävitajatest jääb taldrikule kastme kõver kaja.

Tuleb ainult kellalöök ja puravik lööb tuleviku puruks:
kuigivõrd on kuivatatud seene filosoofia ju nõder,
kuivõrd sarvitsi on traaditusse kinni jäänud hirv
ja tobe oleks arvata, et ta sääl kosmoses meilt armu nuruks.

Karl Martin Sinijärv, "Igaviku sitt" kogus "Krümitor0671" (2011), lk 122

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Pilt:Кондратенко_Гавриил_Павлович_Белые_грибы.jpg|pisi|Gavriil Kondratenko 1854-1924), "Kivipuravikud", ''s.d.'']]
+'''Puravik''' (''Leccinum'') on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond, värskemate süstemaatiliste teadmiste põhjal kümmekond perekonda. Eestis on leitud ligi 50 liiki puravikke, mitmed neist esmaklassilised söögiseened.
+==Proosa==
+* Lisaks pole [[maailm]]as enam tõenäoliselt alles ühtegi [[kultuur]]i, kus seenenäitust külastaks rohkem [[inimene|inimesi]] kui rokk-kontserti. Eesti rokkstaarid on kivipuravik, männi[[riisikas]] ja suur [[sirmik]]. Minu meelest kõneleb see siiski midagi inimese ja [[loodus]]e seotuse kohta, see on [[korilane|korilase]] taktikaline [[võit]] [[tsivilisatsioon]]i üle. "Tatikaline võit," tahtsin muidugi öelda.
+** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", Välgi metsad 2015, lk 17
+* Ei, ei, inimesed meie [[riik|riigis]] ei oska liituda ja luua [[kogukond]]a, isegi puravikulipu all mitte. See on [[neurootilisus|neurootiliste]] individualistide maa, kellest igaüks hakkab teiste hulka sattudes õpetama, kritiseerima, solvama ja näitama teistele oma vaieldamatut üleolekut.
+** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020, lk 165
+==Luule==
+<poem>
+[[Minevik]]u helk on [[valgus]], mida meil ei ole vaja
+mitte enam kui mõnd tohletamast tüdind [[raamat]]ut.
+Terav [[silm]] näeb igas ajas kuramuse [[oht]]u saamatut
+ja ohuhävitajatest jääb [[taldrik]]ule kastme kõver kaja.
+Tuleb ainult kellalöök ja puravik lööb [[tulevik]]u puruks:
+kuigivõrd on kuivatatud seene [[filosoofia]] ju nõder,
+kuivõrd sarvitsi on traaditusse kinni jäänud [[hirv]]
+ja tobe oleks arvata, et ta sääl [[kosmos]]es meilt armu nuruks.
+</poem>
+* [[Karl Martin Sinijärv]], "Igaviku sitt" kogus "Krümitor0671" (2011), lk 122
-* Ei, ei, inimesed meie riigis ei oska liituda ja luua [[kogukond]]a, isegi puravikulipu all mitte. See on [[neurootilisus|neurootiliste]] individualistide maa, kellest igaüks hakkab teiste hulka sattudes õpetama, kritiseerima, solvama ja näitama teistele oma vaieldamatut üleolekut. (lk 165)
-** [[Olga Tokarczuk]], "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020
 [[Kategooria:Seened]]
 [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
-[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
-[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]