Mapping the Scope of China’s Soft Power in Estonia
East Asian Policy, Nov 30, 2023
This article examines China’s soft power in Estonia since the launch of the Belt and Road Initiat... more This article examines China’s soft power in Estonia since the launch of the Belt and Road Initiative in 2013. Findings have suggested that while Beijing’s domestic political values do not inform its projection of soft power, the Estonian government and general public perceive China mainly through the prism of its state-centric governance model and consequently view most of China’s deployment of supposedly “soft” power as sharp.
The article aims to outline the differences between three different multicultural education proje... more The article aims to outline the differences between three different multicultural education projects and how their initiatives explore and integrate the topic of religious differences and the topic of Islam. Methodologically, the article uses thematic context analysis to compare all three multicultural education projects. Thematic content analysis facilitates the possibility to study what is being discussed in the multicultural context and how it is being interpreted through different ideas and concepts. These education projects aim to create a common language environment and a new (integrated) national identity. Based on the Estonian super-secular society (less than 19% of Estonians considered themselves part of some congregation or religion), the peculiarities of religious orientation are not so much considered in these multicultural learning strategies and Islam occurs in connection with radicalism.
Muhammad, der Gesandte Gottes, und Paulus, der Gesandte Christi. Ein Vergleich der Berufungs- und offenbarungsgeschichtlichen Vorstellungen mit Bezug auf die islamische sowie die biblische Tradition
Antud uurimuse eesmärk on esitada islami ja kristluse ilmutusloolisi perspektiive arvestav sünkro... more Antud uurimuse eesmärk on esitada islami ja kristluse ilmutusloolisi perspektiive arvestav sünkrooniline võrdlus Muhamedi ja Pauluse ilmutuse arusaamade vahel. Võrdlust läbi viies arvestatakse, et ilmutuslool on koraanis ja apostel Pauluse kirjades universaalne õndsuslooline tähendus. Töö üheks hüpoteesiks on, et nii koraani kui ka Pauluse õndsuslugu lähtub juutlik-piibellikust taustast, kusjuures mõlemad tõlgendavad seda traditsiooni omamoodi ja saavad ise juutlik-piibellikust traditsioonist mõjutusi. Muhamedi ja Pauluse võrdluseks kasutatakse töös peale koraani ja Pauluse kirjade peamiselt kristlikke religiooniloolisi islami-interpretatsioone. Esitatakse ka islami-sisene perspektiiv. Muhamedi ja Pauluse tekstide kõrval võrreldakse Muhamedi pilti islami traditsioonis ja Pauluse pilti varakristlikus traditsioonis. Uurimuses asetatakse kutsumislugude kaudu Muhamed ja Paulus laiemasse õndsusloolisse konteksti. Ilmutusteema käsitlemisel näitab käesolev töö esiteks seda, et nii Muhamedi...
4.3.2.2. Jeesus Kristus, Jumala ei) kw/ n 4.3.2.3. Kristlane kui Kristuse ei) kw/ n 4.4. Inimese ... more 4.3.2.2. Jeesus Kristus, Jumala ei) kw/ n 4.3.2.3. Kristlane kui Kristuse ei) kw/ n 4.4. Inimese olemasolu siht-do/ ca (Rm 1,21-23; 3,23) 4.4.1. Mõiste do/ ca Pauluse tekstides 4.4.2 .Mõiste do/ ca seos patuga 4.4.3. Mõiste do/ ca seos loomisega ja tulevikuline kirkus Kokkuvõte KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Allikad Sõnaraamatud ja grammatika Kommentaarid, monograafiad, artiklid ja artiklite kogumikud Materjalid internetist ZUSAMMENFASSUNG. PAULINISCHE ANTHROPOLOGIE: ABBRECHEN UND ZUM ZIEL KOMMEN DER SCHÖPFUNG 181 LÜHENDID Vana Testamendi apokrüüfid Brk-Baaruk 1Mak-1. Makkabite raamat 2Mak-2. Makkabite raamat Srk-Jeesus Siirak Trk-Saalomoni Tarkuseraamat Vana Testamendi pseudepigraafid 2Brk-2. Baaruki raamat ApokBrk-Apokalüptiline Baaruk 4Esr-4. Esra raamat Jub-Juubelite raamat 1En-1. Eenoki raamat kr.En-1. Eenoki raamatu kreekakeelne tekst 2En-2. Eenoki raamat JosAs-Joosep ja Asnat Eel.Ilm-Eelija Ilmutusraamat ApMos-Moosese ilmutusraamat Vita-Aadama ja Eeva elu (ladina tekst) LAE-Aadama ja Eeva elu TNaf-12 patriarhi testamendid, Naftali testament AscJes-Jesaja taevaskäik LibAnt-Pseudo-Philoni Liber Antiquitatum Biblicarum (Piibli muinsused) Pss Sol-Saalomoni psalmid TestIsaak-Iisaki Testament Qumrani tekstid CD-Damaskuse reeglistik 1QH-Kiituslaulude raamat Qumrani koopast nr 1 SISSEJUHATUS Uurimused Pauluse kohta Uurimused apostel Pauluse kohta on 20. sajandil (edasi ulatuvalt ka 21. sajandisse) teinud läbi mitmed muutused nii teemade vaatenurkade puhul kui metoodilistes küsimustes. B. WITHERINGTON III nimetab, et Pauluse kohta käivate uurimuste "koridorides puhuvad värsked tuuled" ja käes on põnev aeg uurida apostlit kirjavahetuses paganatega. 1 B. WITHERINGTON III loetleb järgmisi aktuaalseid teemasid: 1) Paulus kristlasena juudi perspektiivist 2 ; 2) Paulus feministlikust ja liberaalsest perspektiivist 3 ; 3) retoorikavõtted Pauluse kirjades 4 ; 4) Pauluse kirjade uurimine käsikirjana 5. J. D. G. DUNN leiab, et Pauluse teoloogiat tuleb laiemalt käsitleda kui pidevalt jätkuvat dialoogi, millel on oma kandev alus (Jumal Looja ja õigeksmõistja; Israeli suhe Jumalaga; Toora; kristlased on Kristuse kuju = teise templi juutluses mõisteti, et templiks on juudid ise), aga ka pöörded Paulusel endal teoloogilise dialoogi kestel (Kristuse mõistmine Jumala ilmutusena; Kristus on see, kes näitab, milline on Jumal; eshatoloogilised küsimused). Autori arvates teeb diskussioon Pauluse dialoogi üle huvitavaks ja värvikaks asjaolu, et erinevad teoloogid määratlevad Pauluse stabiilse aluse ja pöördepunktid erinevalt. U. SCHNELLE seostab Pauluse mõiste no/ moj ('seadus') erineva kasutuse eelkõige tema mõttemaailma muutumisega (1Ts, 1.2Kr ei edasta sellist no/ moj mõistmist nagu Rm ja Gl). 6 J. D. G. DUNN ja R. JEWETT tuginevad mõiste no/ moj tõlgendamisel soovile näidata, et Pauluse arusaam Moosese Seadusest on positiivne ja selles püsimine annab Iisraelile lootust Jumala kohtus püsima jääda (argumentatsioon põhineb mõiste e) / rga no/ mou 'seaduse teod' tõlgendusele). Moosese Seaduse 1 "Fresh winds are blowing througt the corridors fo Pauline studies, and in many ways it is an exciting time to be studying the apostle to the Gentiles` correspondence".
4.3.2.2. Jeesus Kristus, Jumala ei) kw/ n 4.3.2.3. Kristlane kui Kristuse ei) kw/ n 4.4. Inimese ... more 4.3.2.2. Jeesus Kristus, Jumala ei) kw/ n 4.3.2.3. Kristlane kui Kristuse ei) kw/ n 4.4. Inimese olemasolu siht-do/ ca (Rm 1,21-23; 3,23) 4.4.1. Mõiste do/ ca Pauluse tekstides 4.4.2 .Mõiste do/ ca seos patuga 4.4.3. Mõiste do/ ca seos loomisega ja tulevikuline kirkus Kokkuvõte KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Allikad Sõnaraamatud ja grammatika Kommentaarid, monograafiad, artiklid ja artiklite kogumikud Materjalid internetist ZUSAMMENFASSUNG. PAULINISCHE ANTHROPOLOGIE: ABBRECHEN UND ZUM ZIEL KOMMEN DER SCHÖPFUNG 181 LÜHENDID Vana Testamendi apokrüüfid Brk-Baaruk 1Mak-1. Makkabite raamat 2Mak-2. Makkabite raamat Srk-Jeesus Siirak Trk-Saalomoni Tarkuseraamat Vana Testamendi pseudepigraafid 2Brk-2. Baaruki raamat ApokBrk-Apokalüptiline Baaruk 4Esr-4. Esra raamat Jub-Juubelite raamat 1En-1. Eenoki raamat kr.En-1. Eenoki raamatu kreekakeelne tekst 2En-2. Eenoki raamat JosAs-Joosep ja Asnat Eel.Ilm-Eelija Ilmutusraamat ApMos-Moosese ilmutusraamat Vita-Aadama ja Eeva elu (ladina tekst) LAE-Aadama ja Eeva elu TNaf-12 patriarhi testamendid, Naftali testament AscJes-Jesaja taevaskäik LibAnt-Pseudo-Philoni Liber Antiquitatum Biblicarum (Piibli muinsused) Pss Sol-Saalomoni psalmid TestIsaak-Iisaki Testament Qumrani tekstid CD-Damaskuse reeglistik 1QH-Kiituslaulude raamat Qumrani koopast nr 1 SISSEJUHATUS Uurimused Pauluse kohta Uurimused apostel Pauluse kohta on 20. sajandil (edasi ulatuvalt ka 21. sajandisse) teinud läbi mitmed muutused nii teemade vaatenurkade puhul kui metoodilistes küsimustes. B. WITHERINGTON III nimetab, et Pauluse kohta käivate uurimuste "koridorides puhuvad värsked tuuled" ja käes on põnev aeg uurida apostlit kirjavahetuses paganatega. 1 B. WITHERINGTON III loetleb järgmisi aktuaalseid teemasid: 1) Paulus kristlasena juudi perspektiivist 2 ; 2) Paulus feministlikust ja liberaalsest perspektiivist 3 ; 3) retoorikavõtted Pauluse kirjades 4 ; 4) Pauluse kirjade uurimine käsikirjana 5. J. D. G. DUNN leiab, et Pauluse teoloogiat tuleb laiemalt käsitleda kui pidevalt jätkuvat dialoogi, millel on oma kandev alus (Jumal Looja ja õigeksmõistja; Israeli suhe Jumalaga; Toora; kristlased on Kristuse kuju = teise templi juutluses mõisteti, et templiks on juudid ise), aga ka pöörded Paulusel endal teoloogilise dialoogi kestel (Kristuse mõistmine Jumala ilmutusena; Kristus on see, kes näitab, milline on Jumal; eshatoloogilised küsimused). Autori arvates teeb diskussioon Pauluse dialoogi üle huvitavaks ja värvikaks asjaolu, et erinevad teoloogid määratlevad Pauluse stabiilse aluse ja pöördepunktid erinevalt. U. SCHNELLE seostab Pauluse mõiste no/ moj ('seadus') erineva kasutuse eelkõige tema mõttemaailma muutumisega (1Ts, 1.2Kr ei edasta sellist no/ moj mõistmist nagu Rm ja Gl). 6 J. D. G. DUNN ja R. JEWETT tuginevad mõiste no/ moj tõlgendamisel soovile näidata, et Pauluse arusaam Moosese Seadusest on positiivne ja selles püsimine annab Iisraelile lootust Jumala kohtus püsima jääda (argumentatsioon põhineb mõiste e) / rga no/ mou 'seaduse teod' tõlgendusele). Moosese Seaduse 1 "Fresh winds are blowing througt the corridors fo Pauline studies, and in many ways it is an exciting time to be studying the apostle to the Gentiles` correspondence".
Muhammad, der Gesandte Gottes, und Paulus, der Gesandte Christi. Ein Vergleich der Berufungs- und offenbarungsgeschichtlichen Vorstellungen mit Bezug auf die islamische sowie die biblische Tradition
The article discusses the extent to which the three multicultural learning strategies implemented... more The article discusses the extent to which the three multicultural learning strategies implemented to promote multiculturalism differ and how the initiatives takes into account religious differences and Islam. Methodologically, the article focuses on thematic content analysis of the three multicultural education projects. The thematic content analysis makes it possible to study what is being discussed in the multicultural context and how it is being interpreted through these ideas and concepts. The aim of these school projects is to create a common language environment and a new (well-integrated) national identity. Based on the Estonian super-secular society (less than 19% Estonians considered themselves to be a part of some congregation or religious), the peculiarities of religion orientation are not so much taken into account in these multicultural learning strategies and Islam occurs in connection with radicalism.
Mapping the Scope of China’s Soft Power in Estonia
East Asian Policy, Nov 30, 2023
This article examines China’s soft power in Estonia since the launch of the Belt and Road Initiat... more This article examines China’s soft power in Estonia since the launch of the Belt and Road Initiative in 2013. Findings have suggested that while Beijing’s domestic political values do not inform its projection of soft power, the Estonian government and general public perceive China mainly through the prism of its state-centric governance model and consequently view most of China’s deployment of supposedly “soft” power as sharp.
The article aims to outline the differences between three different multicultural education proje... more The article aims to outline the differences between three different multicultural education projects and how their initiatives explore and integrate the topic of religious differences and the topic of Islam. Methodologically, the article uses thematic context analysis to compare all three multicultural education projects. Thematic content analysis facilitates the possibility to study what is being discussed in the multicultural context and how it is being interpreted through different ideas and concepts. These education projects aim to create a common language environment and a new (integrated) national identity. Based on the Estonian super-secular society (less than 19% of Estonians considered themselves part of some congregation or religion), the peculiarities of religious orientation are not so much considered in these multicultural learning strategies and Islam occurs in connection with radicalism.
Muhammad, der Gesandte Gottes, und Paulus, der Gesandte Christi. Ein Vergleich der Berufungs- und offenbarungsgeschichtlichen Vorstellungen mit Bezug auf die islamische sowie die biblische Tradition
Antud uurimuse eesmärk on esitada islami ja kristluse ilmutusloolisi perspektiive arvestav sünkro... more Antud uurimuse eesmärk on esitada islami ja kristluse ilmutusloolisi perspektiive arvestav sünkrooniline võrdlus Muhamedi ja Pauluse ilmutuse arusaamade vahel. Võrdlust läbi viies arvestatakse, et ilmutuslool on koraanis ja apostel Pauluse kirjades universaalne õndsuslooline tähendus. Töö üheks hüpoteesiks on, et nii koraani kui ka Pauluse õndsuslugu lähtub juutlik-piibellikust taustast, kusjuures mõlemad tõlgendavad seda traditsiooni omamoodi ja saavad ise juutlik-piibellikust traditsioonist mõjutusi. Muhamedi ja Pauluse võrdluseks kasutatakse töös peale koraani ja Pauluse kirjade peamiselt kristlikke religiooniloolisi islami-interpretatsioone. Esitatakse ka islami-sisene perspektiiv. Muhamedi ja Pauluse tekstide kõrval võrreldakse Muhamedi pilti islami traditsioonis ja Pauluse pilti varakristlikus traditsioonis. Uurimuses asetatakse kutsumislugude kaudu Muhamed ja Paulus laiemasse õndsusloolisse konteksti. Ilmutusteema käsitlemisel näitab käesolev töö esiteks seda, et nii Muhamedi...
4.3.2.2. Jeesus Kristus, Jumala ei) kw/ n 4.3.2.3. Kristlane kui Kristuse ei) kw/ n 4.4. Inimese ... more 4.3.2.2. Jeesus Kristus, Jumala ei) kw/ n 4.3.2.3. Kristlane kui Kristuse ei) kw/ n 4.4. Inimese olemasolu siht-do/ ca (Rm 1,21-23; 3,23) 4.4.1. Mõiste do/ ca Pauluse tekstides 4.4.2 .Mõiste do/ ca seos patuga 4.4.3. Mõiste do/ ca seos loomisega ja tulevikuline kirkus Kokkuvõte KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Allikad Sõnaraamatud ja grammatika Kommentaarid, monograafiad, artiklid ja artiklite kogumikud Materjalid internetist ZUSAMMENFASSUNG. PAULINISCHE ANTHROPOLOGIE: ABBRECHEN UND ZUM ZIEL KOMMEN DER SCHÖPFUNG 181 LÜHENDID Vana Testamendi apokrüüfid Brk-Baaruk 1Mak-1. Makkabite raamat 2Mak-2. Makkabite raamat Srk-Jeesus Siirak Trk-Saalomoni Tarkuseraamat Vana Testamendi pseudepigraafid 2Brk-2. Baaruki raamat ApokBrk-Apokalüptiline Baaruk 4Esr-4. Esra raamat Jub-Juubelite raamat 1En-1. Eenoki raamat kr.En-1. Eenoki raamatu kreekakeelne tekst 2En-2. Eenoki raamat JosAs-Joosep ja Asnat Eel.Ilm-Eelija Ilmutusraamat ApMos-Moosese ilmutusraamat Vita-Aadama ja Eeva elu (ladina tekst) LAE-Aadama ja Eeva elu TNaf-12 patriarhi testamendid, Naftali testament AscJes-Jesaja taevaskäik LibAnt-Pseudo-Philoni Liber Antiquitatum Biblicarum (Piibli muinsused) Pss Sol-Saalomoni psalmid TestIsaak-Iisaki Testament Qumrani tekstid CD-Damaskuse reeglistik 1QH-Kiituslaulude raamat Qumrani koopast nr 1 SISSEJUHATUS Uurimused Pauluse kohta Uurimused apostel Pauluse kohta on 20. sajandil (edasi ulatuvalt ka 21. sajandisse) teinud läbi mitmed muutused nii teemade vaatenurkade puhul kui metoodilistes küsimustes. B. WITHERINGTON III nimetab, et Pauluse kohta käivate uurimuste "koridorides puhuvad värsked tuuled" ja käes on põnev aeg uurida apostlit kirjavahetuses paganatega. 1 B. WITHERINGTON III loetleb järgmisi aktuaalseid teemasid: 1) Paulus kristlasena juudi perspektiivist 2 ; 2) Paulus feministlikust ja liberaalsest perspektiivist 3 ; 3) retoorikavõtted Pauluse kirjades 4 ; 4) Pauluse kirjade uurimine käsikirjana 5. J. D. G. DUNN leiab, et Pauluse teoloogiat tuleb laiemalt käsitleda kui pidevalt jätkuvat dialoogi, millel on oma kandev alus (Jumal Looja ja õigeksmõistja; Israeli suhe Jumalaga; Toora; kristlased on Kristuse kuju = teise templi juutluses mõisteti, et templiks on juudid ise), aga ka pöörded Paulusel endal teoloogilise dialoogi kestel (Kristuse mõistmine Jumala ilmutusena; Kristus on see, kes näitab, milline on Jumal; eshatoloogilised küsimused). Autori arvates teeb diskussioon Pauluse dialoogi üle huvitavaks ja värvikaks asjaolu, et erinevad teoloogid määratlevad Pauluse stabiilse aluse ja pöördepunktid erinevalt. U. SCHNELLE seostab Pauluse mõiste no/ moj ('seadus') erineva kasutuse eelkõige tema mõttemaailma muutumisega (1Ts, 1.2Kr ei edasta sellist no/ moj mõistmist nagu Rm ja Gl). 6 J. D. G. DUNN ja R. JEWETT tuginevad mõiste no/ moj tõlgendamisel soovile näidata, et Pauluse arusaam Moosese Seadusest on positiivne ja selles püsimine annab Iisraelile lootust Jumala kohtus püsima jääda (argumentatsioon põhineb mõiste e) / rga no/ mou 'seaduse teod' tõlgendusele). Moosese Seaduse 1 "Fresh winds are blowing througt the corridors fo Pauline studies, and in many ways it is an exciting time to be studying the apostle to the Gentiles` correspondence".
4.3.2.2. Jeesus Kristus, Jumala ei) kw/ n 4.3.2.3. Kristlane kui Kristuse ei) kw/ n 4.4. Inimese ... more 4.3.2.2. Jeesus Kristus, Jumala ei) kw/ n 4.3.2.3. Kristlane kui Kristuse ei) kw/ n 4.4. Inimese olemasolu siht-do/ ca (Rm 1,21-23; 3,23) 4.4.1. Mõiste do/ ca Pauluse tekstides 4.4.2 .Mõiste do/ ca seos patuga 4.4.3. Mõiste do/ ca seos loomisega ja tulevikuline kirkus Kokkuvõte KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Allikad Sõnaraamatud ja grammatika Kommentaarid, monograafiad, artiklid ja artiklite kogumikud Materjalid internetist ZUSAMMENFASSUNG. PAULINISCHE ANTHROPOLOGIE: ABBRECHEN UND ZUM ZIEL KOMMEN DER SCHÖPFUNG 181 LÜHENDID Vana Testamendi apokrüüfid Brk-Baaruk 1Mak-1. Makkabite raamat 2Mak-2. Makkabite raamat Srk-Jeesus Siirak Trk-Saalomoni Tarkuseraamat Vana Testamendi pseudepigraafid 2Brk-2. Baaruki raamat ApokBrk-Apokalüptiline Baaruk 4Esr-4. Esra raamat Jub-Juubelite raamat 1En-1. Eenoki raamat kr.En-1. Eenoki raamatu kreekakeelne tekst 2En-2. Eenoki raamat JosAs-Joosep ja Asnat Eel.Ilm-Eelija Ilmutusraamat ApMos-Moosese ilmutusraamat Vita-Aadama ja Eeva elu (ladina tekst) LAE-Aadama ja Eeva elu TNaf-12 patriarhi testamendid, Naftali testament AscJes-Jesaja taevaskäik LibAnt-Pseudo-Philoni Liber Antiquitatum Biblicarum (Piibli muinsused) Pss Sol-Saalomoni psalmid TestIsaak-Iisaki Testament Qumrani tekstid CD-Damaskuse reeglistik 1QH-Kiituslaulude raamat Qumrani koopast nr 1 SISSEJUHATUS Uurimused Pauluse kohta Uurimused apostel Pauluse kohta on 20. sajandil (edasi ulatuvalt ka 21. sajandisse) teinud läbi mitmed muutused nii teemade vaatenurkade puhul kui metoodilistes küsimustes. B. WITHERINGTON III nimetab, et Pauluse kohta käivate uurimuste "koridorides puhuvad värsked tuuled" ja käes on põnev aeg uurida apostlit kirjavahetuses paganatega. 1 B. WITHERINGTON III loetleb järgmisi aktuaalseid teemasid: 1) Paulus kristlasena juudi perspektiivist 2 ; 2) Paulus feministlikust ja liberaalsest perspektiivist 3 ; 3) retoorikavõtted Pauluse kirjades 4 ; 4) Pauluse kirjade uurimine käsikirjana 5. J. D. G. DUNN leiab, et Pauluse teoloogiat tuleb laiemalt käsitleda kui pidevalt jätkuvat dialoogi, millel on oma kandev alus (Jumal Looja ja õigeksmõistja; Israeli suhe Jumalaga; Toora; kristlased on Kristuse kuju = teise templi juutluses mõisteti, et templiks on juudid ise), aga ka pöörded Paulusel endal teoloogilise dialoogi kestel (Kristuse mõistmine Jumala ilmutusena; Kristus on see, kes näitab, milline on Jumal; eshatoloogilised küsimused). Autori arvates teeb diskussioon Pauluse dialoogi üle huvitavaks ja värvikaks asjaolu, et erinevad teoloogid määratlevad Pauluse stabiilse aluse ja pöördepunktid erinevalt. U. SCHNELLE seostab Pauluse mõiste no/ moj ('seadus') erineva kasutuse eelkõige tema mõttemaailma muutumisega (1Ts, 1.2Kr ei edasta sellist no/ moj mõistmist nagu Rm ja Gl). 6 J. D. G. DUNN ja R. JEWETT tuginevad mõiste no/ moj tõlgendamisel soovile näidata, et Pauluse arusaam Moosese Seadusest on positiivne ja selles püsimine annab Iisraelile lootust Jumala kohtus püsima jääda (argumentatsioon põhineb mõiste e) / rga no/ mou 'seaduse teod' tõlgendusele). Moosese Seaduse 1 "Fresh winds are blowing througt the corridors fo Pauline studies, and in many ways it is an exciting time to be studying the apostle to the Gentiles` correspondence".
Muhammad, der Gesandte Gottes, und Paulus, der Gesandte Christi. Ein Vergleich der Berufungs- und offenbarungsgeschichtlichen Vorstellungen mit Bezug auf die islamische sowie die biblische Tradition
The article discusses the extent to which the three multicultural learning strategies implemented... more The article discusses the extent to which the three multicultural learning strategies implemented to promote multiculturalism differ and how the initiatives takes into account religious differences and Islam. Methodologically, the article focuses on thematic content analysis of the three multicultural education projects. The thematic content analysis makes it possible to study what is being discussed in the multicultural context and how it is being interpreted through these ideas and concepts. The aim of these school projects is to create a common language environment and a new (well-integrated) national identity. Based on the Estonian super-secular society (less than 19% Estonians considered themselves to be a part of some congregation or religious), the peculiarities of religion orientation are not so much taken into account in these multicultural learning strategies and Islam occurs in connection with radicalism.
Uploads
Papers by Elo Süld