Simmetrii
Simmetrii (amuižgrek.: συμμετρία simmetria «suruden pojavuz», libui sanoišpäi συν- sim «ühtes» i μετρέω metreo «märičen») avaros el'genduses om sättund, vajehtamatomuz (invariantižuz), kudambad ozutasoiš miččiden taht vajehtusiden i toižetusiden aigan (oz., sijadusen avarudes, energijan, informacijan).
Simmetrii om bazine princip materialižiden formiden ičeorganizacijan täht londuses i forman sädandan täht čomamahtos[1]. Simmetrijan olmatomuz vai murenduz om asimmetrii (vai dissimmetrii)[2]. Gruppiden teorii ümbrikirjutab simmetrijan ühthižid ičendoid. Voib olda tarkoiktoid i ümbrimäraižid simmetrijoid.
Simmetrijan toižendad
Geometrijas: zerkol-, värtmuz-, punond-, vint-, keskuzline, libestui simmetrii.
Fizikas: supersimmetrii (vai Fermin — Bozen simmetrii), transläcine simmetrii.
Biologijas: bilateraline (kaks'pol'ne), transläcine, sferine, aksialine (radialine), n-pordhan punondan simmetrii. Kaceltas triaksiališt asimmetrijad mugažo (ei ole simmetrijad avaruden kaikidme värtmuzidme).
Himijas: molekuloiden simmetrii, kristalloiden makrosimmetrii.
Ristitkundas: čomad, üleižed simvolad oma simmetrižed päpaloin, se abutab kerata ristituid. Simmetrižed ičekeskentehmižed (oz., läheližidenke) oigetas «olem ühtejiččed»-signalid, asimmetrižed (oz., tobmuden kosketused) ozutadas, miše «olen erinii, paremba mi sinä».
Matematikha sidodud simmetrijan tärtused: n-pordhan simmetrii, lorenc-invariantižuz, üleine simmetrii, objektan simmetrijan grupp, simmetrine grupp.
Homaičendad
- ↑ В. Г. Власов. Новый энциклопедический словарь изобразительного искусства. В 10 т. СПб.: Азбука-Классика. Т. VIII, 2008. C.793-802
- ↑ В. Г. Власов.Тектоника и диссимметрия архитектурной композиции // Электронный научный журнал «Архитектон: известия вузов». — УралГАХУ, 2016. — № 4 (56)
Irdkosketused
- Symmetry — artikkeli Physical Encyclopediasta.
 |
Simmetrii Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |