Mine sisu juurde

Hir'pulo

Vikipedii-späi
Painuzversii enamba ei rada da siš voib olda vigoid. Ole hüvä, udišta sinun avaitud iknad radpöudol, da ole hüvä, kävuta sanumata web-ecijan painamižen funkcii.
Hir'pulo
Hir'pulo
Hir'pulo Oulus, Suomenma
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Lindud (Aves)
Heimkund: Pulonvuiččed (Strigiformes)
Sugukund: Pulod (Strigidae)
Heim: Hir'pulod (Surnia Duméril, 1805)
Erik: Hir'pulo
Latinankel'ne nimi
Surnia ulula (Linnaeus, 1758)
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 177898
NCBI 69940
Hir'pulon ulula-alaerikon munad (Suomenma, 1924)

Hir'pulo (latin.: Surnia ulula) om Evrazijan i Kanadan venon vönen levitadud meclind. Se om Pulod-sugukundan Hir'pulod-heimon (Surnia) üks'jäine erik.

Leviganduz

Lind om levitadud mecoidme. Voib eläda ühtes tahondas vai kalaita. Putub Skandinavijan maiš, Venäman evropižen palan pohjoižes, Sibirin suves i Edahaižes Päivnouzmas. Eläb Tän'-Šanin erasil-se tahondoil.

Ümbrikirjutand

Lindun hibj om 35..43 sm pitte, üläh om bur vauktoidenke läipoidenke, alah om vauged läz täuzin, jonoikaz vähäižel. Suugiden maihutuzkeskust sase 60..80 santimetrhasai. Sil'mad i n'ok oma pakuižen mujun, «korvid» eile. Lenduz om terav oiged, ei edahan man pindaspäi.

Pezoitelese puiden vanhil kandoil, pol'ondusiš, harvemba ondusiš i toižiden lihansöjiden linduiden pezoiš, man pindal. Munindas om koume..ühesa vauktad munad, erasti koumetoštkümnehesai. Emäč haudub läz 25 päiväd. Poigaižed oma pezas neceverdan-žo aigan, molembad kazvatajad söteltas heid. Sen jäl'ghe poigaižed lähttas lähižiden puiden oksile.

Söte

Hir'pulo söb henoid nühtajid päpaloin (pöudhirid, lemmingoid), ku niid om vähä, ka oravid, mugažo linduid erasti (püid, meckanoid, tedroid). Mecadab hämäran aigan, no voib päiväl-ki. Tegeb londoid ristitun päle kaiten ičeze pezad, sen aigan naprib iškta käpšuil pähä.

Homaičendad