Judaism

Liha-ja piimatooteid ei tohi ühe ja sama toidukorra ajal tarvitada.

Sealiha ja koorikloomad on keelatud.

Nutumüür on juutide olulisim palverännaku koht. Nutumüüri juures käiakse palveid lugema ning palved, mis on kirjutatud paberile asetatakse Nutumüüris olevatesse vahedesse, kust need mõne aja pärast juudi kalmistule maetakse.

Sünagoog

Mošee

Jeruusalemma tempel ja nutumüür.

Ortodoksne juutlus: järgijad ja peavad kinni Toora rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus.

Reformistlik juutlus: ei elata elu Toora õpetuse järgi ja on tehtud palju muutusi. Mehed ja naised on võrdsemad.

Sünd: Juutidele on tähtis pühitseda uue elu algust, andes lapsele heebreakeelne nimi lisaks tema teisele nimele.

Täisealisus: Poiss saab täisealiseks 13 aastaselt ja tast saab "käsu poeg". See tähendab, et tal on kohustus täita kõiki religioosseid käske ja riitusi.

Pulmad: pidamiskoht omal vabal valikul. Pruutpaar seisab külgedelt avatud varikatuse all, mis sümboliseerib nenede tulevast kodu. Loetakse üksteisele abielutõotus. Juut võib abielluda ainult teise juudiga.

Surm: Juudid usuvad surnute ülestõusmisse ning surnukeha tuleb matta nii kiiresti kui võimalik. (tavaliselt ööpäeva jooksul pühitsetud mulda)

Valetaja Jakob

Noored lõvid

Aabraham- peetakse judaismi esiisaks. oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale.

Taaveti täht ehk Magen David on juutide rahvussümbol.

Menoraa ehk seitsmeküünlajalg sümboliseerib Moosese nähtud põlevat põõsast.

Sabat on laupäev, ms võetakse vastu sünagoogis palvetades, lauldes ja pühakirja lugedes .

Uusaasta ja lepituspäev.Uusaastaga algab kümnepäeva periood, mille kohta arvatakse, et sel ajal otsustatakse inimese saatus tulevaks aastaks. Suur lepituspäev lõpetab selle perioodi, mille ajal saavad inimesed andeks oma eksimused.

Paasapühade ajal meentatakse Israel irahva pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Püha ajal on suur õhtusöök, enne mida viiakse läbi rituaal.